Dr. Clarissa Pinkola Estés on öelnud, et Maaema kõige ohustatum liik on inimese hing. “Meil ei ole ajast puudu, vaid elust igas minutis.”
Kolmas permakultuuri seminar pakub elamusi vaimule ja maitsemeeltele. Selle eest hoolitsevad elurikkuse uurija Marian Nummert ning taimetark Maret Allikas. Seminar on sobilik neile, kes juba varasemalt on käinud meie kahel elurikkuse seminaril kui ka neile, kellele osalemine esmakordne.
Tuuleparkide Paldiski toetusgrupi viimase kvartali suurima rahalise toetuse sai Lohusalu Päästeselts, mis plaanib uue jeti ostmist merepäästetöödeks. Detsembri alguses lõppes MTÜ Paldiski toetusgrupi toetuste taotlemise tänavune viimane voor. Kokku esitati 6 taotlust, millest positiivse vastuse sai kolm taotlejat. Kõige suurema toetussumma ehk 4000 eurot saab Lohusalu Päästeselts. Loe uudist siit: https://laaneharju.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/TKl9LJuaA1sU/content/id/33109283?redirect=https%3A%2F%2Flaaneharju.ee
Septembris küsis Lääne-Harju valla lehe toimetus Loodusseltsi sisendit planeeritava kaitseala loo edenemisest. Panime juhatusega kokku selle pingelise aja loo:
Lohusalu poolsaar paikneb Natura2000 alas ja on tuntud oma liigirikka looduse ja kaitsealuste rannamändide poolest, mille sarnast looduskooslust esineb vääriselupaikade eksperdi Renno Nellise hinnangul Eestis vaid ligi 0,01%. Lisaks loodusrikkustele on tähelepanuväärne ka poolsaare kultuurilugu – Lohusalu küla tuntud kui iidne kaluriküla ning enam kui pool poolsaare pindalast Laulasmaa, kus elavate ja suvitavate kultuuritegelaste kontsentratsioon on olnud Eesti tihedaim.
Poolsaare loodus on inspireerinud arvukaid kultuuritegelasi – graafikuid, heliloojaid, kirjanikke, luuletajaid, skulptoreid. Tänasel päeval on Arvo Pärdi keskuse rajamine kinnistanud poolsaare identiteedi looduse ja inimloomingu sümbioosina ka maailma mastaabis hinnatud väärtusena. Meil, kohalikel, vallal, Eestil on kohustus selle väärtusega toimetada selliselt, et ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalus inspireeruda ning ammutada vaimujõudu liigirikkast ja puutumatust loodusest.
Parklad vs mustikamets
Vastvalitud Lääne-Harju Vallavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 49 võeti vastu Lohusalu küla osaline teemaplaneering, kus kavandati rohevõrgustiku tuumalale, kaitsemetsadesse, loomade rohekoridori kokku 215 parkimiskohaga parklaid. Teemaplaneering oli koostatud ja menetletud vastuvõtmise valmis Keila Vallavalitsuse poolt.
Keila valla kehtiva planeeringu järgi paiknesid antud aladel kaitsemets, roheala ja rohekoridor. See ala on ainus munitsipaalmets kogu poolsaarel ja ainus piirkond, millel järjest intensiivistuva elamupiirkondade laienemise taustal on teoreetiline võimalus jääda rohealaks ka tulevikus.
Rohekoridorid olid võetud kasutusele, et tagada loomade liikumine ja õrna taimkatte säilimine. Oli selge, et parklate rajamisega tekivad suured kõvakattega alad, millest üle loomad liikuda ei julge ja millede lähedale metsa alla teeb iga parklakülastaja oma jalgraja. Rääkimata tekkivast prügist ja keha kergendamise vajadusest.
Planeeringu spetsifikatsioonis toodi selgelt välja, et korraga saab poolsaarele parklate abil kutsuda ca 1200 inimest. Suured parklad hävitavad metsapinnase ja seda jäädavalt. Parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt aga siiski. Kõvakattega parkla puhul on metsa taastumine välistatud.
Parklate vajadust põhjendati planeeringu spetsifikatsioonis Lohusalu sadama suvekontsertidega. Planeeritavad parklad oleks jäänud sadamast aga ca 2 km kaugusele ja kontserdikülastaja sellist vahemaad käia üldjuhul ei taha. Suvised kontserdid sadamas olid hooajalised ja neid toimus loetud kordadel.
Poolsaare kultuuripärandist johtuvast identiteedist oleks loogilisem võimaldada kuulajaile intiimsemaid kultuuriüritusi ja kontserte, nagu näiteks Kaberneeme piirkondade restoranides, mis ei nõua kunagi 1200 parklakohta ja ei tekita piirkonda ka märkimisväärset mürareostust.
Tänaseks on Lohusalu sadama pubi rentnik pankrotistunud ning suurüritusi poolsaarel ei toimu. Nii haigutaksid männimetsa asemel tühjad parklaalad 365. päeval aastas, mis muudaks kogu poolsaare õhustiku jäädavalt ja oleks naerualuseks ja mõistatuseks looduskümblejaist külalistele. Lähedalasuva Kloogaranna rannaala rekonstrueerimine ja arendamine 2021. aastal on poolsaare piirkonna suviste ilmade külastuse ekspluatatsiooni drastiliselt vähendanud – poolsaare tookordne osaline teemaplaneering ei vaadelnud ega arvestanud piirkonna arenguid kompleksselt.
Tänasel päeval on poolsaarel kinnitatud teeäärne parkimiskord suviste ilmade tarvis ning potentsiaalseks lisaparklaks on sobiv kunagine kõva pinnast omav võrkpalliplats.
Uus elamurajoon rannaalale
Lisaks mastaapsetele parklaaladele nägi teemaplaneering ette ehituskeeluvööndi vähendamise poolsaare põhjarannas.
Ehituskeeluvööndi vähendamise tegelikuks põhjuseks ei saanud pidada parklate rajamist üksi, vaid eelkõige kinnisvara arendust: planeeringu spetsifikatsioonis oligi loodepoolne mets jagatud juba elamukruntideks. Nimetatud planeeringu lk 14 oli väljatoodud ranna ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus järgmiselt:
„Tervikliku elamuala tekkimiseks on sobiv lisanduva elamuala hooned kavandada samal kaugusel mererannast. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse Lohusalu tee 108 maaüksusel tingib asjaolu, et olemasoleva avalikult kasutatava tee lõpus asub looduslikult sobiv asukoht parkimisalale“
Selline lause viitab ilmselgele kinnisvara arendamise soovile ja seda ehituskeeluvööndis parklate rajamise varjus.
Otsustavad tunnid mais 2018
Seda, et Lohusalu poolsaarele on vaja loodushoiu ning loodust säästva elukeskkonna eest seisvat ühendust olid kohalikud elanikud mõlgutanud juba pikemat aega.
Terav vajadus ilmnes idee teatavaks saamisel, mille järgi võinuks lõunaranna lindude pesitsemispaigana tuntud Parunessi Nuka juurde tulla 40 alust mahutav väikesadam, otse lindude pesitsuspaikade ning ränirahnude vahele. Ettepanekutena käisid läbi metsateede asfalteerimine, parkimisplats 40. sõidukile, avalikud käimlad, mis kivisest idüllilisest lindude pesitsemispaigast ning ajaloolisest kultuuritegelaste inspiratsioonipaigast oleks järele jätnud vaid kauge mälestuse olukorras, kus teisel pool kitsast poolsaart asub juba väikesadam – Lohusalu Sadam.
Järgmine idee, suurparklate rajamine poolsaarele Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu raames andis viimase tõuke Loodusseltsi asutamiseks. Selliste arengute peatamiseks, vaide esitamiseks oli aega loetud tunnid. Tegutsemiseks ühendasid jõud kohalik elanikkond ja loetud päevade jooksul teostati järgmised tegevused:
Loodi koostöö kodanikualgatusega Eesti Metsa Abiks ning koos poolsaare elanikega esitati planeeringu osas vaie.
Koguti 315. kohaliku elaniku allkirjad teemaplaneeringu vastu ja kompromissettepaneku poolt, mis välistas suurparklate rajamise.
Kutsuti kokku Loodusseltsi juhatus ning tuumikgrupp, mille moodustas 12 inimest.
28. asutajaliikmega asutati Lohusalu Poolsaare Loodusselts, mis keskendus siinse loodus- ja kultuuripärandi hoidmisele.
Seltsile loodi ühe ööga veebileht lohusaluloodus.ee, mis kujunes Seltsi ametlikuks häälekandjaks ning mis asus koguma Seltsile liikmeid.
Selts asus kasutama e-maili rakendust, mis asus liikmeile ja külaelanikele väljastama operatiivset infot.
Mõne päevaga kogunes enam kui 60 Seltsi liiget, kellest suur osa on tuntud kultuuri- ja majandustegelased ning see arv suurenes iga päevaga.
Loodi Loodusseltsi sotsiaalmeedia grupp.
Väljastati pressiteade ning anti intervjuusid.
Loodi hea koostöö vastvalitud uue Lääne-Harju vallavalitsusega, eesotsas Jaanus Saatiga.
Praktiliselt iga päev peeti koosolekuid nii Lohusalus, Laulasmaal kui Nõmmel, kus parasjagu tuumikgrupi liikmed paiknesid.
Osalise teemaplaneeringu sisu olid niivõrd kummastav, et siin toimuvat kajastasid uudisteportaal Delfi, riigitelevisioon Aktuaalne Kaamera, kes tegi otselülituse plaanitavatele parklaaladele, ajaleht Harju Elu ja mitmed teised uudistekanalid – avalikkuse tähelepanu oli suur, kindlasti ka seetõttu, et nii vaide esitajate ja seltsi asutajate nimekirjas märgati tuntud kultuuritegelaste nimesid.
Lääne-Harju vallavalitsus eesotsas Jaanus Saat-iga otsustas mitte toetada Keila vallavalitsuse algatatud Lohusalu küla osalist teemaplaneeringut.
Edasised tegevused kaitseala loomise poole:
Suvel kutsub Loodusselts Lohusalu munitsipaalmetsi hindama maastikuökoloog Anneli Palo, kes valminud eksperthinnangus teeb ettepaneku antud alale kehtestada kohalik kaitse ja luua kaitse eeskiri.
Loodusselts esitab munitsipaalmetsade kaitse alla võtmise ettepaneku koos teadlase eksperthinnanguga Lääne-Harju vallavalitsusele.
Loodusselts kutsub munitsipaalmetsade looduskooslusi hindama sammalde ja samblike eksperdid Liis Marmori ja Tiiu Kuppari, kes tuvastavad vääriselupaikade indikaatorsamblikke ning annavad üle herbaariumi, mille Loodusselts kingib Laulasmaa Koolile.
Sügisel inspekteerib üle-eestilise vääriselupaikade uurimise käigus Lohusalu munitsipaalmetsi vääriselupaikade ekspert Renno Nellis, kes tuvastab kaks vääriselupaika, mis registreeritakse Keskkonnaministeeriumi poolt.
Loodusseltsile omistatakse Riigikogus toimunud metsanduskonverentsil Tänukiri, millel seisab: “Suurepärase töö eest Lohusalu rannamännikute kaitsel ja innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu panuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.” Loodusseltsi juhatus otsustab kinkida saadud tänukirja vallavalitsusele, eesotsas Jaanus Saat-ile.
Loodusselts liitub valla juurde asutatud Kogukonna komisjoniga, et aidata panustada uue valla heaks.
2019. aasta algul teeb Loodusseltsi esindaja Kogukonna komisjonis koos teadusparkide, teadlaste ja spetsialistidega vallale ettepaneku võtta fookusesse jätkusuutlikud arengud ja saada Roheliseks vallaks. Jaanus Saat võtab Rohelise valla arendamisel liidrirolli.
2021. aastal tellib Lääne-Harju vallavalitsus vallavolikogu otsuse põhjal täiendava eksperthinnangu ala kaitseväärtuste põhjendatuse kohta teadlaselt Uudo Simmilt. Anneli Palo eksperthinnang saab täieliku kinnituse ning 2021. septembris otsustab vallavolikogu algatada ala kaitse alla võtmise.
Laulasmaa Koolile sai kingitud herbaarium pooslaare suurematest samblikestTeadlane tiiu Kuppart imetleb Vääriselupaigal kõrgeimat kauivanud puud, mis ulatus üle metsa ja mis tänaseks päevaks on kellegi poolt maha saetudPooslaare elanikud pianist ja muusikapedagoog Kadri-Ann Sumera ning viiuldaja ning dirigent Mikk Murdvee
Foto: Kompromissettepaneku avalik arutelu 2018. juunis. (foto Heiki Hõimoja)
Foto: Lohusalu Poolsaare Loodusselts ühendab inimesi, kes soovivad seista poolsaare kultuuri- ja loodusväärtuste eest.
Lohusalu Poolsaare Loodusselts tunnustas merendushuvilist, endist Veeteede Ameti peadirektori asetäitjat Arvo Veskimetsa, kes selle aasta algul märkas ja teavitas ametkondi ning üldsust ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest tankerilt tankerile, mida teostati Euroopa looduskaitsealade võrgustikku kuuluva Natura 2000 Pakri linnualal. Selle aasta algul tangiti Pakri linnukaitsealal 54 937 tonni (mts) äärmiselt mürgist ja keskkonnaohtlikku toorbensiinitoorbensiini. Lisaks veel 32 341 tonni väga plahvatusohtlikku ja merekeskkonnale mürgist gaasi kondensaati. Veskimetsa hinnangul oli nii ümberlaadimiste kui suurte tankerite logistiliste manöövrite tõttu Eesti rannaala äärmiselt suure keskkonnaohu all. Arvo Veskimets oli Loodusseltsi tunnustusest liigutatud, omades ka ise poolsaarega seotud mälestusi. “Lohusalu poolsaare looduskeskkond on erakordne. Praegu on veel palju ehedat säilinud, hoidke seda nii kuis’ suudate,” rääkis Veskimets.
Lohusalu poolsaar asub hoiuala keskmes. Hoiuala elupaigatüüpide hulka kuuluvad nii laiad madalad lahed, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, väikesaared ja laiud kui ka rannaniidud, hallid luited. Hoiuala pakub kaitset ka siin rohkearvuliselt peatuvatele, pesitsevatele ning talvituvatele linnuliikidele (näiteks aul, hüüp, jääkoskel, krüüsel, kühmnokk-luik, laululuik, punajalg-tilder, väikeluik jpt).
Lisaks looduskümblejatele ning hobikaluritele on Lohusalu poolsaar läbi aastakümnete olnud ka loomeinimeste elu- ja inspiratsioonipaik, mille mõjutajaks on just poolsaare ehe ning puutumatu rannik koos liigirikka elusloodusega. Siinse looduskeskkonna mõju Eesti kultuuriajaloo arengule on võimatu ülehinnata. Tänasel päeval toetab poolsaare kultuuri ning looduse tiheda lõimumise kuvandit ka Arvo Pärdi Keskus. Loodusselts koondab kokku ligi 100 inimest kultuuri- ja ettevõtlusmaastikult, loomeinimeste ja looduskümblejate seast, keda poolsaare loodus inspireerib ja kes seda oma elukeskkonnaks peavad.
21. juunil kl 16 toimub Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust käsitleva ekspertiisi tutvustus. Kohtumine toimub Lohusalus kohapeal – täpsemalt koguneme Vainu teel (Lohusalu tee poolne osa). Koostatud ekspertiis on lisatud antud kirja külge ning selle on koostanud OÜ Elusloodus juhatuse liig Uudo Timm, kaasa töötas Piret Kiristaja. Kohtumisel tutvustab Uudo Timm kõnealuse ala peamisi väärtusi ja vastab tekkinud küsimustele.
Palun levitage kohtumise infot kogukonna siseselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik osaleda. Lisaks palun mulle hiljemalt 18. juuniks teada anda, kes planeerib kohtumisel osaleda.