Metsanduskogusse loosi tahtel

Metsanduskogusse loosi tahtel

Keskkonnaministeerium plaanib moodustada Metsanduskogu, mille liikmed valitakse loosi teel. Kandideerida saavad kõik soovijad. Kuigi antud uudis võiks esmapilgul kuuluda pigem 1. aprilli uudiste rubriiki on alust arvata, et protsessiga on siiski tõsi taga: liikmed lubatakse loosida, samas “püüeldakse territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole”.

Otsused ja ettepanekud, mis môjutavad kogukondi, ühiskonda ja riiki ei tohiks pärineda suure suu ja kôva häälega isikutelt, ammugi veel loosi teel valitud; kohati on tunne, et jàrjest vähem väärtustatakse valdkonnapõhiseid kompetentse, haridust, kogemust.

Kalle Virkus: Tegemist on aina popimaks saava kaasamis- või aruteludemokraatia (ingk. k. “deliberative democracy”) kasutamisega. Sõna “kasutamise” asemel võiks muidugi olla ka “mängimine”. Lugedes loosimisele registreerimise kaaskirja, siis seal on: “Metsakogu valib enda seast kaks esindajat, kes osalevad huvirühmade aruteludel maikuu jooksul.” Ehk siis loositav kogu jõuab mingitele järeldustele ja siis nende kaks esindajat osalevad huvirühmade arutelul, millises kohas see “vox populi – vox dei” tõhusalt lahjendatakse et mitte öelda annulleeritakse.
Loomulikult paistab siit välja, et sellise liigutusega legitimeeritakse mistahes tulemus “rahva arvamusega arvestavaks” juba ette, elimineerides sellesama arvamuse tegeliku mõju.

Ülo Vihma: Metsanduse arengukava on plaanis arutada ja koostada etapiti, kus osalevad nii teadlased, ametnikud kui huvigrupid-organisatsioonid oma esindajate kaudu. Lisaks soovis KK min kuulata ja kaasata ka neid inimesi, kes ei ole organiseerunud, kuid soovivad kaasa rääkida. Selle nimeks pandi Metsanduskogu ja koosseis loodetakse saada tasakaalustatuks arvestades vanuselisi, geograafilisi jm tunnuseid. Kõik need kooslused ei tule kokku korraga, sest sellist arutelu pole võimalik juhtida. Seega – Metsanduskogu EI LOO metsanduskava vaid annab oma sisendi nagu ka teised kooslused- grupid. Püüeldakse konsensuse poole, mis on üliraske sellise emotsionaalselt laetud teema ja vastandlike huvidega gruppide puhul, kuid proovida tasub. Lõppvariant tuleb ikkagi mingil moel kompromiss. Protsess ei ole lihtne ja vajab põhjalikumat selgitust ka avalikkuse jaoks, milleks AK formaat on kindlasti ebapiisav. Aga see ei ole kindlasti suvaline. Igal valikul ja sammul on omad põhjendused mida loodetavasti protsessi vedaja Keskkonnaministeerium ka teeb.

Tiia Kõnnusaar: “Teadlased ja eksperdid on aastaid püüdnud pakkuda teaduslikku tausta aruka kava loomiseks, ent sellest hoolimata on läbi läinud sellised otsused nagu see, et kui võsa raielangil on 50 cm kõrgune, on tegu juba arvestusliku metsamaaga ja järelikult võib selle arvelt teha lageraiet põlislaantes. Kuidas saavad “inimesed rahva hulgast”, kes valitakse välja loosiga, aidata kaasa mõistlikule metsamajandusele, kui eksperte ei ole kuulatud?”

Reeglina on metsandusega seotud huvigruppidel majanduslikud huvid, mis on häälekad ning finantsiliselt võimekad. Siinkohal on oluline teadvustada, et majanduslikkuse seisukohalt on teisesed metsasaadused suurema majandusliku tasuvusega kui seda on metsa raadamine. Antud väidet on tõestatud mitmetel arvutustel Luua Metsanduskoolis.

Valdur Mikita on välja toonud, et “Eesti mets on mõneti erakordne mudel, kahe erineva ideoloogia võitluse tannermaa. Sellest lahingust võib sõltuda üpris suurte asjade saatus. Need kaks ideoloogiat, elurikkust hoidev ja majanduskasvu kummardav mõteviis saavad kokku Eesti metsas.” (loe siit rohkem: Noppeid raamatust)

Lohusalu Poolsaare Loodusselts ühendab Valdur Mikita poolt esmalt mainitud ideoloogiat esindavaid inimesi ning seetõttu oleme võtnud nõuks valida esindaja meie liikmeskonnast või teha ettepanek isikule, kes mainitud põhimõtte eest seisab.

Tänuüritus, mis jääb südamesse

Tänuüritus, mis jääb südamesse

13. veebruaril kogunesid Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi liikmed Tänuüritusele, millega sooviti tunnustada ning tänada vallavanem Jaanus Saat-i 2018. aasta kevadel aset leidnud suurparklate vastase aktsiooni vältel suurepärase koostöö eest kohaliku kogukonnaga.

Kui Seltsi asutamisel 8 kuud tagasi oli peamine fookus allkirjade kogumisel suurparklate vastu, siis oli mõneti ootamatu, et Seltsi kodulehe kaudu laekus nii suurel arvul liikmetaotlusi: inimestele läks poolsaare looduskeskkonnaga seotu väga korda.

Seltsi liikmeskonnas hakkab silma loomeinimeste suur osakaal. Poolsaar on olnud ning on loomeinimeste elu- ja suvituspaik, inspiratsiooniallikas ning hingemaastik.

Vastuvõtul jagas meenutusi poolsaare inspireerivast looduskeskkonnast Loodusseltsi asutajaliige, pianist Kadri-Ann Sumera, kes seostas poolsaare vaimset keskendumist võimaldava looduskeskkonna osatähtsust oma isa, helilooja Lepo Sumera (1950 – 2000) loometööga.
5. aastasena leidis Kadri-Ann talvel Lohusalu poolsaare kodu puuvirnast liblika, kes inspireeris teda ümisema üht meloodiat, ajendades heliloojast isa looma muusikapala “Lugu liblikast, kes ärkas talvel üles”, milles talletatud ka Kadri-Ann-i ümisetud viis. Kadri-Ann pakkus kohaletulnuile elamuse, esitades klaveril selle teose (Kuula esitust kitarril siin)

Kohaletulnuil oli võimalus saada osa ka teatrikunstnik Lilja Blumenfeld-i meenutustest Lohusalu loodusest, mändidest ning oma isa Leon Blumenfeld-ist, kes oli kohaliku elu aktivist. Kõlama jäi soov, et säiliks poolsaare inspireeriv looduskeskkond, mille osatähtsust Eesti kultuuripärandi maastikul on raske ülehinnata.

Vallavanem Jaanus Saat hindas Tänukirja vastu võttes oluliseks väga head koostööd Seltsi esindajatega ning nentis, et sellist Seltsi ja toimimist oleks olnud vaja ka Paldiskis sealsete suurparklate rajamise eel. Kevadel Seltsi asutajate kutsel poolsaart külastanud uue valla juhti vaimustas poolsaare ehe ja idülliline loodus. Suurparklate perspektiiv poolsaare ainsates munitsipaalmetsades ei tundunud talle põhjendatud ning mõistlik.

Seltsi juhatus tänab kõiki, kes väga lühikese etteteatamisajaga leidsid võimaluse vastuvõtule tulla ning selle oma kohaloluga nii eriliseks muutsid.

Seltsi liikmeil küpses plaan saada taas kokku suvel kultuuripärandi kontekstis märgilises paigas meenutamaks erilisi hetki Lohusalu poolsaarest.

Lohusalu poolsaare seltside nõupidamine

Lohusalu poolsaare seltside nõupidamine

Poolsaare Seltside juhatused on pidanud maha nõupidamise tõhusama koostöö loomiseks. Alljärgnevalt valminud protokoll:

Nõupidamine Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi ja Lohusalu Seltsi juhatuste vahel

Osalesid:  Ulrich Reimets, Kairi Niinepuu-Mark, Tiina Reimets (Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi juhatuse liikmed), Kalle Kalbre, Ago Kokser (Lohusalu Seltsi juhatuse liikmed), osaleda ei saanud Terje Mägi (Lohusalu Seltsi juhatuse liige)

Asukoht: Laulasmaa

Toimumise aeg: 03.02.2019 kl 19-21

Nõupidamise kokkukutsuja: Kairi Niinepuu-Mark (Lohusalu Poolsaare Loodusselts)

Protokollija: Tiina Reimets (Lohusalu Poolsaare Loodusselts)

Koosolekul arutati järgnevaid teemasid:

– mõlema seltsi visioon poolsaare arengust, seltside ühised seisukohad poolsaare perspektiivide kujundamisel;

– mõlema seltsi nägemus teemaplaneeringust, munitsipaalmaade perspektiivist ja tervet poolsaart puudutava suvise parkimisprobleemi võimalik lahendamine;

– kergliiklustee uuesti tõstatamiseks koostöö seltside vahel ja teedeküsimust puudutav koostöö;

– kogukonnakomisjonis Lohusalu-Laulasmaa piirkonna esindamise küsimus.

 Koosoleku arutelul leiti järgnevat:

  1. Arenguvisioonis on ühiseid jooni, mõlemad Seltsid pooldavad säästvat arengut ja poolsaart toetava infrastruktuuri mõõdukat arengut. Kindlasti on vajalik kujundada maksimaalselt ühised seisukohad perspektiivide suhtes. Lähtudes esilekerkivatest kindlatest teemadest on juhatustel vajalik täiendavalt kohtuda.
  2. Seltsid pooldavad suures plaanis Lohusalu poolsaare munitsipaalmaadel looduslikke alasid säilitavat kompromissijärgset teemaplaneeringu lahendust ja teevad koostööd selle edasise menetluse jätkamiseks, nt kirjalike ühispöördumistega. Parkimisküsimust Lohusalu poolsaarel tekitavad kaks aspekti: ilusad suveilmad ja sadama üritused. Seltsid pooldavad mõõdukas suuruses sadamaürituste jätkumist. Ürituste parkimisprobleemi lahendamiseks pakuti välja „pargi ja reisi“ lahendust kasutades Laulasmaa parklaid, Laulasmaa-Lohusalu tee ühepoolset parkimist liikluskorralduse alusel (piiravad liiklusmärgid), liikluskorraldajate kaasamist ning juba ürituste korraldusele eelnevalt liikluskorraldajatelt ideede hankimist. Ilusate ilmade tarbeks pakuti välja Laulasmaa-Lohusalu tee ühepoolset parkimist liikluskorralduse alusel (piiravad liiklusmärgid),  perspektiivset suuremate masside suunamist avalikele supelrandadele nagu Kloogaranna. Parkimise probleemi lahendamiseks seoses üritustega saavad Seltsid ühiselt pöörduda omavalitsuse poole, kes koostöös Maanteeametiga töötab välja parkimiskorra (parkimise korraldajad, korraldus, kontroll  kooskõlastuse täitmise üle jne.) Seltsid pooldavad madalat kiirust Laulasmaa-Lohusalu teel.
  3. Seltsid on huvitatud Laulasmaa-Lohusalu kergliiklustee rajamisest ja detsembris 2018 valminud eskiislahenduse jätkamisest, kuna kergliiklustee on elanikele ja seltside liikmetele vältimatult vajalik. Juhatused kavatsevad teha kergliiklustee rajamise suunal koostööd. Eesmärk kergkliiklustee rajamine kasvõi etapiti – pooldame ühiselt etapp 1 rajamist, et saaks lisanduda kergliiklustee 2.etapp.  Lähtudes tööalastest eriteadmistest arendavad teedeküsimust puudutavat koostööd seltside juhatuse liikmed Kalle K. ja Ulrich R. Seltsid koostavad ühise kergliiklustee rajamist puudutava pöördumise vallavalitsusse.
  4. Lohusalu-Laulasmaa piirkonna esindamiseks on end esindajaks välja pakkunud Kalle Kalbre, Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi juhatusest Kairi Niinepuu-Mark, kokku on vallavalitsus otsustanud Keila piirkonnast valida 5 esindajat. Lohusalu Poolsaare Loodusselts on teavitanud kogukonnakomisjoni liikmete otsingust ka Keila-Joa piirkonna elanikke.

Protokolli lõpp.

Postituse foto: Elvis Antson

Kui ka Sina oled lummatud Lohusalu poolsaare kaunist loodusest ning soovid, et see säiliks ka tulevikuks, siis ootame Sind lahkelt liituma poolsaare loodussõpradega: https://lohusaluloodus.ee/liitumine-seltsiga/

 

Avalikkuse tähelepanu Lohusalu rannamännikutele jätkuvalt kõrge

Avalikkuse tähelepanu Lohusalu rannamännikutele jätkuvalt kõrge

18. detsembril oli Lohusalu Poolsaare Loodusseltsil au olla kutsutud Riigikogusse EMA metsanduse aastakonverentsile, kus meile anti üle tunnustus “Lohusalu poolsaare rannamännikute kaitsmisel ning innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu pannuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.”

Kohapeal selgus, et Lohusalu poolsaare looduskeskkonnas toimunu ning toimuv on kõrgendatud tähelepanu all ning asjade seisu kohta tuldi küsima. Kevadel tegi rahvusringhääling parklate rajamise plaanist ka uudisloo.

Loodusselts sai asutatud 2018. aasta kevadel, mil loetud päevadega esitasime vaide poolsaare osalise teemaplaneeringu vastu ning kogusime enam kui 315 allkirja vähendamaks parklakohtade rajamist oluliselt.

Sügisel väisas Seltsi kutsel poolsaart tunnustatud maastikuökoloog professor Anneli Palo, kellelt valmis Lohusalu poolsaare munitsipaalmetsade loodusväärtuslikkust analüüsiv ekspertarvamus, mile kohaselt lõunaranda planeeritav kõvakattega parkla ning hoone jääb just poolsaare kõige loodusväärtuslikumasse tsooni – ökoloog hindab, et kõvakattega parklat ning ehititist sellesse piirkonda rajada ei tohiks.

Kindlasti ei ole võitlus läbi, kuna ohtralt esitatud teabepäringutele tuleb jätkuvalt lisa:

Selts on järjepidevalt saatnud teabepäringuid nii valda kui Keskkonnaametisse, kronoloogiliselt järgnevalt:

10.09.2018 oleme saatnud teabepäringu küsimustega:

  1. Kas tänaseks on Lohusalu küla osaline teemaplaneering järelevalvesse esitatud?
  2. Millal on vallavalitsusel plaan esitada teemaplaneering volikogule kehtestamiseks?

14.09.2018 oleme saanud vallavalitsusest järgneva info teemaplaneeringu menetluse hetkeolukorra kohta:

Lohusalu Teemaplaneeringu muudatused on seletuskirjas ja põhijoonisel sisse viidud ja saadetud Keskkonnaametile ülevaatuseks ja arvamuse saamiseks.  Loodetavasti saame vastused septembri lõpus.

Peale seda Esitab Lääne-Harju Vallavalitsus taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt LKS § 40. Peale Keskkonnaameti nõustuva otsuse saamist.  Esitame kausta Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitlusele järelevalveks ja heakskiitmiseks.  Seega arvestades prosesside menetlustega on  kehtestamise lähim võimalik  aeg novemberi kuu volikogul.

Lugupidamisega,

Ado Pallase

planeeringute spetsialist

Kirjaga lisatud kaasa Lohusalu Teemplaneeringu põhijoonis4_LOHUSALU_TP_ POHIKAART_20180702

Seltsi kommentaar: Teemaplaneeringu 14.09.2018 menetlusseisu versioon näeb rohealale ette 200 meetrise ehituskeeluvööndiala, mida ka Loodusselts on soovinud. Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub vaid olemasoleva hoonestuse vahelises alas.

24.09.2018 esitas Kase Käsitöö MTÜ vallavalitsusele mastaapsete parklaalade ehitamise toetamiseks kirja.

Lohusalu Poolsaare Loodusselts on esitanud eelnimetatud kirja autori vildakate argumentide osas vastulause, millega saab tutvuda siin: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ vastulause

02.10.2018 esitasime valda uue teabepäringu: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ

Mille osas saime 3.10.2018 vastuse:

Tere,

Saatsime Keskkonnametile päringu täpsustavate küsimusetega 14.09.2018 ja saime vastuse täna, 03.10.2018. Vastavalt sellel infole täiendab planeeringu koostaja seletuskirja ja põhijoonist.

Lugupidamisega

Ado Pallase
planeeringute spetsialist
679 0604

Kirjale lisatud Seletuskiri: 3_LOHUSALU_TP_ SELETUSKIRI_20180702

Järgnevad infokillud kogunevad ka edaspidi siia postituse alla.

Planeeritavate parklate osas ilmnesid uued asjaolud seoses ökoloog Anneli Palo Lohusalu poolsaare kohta teostatud ekspertarvamusele.

04.10.2018 Vallavalitsusele edastatud pöördumine Seltsi poolt: Lohusalu_luitemetsad

04.10.2018 Edastatud pöördumine Keskkonnaameti poole: LPLS_Keskkonnaamet

07.11. 2018 Edastatud teine pöördumine keskkonnaameti poole: Keskkonnaamet_2

26.11.2018 vastuskiri vallalt:

Lohusalu teemaplaneering esitati 01.11.2018 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vahendamiseks. Hetkel ei ole veel Keskkonnameti nõusolekut saabunud.

Lugupidamisega, Ado Pallase, planeeringute spetsialist

12.12.2018 pöördumine Keskkonnaameti poole:

Palume arvestada Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuse lahendamisel (parklad ning ehitise rajamine), et meil on kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek vallavalitsusele esitatud, vastavalt ökoloog dr. Anneli Palo eksperthinnangule, ja töös ning vääriselupaikade spetsialistide hinnangud sellele alale koostamisel.

Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ nimel Seltsi juhatus

Kairi Niinepuu-Mark, Tiina Reimets, Ulrich Reimets

 

Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu menetlus. Arengud ja hetkeseis

Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu avaliku arutelu järgselt, pärast suvepuhkusi oleme uurinud, kuidas uue, oluliselt vähendatud parklakohtadega planeeringuga olukord on.

10.09.2018 oleme saatnud teabepäringu küsimustega:

  1. Kas tänaseks on Lohusalu küla osaline teemaplaneering järelevalvesse esitatud?
  2. Millal on vallavalitsusel plaan esitada teemaplaneering volikogule kehtestamiseks?

 

14.09.2018 oleme saanud vallavalitsusest järgneva info teemaplaneeringu menetluse hetkeolukorra kohta:

Lohusalu Teemaplaneeringu muudatused on seletuskirjas ja põhijoonisel sisse viidud ja saadetud Keskkonnaametile ülevaatuseks ja arvamuse saamiseks.  Loodetavasti saame vastused septembri lõpus.

Peale seda Esitab Lääne-Harju Vallavalitsus taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt LKS § 40. Peale Keskkonnaameti nõustuva otsuse saamist.  Esitame kausta Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitlusele järelevalveks ja heakskiitmiseks.  Seega arvestades prosesside menetlustega on  kehtestamise lähim võimalik  aeg novemberi kuu volikogul.

Lugupidamisega,

Ado Pallase

planeeringute spetsialist

Kirjaga lisatud kaasa Lohusalu Teemplaneeringu põhijoonis4_LOHUSALU_TP_ POHIKAART_20180702

Seltsi kommentaar: Teemaplaneeringu 14.09.2018 menetlusseisu versioon näeb rohealale ette 200 meetrise ehituskeeluvööndiala, mida ka Loodusselts on soovinud. Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub vaid olemasoleva hoonestuse vahelises alas.

24.09.2018 esitas Kase Käsitöö MTÜ vallavalitsusele mastaapsete parklaalade ehitamise toetamiseks kirja.

Lohusalu Poolsaare Loodusselts on esitanud eelnimetatud kirja autori vildakate argumentide osas vastulause, millega saab tutvuda siin: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ vastulause

02.10.2018 esitasime valda uue teabepäringu: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ

Mille osas saime 3.10.2018 vastuse:

Tere,

Saatsime Keskkonnametile päringu täpsustavate küsimusetega 14.09.2018 ja saime vastuse täna, 03.10.2018. Vastavalt sellel infole täiendab planeeringu koostaja seletuskirja ja põhijoonist.

Lugupidamisega

Ado Pallase
planeeringute spetsialist
679 0604

Kirjale lisatud Seletuskiri: 3_LOHUSALU_TP_ SELETUSKIRI_20180702

Järgnevad infokillud kogunevad ka edaspidi siia postituse alla.

Planeeritavate parklate osas ilmnesid uued asjaolud seoses ökollg Anneli Palo Lohusalu poolsaare kohta teostatud ekspertarvamusele.

04.10.2018 Vallavalitsusele edastatud pöördumine Seltsi poolt: Lohusalu_luitemetsad

04.10.2018 Edastatud pöördumine Keskkonnaameti poole: LPLS_Keskkonnaamet

07.11. 2018 Edastatud teine pöördumine keskkonnaameti poole: Keskkonnaamet_2

Meediakajastused

Meediakajastused

Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi tegemised on leidnud üle-Eestilist kõlapinda. Mastaapsete parklaalade planeerimise ja rajamise idee idüllilisele kultuuripärandirikkale poolsaarele on niivõrd uskumatu, et Seltsiga on kontakteerunud nii Eesti Rahvusringhääling kui erinevad meediakanalid.

Hetkeseisuga on meie tegemisi kajastanud uudisteportaal Delfi siin, siin ja siin. Harju-Elu siin, siin kui ka Aktuaalne Kaamera.