Lohusalu küla osaline teemaplaneering on vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ja kehtiva Keila valla üldplaneeringuga.
Alad, kuhu 3 suuremat kõvakattega parklat – 70, 60 ja 50 kohaga parklad, tahetakse teha, on kaitsemets, roheala ja rohekoridor.
Rohekoridorid on võetud kasutusele, tagamaks loomade liikumist, lisaks on see ala kaitsemets, mis ühe oma eesmärgina tagab ranna kaitse.Kaitsealune mets on see ala kahe teemaplaneeringust ülemuslikuma planeeringu – Harju maakonnaplaneeringu järgi kui ka kehtiva Keila valla üldplaneeringu järgi.
Rohevõrgustiku toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, teemaplaneeringus rikutakse rohevõrgustiku toimimist täielikult.
- Planeeringu avalikustamisel on inimeste eest infot varjatud.
- Inimestele ei ole selgitatud parklate tegelikku ulatust.
- Ei ole selgitatud, et parklad on kavandatud Lohusalu kaitsemetsadesse.
- Väideti lausa, et põhjaranna äärne parkla nr 1 ei ole isegi ehituskeeluvööndis – see on ala, kuhu üldse ehitisi rajada ei tohi.
- Tegelikult on hoitud inimesi teadmatuses sellest, mis see teemaplaneering tegelikult endaga kaasa toob.
Lisaks ei ole teemaplaneeringu raames tehtud mitte mingeid analüüse Lohusalu poolsaare kohta, kuhu ja mismoodi parklad on otstarbekaim rajada ja kui suurelt tehtavad parklad tegelikult kaitsemetsa mõjutavad.
Seda, et need parklad tehakse kaitsemetsa, ei ole teemaplaneeringu seletuskirjas isegi mainitud.
Planeeringus puuduvad parklate kohavaliku põhjendused – põhjaranna mereranda tehtava 70-kohalise parkla põhjendused on puhta väljamõeldud (olemasolev parkla, lage ala) ja parklal 2 ja 3 kohavalikuks ei ole üldse põhjendusi toodud.
Seda fotol olevat ala nimetatakse teemaplaneeringus olemasolevaks parklaks ja lagedaks alaks! Selliseid valesid kasutatakse, et inimesi ja ameteid veenda lahenduse õigsuses.
Parklate vajadust põhjendatakse Lohusalu sadama suvekontserditega.
Mis puutumus on Lohusalu sadamast ca 2 km kaugusele tehtavatel parklatel sadama alaga? Eeltoodud põhjendus ei kuulu common sense´i valdkonda. Lisaks kauguse tegurile on suvekontserdid sadamas hooajaliselt ajutine tegevus ning võivad tegelikult olla isegi ajutine nähtus.
Põhjarannas tahetakse vähendada Lohusalu mereranna ehituskeeluvööndit, et otse mereranda saaks teha parkla. Ja vägagi reaalne, et järgmise sammuna tehakse kaitsemetsast ja rannast kinnisvaraarendus. See on väga reealne võimalus, kuna teemaplaneeringuga jagatakse juba praegu loodepoolne mets elamukruntideks.
Teemaplaneering katkestab rohevõrgustiku sidususe, suured parklad hävitavad metsapinnase ja piiravad loomade liikumise. 200 kohaga parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt, aga kunagi siiski.
Kõvakattega parklate alal mets ja metsapind ei taastu, häving on jäädav.
Näiteks parkla 1 on 70 meetrit lai ja 135 m pikk!
Ja see, et parklate alla läheb tuhandeid ruutmeetreid metsa – iga parkla võtab 3000-6000 m2 pinda! Neid numbreid ei ole mitte kuskil avalikustatud!
Selliste püsivate parklatega rikutakse kogu metsaalune, see ei ole võrreldav tee äärde pargitud autode häirivusega, mis juhtub suve jooksul teatud kordadel.
Ja isegi, kui need parklad kunagi tulevad, siis need parklad ei välista mitte kuidagi, et teeäärne parkimine jätkub.
Loomulikult tuleb ka teeäärsele parkimisele leida lahendus, kuid loodust hoidval viisil ja mõistlikus mahus, mis kataks aastas ligi 7 päevase suurema parkimisvajaduse.
Praeguse teemaplaneeringu elluviimisel ei jää Lohusalu kaunitest randadest ja rannametsade ilust midagi järgi.
Fotol on parkla parempoolses osas ca 180 pargitud autot+liiklevad autod, vasakule jäävas osas on raske parkivaid autosid kokku lugeda.
See foto annab hea ettekujutuse, mis reaalsuses tähendab 215 pargitud autot metsa all.
