“Kui ma vaatan nende puude peale, siis on see Eesti rahvas”, ütles Arvo Pärt Lääne-Harju vallas omanimelise Keskuse avamispäeval tornist Lohusalu poolsaare luitemetsadele alla vaadates.
Lohusalu poolsaare loodus on inspireerinud loomeinimesi läbi aegade – hinnanguliselt saab ligi 50-ne loomeinimese loomingut seostada poolsaare mõjutustega*, mis teeb piirkonnast Eesti mõistes tõelise kultuurikantsi. Laulasmaa, Heliküla, Kellasalu ja Lepo Sumera tee on vaid mõned kohanimed, mis annavad aimu poolsaare kultuuripärandist.
Tänasel päeval on Lohusalu poolsaar kujunemas kinnisvaraarendajate unelmaks, kus luitemetsade kohisemise ning laulva rannaliiva idüll asendub asfaldi hõnguga.
Mitte kaugel Arvo Pärdi Keskusest poolsaare põhjarannas läbib suurt õrna sambliku ning madala männikuga maa-ala tänavavalgustusega palistatud asfalttee, mille rajamise osas on tänase päevani mitmeid küsimärke – kuidas sai otse luidetele, mere kaldale, õrnale maastikule planeerida ning rajada sedavõrd sobimatut arendust?
2018. kevadel leidis suurt kodanike vastuseisu 1,5-e hektari metsa raadamist tingiv mastaapsete parklaalade rajamise planeerimine poolsaare keskosas, nii põhja- kui lõuna pool, mahutamaks ära 215-ne sõiduki parkimine. Parklaalade laienemisevajadust ei osanud eelmine, parklate rajamise idee algatanud vallavalitsus põhjendada. Kodanikualgatusena loodud Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi eestvedamisel koguti loetud päevadega enam kui 300 allkirja mastaapsete parklaalade vastu ning kompromisslahendusena 36-e parkimiskoha planeerimise poolt. Läbivalt jäi kõlama seisukoht, et Lohusalu küla osaline teemaplaneering ei lõimu terviklikult piirkonna vajaduste ning võimalustega.
Sel sügisel poolsaart väisanud tunnustatud Tartu Ülikooli maastikuökoloog Anneli Palo tuvastas poolsaarel enam kui kahesaja aastaseid mände, mitmed neist kõrgumas ka kavandatud parklaalal. On tähelepanuväärne, et poolsaare lõunaossa, otse rannale planeeritava kõvakattega parklaala ning 60 m2-i suuruse abihoone rajamine jääb teadlase hinnangul poolsaare kõige kõrgema looduskaitseväärtusega alale.
“Infrastruktuuri arendamine siia ei sobi – sellele alale parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust, /…/ parklat nii lähedale merele, õrnale liivapinnasele küll ei tohi rajada”, hindab tunnustatud ökoloog poolsaare luitemetsade kohta valminud ekspertarvamuses.
Teadlase hinnangul on poolsaare luitemetsad kõrge looduskaitseväärtusega – need tuleks tema hinnangul võtta kohaliku taseme kaitse alla ning luua selleks tarbeks kaitse-eeskiri.
Leiame, et piirkonna arendamisel tuleks teaduslikke eksperthinnanguid arvestada. Kergekäeliselt raadamis- ja asfalteerimisotsuseid vastu võttes hävitame unikaalse looduskoosluse, mis on teinud poolsaarest nii loomeinimeste, puhkajate kui loodusnautlejate meelispaiga ning mis saaks inspireerida jätkuvalt ka tulevasi põlvkondi. Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni on sisse kirjutatud piirkonna loodusväärtuslikkus, mida tulevad poolsaarele otsima inimesed nii Eestist kui kogu maailmast. Poolsaare looduskeskkonna säilitamine, arvestades ka teaduslikke ekspertarvamusi on riiklik huvi ning kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vastutus.
*Agu Veetamm, Laulasmaa & Lohusalu – loomerahva suvekodu (2016)
Fotol helilooja Heino Eller Laulasmaal 1965. a., Foto: Teatri- ja muusikamuuseum