Lohusalu Päästeselts: Lohusalu poolsaar on krõbe nagu püssirohi

Lohusalu Päästeselts: Lohusalu poolsaar on krõbe nagu püssirohi

Lühikese aja vältel on Lohusalu poolsaarele tehtud hädakutse kahele põlengule: mai keskel  toimus poolsaare keskosas, Rahuranna tee alguses põleng, kus Lohusalu Päästeseltsi kohalejõudes põles ca 2000 m2 kuiva metsaalust ning leekides olid ka männipuud. Tuli õnnestus kohalike elanike ja päästeseltsi koostöös kustutada. Põlengu tagajärjed oleksid olnud Päästeseltsi esindaja sõnul fataalsed – suuremast katastroofist päästis tuulesuund, mis oli otse maantee, mitte lõunaranna ja selle majade poole, kuhu tuli oleks kulutulena mööda kuiva pinnast ja oksi edasi liikunud.
Päästeseltsi esindaja sõnul on poolsaare pinnas krõbe nagu püssirohi. Põleng sai tema hinnangul alguse ilmselt suitsukonist, kuna klaasi ja muud isetekkelist põhjust päästjad ei tuvastanud. Päästeseltsi esindaja sõnul on suureks ohuks ka poolsaare suurüritused, palutakse olla elanikel ning külalistel tähelepanelikud ning vältida looduses tuletegemist ja suitsukonide mahaloopimist.

Teine põleng toimus 25. juunil, kus süttinud oli rookatusega maja Lohusalu tee ääres.

Foto: Valdek Laur

Päästjad ning kohalikud elanikud paluvad olla äärmiselt ettevaatlikud ning arvestada poolsaare äärmiselt kõrge tuleohtlikkusega.

Suitsukoni käigu ainult kaasavõetud plekist anumasse, seda ei tohi visata ei loodusesse ega mereranda liiva sisse – suitsukoni laguneb 10-12 aastat

Koni mitte ei lagune täielikult, vaid muutub omalaadseks nn mikroplastiks, mis kogub endasse kõikvõimalikke keskkonnas olemasolevaid mürkaineid. Sadevetega veekogusse sattudes võib see aga hõlpsalt sattuda kalade organismi, sest koosneb nii väikestest osakestest, et kala võib selle endale nii sisse süüa, et ei märkagi seda ise.

Kõige õigem oleks suitsukonid utiliseerida kodustes oludes koos segajäätmetega, looduses viibides aga kasutada väikseid tihedalt suletava kaanega tuhatoose ning mitte jätta endast maha mitte ühtegi koni.

Lohusalu poolsaar pole koht, kuhu tulla argipäeva õhtul või nädalavahetusel metsa või kaldale lõket tegema. Lisaks kuivale pinnasele on krõbekuivad ka männid. Kaldaääred ning männimets on täis kuivanud oksi. Üksainus säde võib saada saatuslikuks kogu poolsaarele ning selle elanikele. Kahjuks toob iga suvi kohalikele elanikele ning Päästeseltsile suurt peavalu ning muret lõkketegijate ohjamiseks.

Naudi poolsaare loodust ilma seda ohtu panemata!

.

Loodusselts on ühinenud pöördumisega keskkonnaministrile

Loodusselts on ühinenud pöördumisega keskkonnaministrile

Loodusselts on ühinenud ühispöördumisega, mis esitati uuele keskkonnaministrile. On avalikuks saladuseks, et raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. Niimoodi kahjustatakse meie loodusrikkust ning eiratakse inimeste kultuurilisi ja moraalseid tõekspidamisi. Lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavad raied on leidnud laialdast kriitikat nii Eesti ornitoloogide ja ökoloogide hulgas kui ka avalikkuses.

Metsateadlane Ivar Etverk on nimetanud kevadsuvisel ajal tehtavaid raieid metsamajanduslikust seisukohast üheks ohtlikumaks töövõtteks. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse 3 §55 (isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude (1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende (2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Pesitsusaegse raierahu idee pakkus Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel välja juba 1990. aastate lõpus. Alates 2003. aastast peab Riigimetsa Majandamise Keskus mõnedes metsatüüpides ja osade raieliikide korral kahekuist raierahu, ent seegi pole piisav, sest alusmetsa raiumist jätkatakse sellele vaatamata.

Kuna Eestis ja kogu maailmas toimub liikide massiline välja suremine, siis leiame, et Eesti peaks täitma enda põhiseaduslikku kohustust ja hoidma meie loodusressursse kui rahvuslikku rikkust, kasutades neid säästlikult.

Ka Euroopa Liidu linnudirektiiv ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsuvad üles lindude kaitseks erimeetmeid rakendama, kuna elurikkuse vähenemine kogu maailmas alarmeerib meid tõhusamate kaitsemeetmete vajalikkusest.

Pöördumisele kirjutavad alla Eesti Metsa Abiks (EMA) kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli Eesti Loomakaitse Selts (ELS) Juhatuse liige Kaisa Kaljurand MTÜ Loomus juhataja Kadri Taperson Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) programmijuht Veljo Volke Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center) piirkonnajuht Virge Võsujalg Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa MTÜ Lohusalu Poolsaare Loodusselts juhatuse liige Kairi Niinepuu-Mark Rakendusökoloogia Keskus juhatuse liige Marina Jannsen Gyvas Miškas koordinaator Monika Peldavičiūtė Läti Ornitoloogiaühing tegevjuht Viesturs Ķerus Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda vanem Madis Iganõmm Eesti Loodusturismi Ühing juhatuse liige Bert Rähni Climate Save Estonia (CSE) koordinaator Tiiu Lausmaa Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) juhatuse liige Kaia Solnik Partnership for Policy Integrity (PFPI) direktor Mary S. Booth

Pöördumine: http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wp-content/uploads/2019/05/Palume_ministrilt_metsarahu.pdf

Selts tänab tublisid liikmeid

Selts tänab tublisid liikmeid

Loodusseltsi juhatus on tunnustanud Seltsi Tänukirjaga kahte Seltsi liiget, kes Seltsi tegemistele on suure panuse andnud:

Jaana Tulk – dendroloog, kes kaardistas kergtee rajamise kontekstis kogu Lohusalu poolsaare tee ääres paiknevad väärtuslikud puud (neid tuli üle mitmesaja);

 

Toomas Vaher – jurist, kes aitas Seltsi asutamisel vajaliku dokumentatsiooni, nõuannete ja soovitustega.

(Foto: erakogu)

Seltsi tänukirja on saanud varemalt, selle aasta veebruaris, ka vallavanem Jaanus Saat, kes toetas Seltsi algatust, mastaapsete parklaalade vähendamiseks tehtud kompromissettepanekut.

Loodusselts tänab südamest!

Keskkonnateadlikkuse tõstmine valla haridusasutustes

Keskkonnateadlikkuse tõstmine valla haridusasutustes

Loodusselts osaleb Lääne-Harju valla kogukonnakomisjoni jäätmemajanduse töörühmas, kus küpses idee keskkonnateadlikkuse suurendamiseks valla haridusasutustes. 1. aprillil toimus kohtumine Eesti Pandipakendis vallavalitsuse, valla koolijuhtide ning jäätmemajanduse töögrupi esindajate vahel arutamaks ideid ja koostöövõimalusi. Kohtumine oli väga infoküllane.

Eesti Pandipakend tegi koosoleku raames ka ringkäigu jäätmesorteerimisjaamas.

 

Miks lageraie peaks kuuluma ajalukku?

Miks lageraie peaks kuuluma ajalukku?

Mis on ühist Kehila, Tulimäe, Unipiha, Maardu hiitel, Tõrma Hiiemäel, Kuklaste ja Lahemaa Looduskaitsealal? Viimastel aegadel teostatavad lageraided neil maastikel.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remm selgitab lageraiete mõjust saates Osoon ning selgitab, miks lageraie on lihtsama vastupanu teed minek ning ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud:  https://novaator.err.ee/921136/looduskaitsebioloog-lageraiele-on-usna-raske-leida-okoloogilisi-pohjendusi

Lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või pooltargumente. Öeldakse küll, et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu või põlenguga, aga seal on võtmeelemente, mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suuremal hulgasl kõdupuitu, seisvaid tüügaspuid, surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal – need on erinevad elupaigad neil kohastunud liikidele.

Lageraiesmik on oluliselt erinev, koos puudega surevad nendel kasvavad samblikud, kaob metsa varjulist ja niisket keskkonda vajav kooslus, kaob metsa puhverdav võime vee- ja õhureostusele. Raiesmike kaudu sisenevad metsakooslustesse võõrliigid.

Pärast lageraiet hakkab mets taastuma, see on tüüpiliselt ühevanuseline, seal puudub häilulisus ja rindelisus. Hooldusraiete käigus kiputakse välja raiuma sellised haruldasemad puuliigid, laialehised, puukujulised remmelgad, iga raietsükliga nende arvukus väheneb. Kui mets jõuab noorendiku faasi, kus raieeelne kõdupuit on juba kadunud, on mets tihe ja pime, see on järgmine hoop elustikule.

Meie valla loodust väärtustava kogukonna poole on pöördunud Eesti Metsa Abiks üleskutsega koguda allkirju kollektiivsele pöördumisele “Lageraied ajalukku”. Allkirju saab anda 14. aprillini.
Meie kandis saab allkirja anda Laulasmaa kohvikus Günther, samuti Keilas Sõbralt Sõbrale kaupluses.

Riigikogule tehtava ettepaneku eesmärk on lõpetada riigimetsades lageraiete ainuvalitsus ja asendada need säästliku, metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste väärtustega arvestava majandamisega.

Allkirja saab anda ka elektroonselt – https://rahvaalgatus.ee/…/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4…

“Viimastel aastatel on Eesti metsade raie, eriti just lageraie üha suurenenud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.”

Pöördumisel tehakse ettepanek:
1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.
jt.

https://www.youtube.com/watch?v=8f0zExgHwsI&feature=youtu.be

Tunnusfoto: Liina Rimm, erakogu

Loodusselts Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul

Loodusselts Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul

21. veebruaril toimus Arvo Pärdi Keskuses Lääne-Harju vallavanema vastuvõtt, kuhu olid kutsutud organisatsioonide, kogukondade esindajad ja tublid valla elu edendajad, kes vallaelu arengusse on panustanud. Loodusseltsi esindajal oli au olla kutsutute seas.

Vastuvõtu avakõnes interpreteeris volikogu esinaine Külli Tammur kirjanik Viivi Luike ning maestro Arvo Pärdi muusikakeele olulise osana pausi tähtsust järgnevate mõtetega:

“Kirjanik Viivi Luik on öelnud, et elame ajal, mil aega nagu ei olekski. Kuulsin seda mõtet eile ja see jäi mind kummitama. Meil on kogu aeg kiire, ruttame siia ja sinna, peab jõudma rohkem, kaugemale. Perekonda ega sõpru me ei näe, sööme püstijalu, töötame end haigeks. Väga kergelt tuleb üle huulte lause: tuleks küll, teeks küll, aga aega ei ole. Kohe üldse ei ole. Aga aega tuleb võtta. Arvo Pärdi muusikas on tähtsal kohal pausid, mis on ju ka tegelikult aeg. See ei ole aga tühi aeg, mida helilooja nootidega täita ei suvatsenud, vaid see on tegelikult helilooja kingitus meile. See on aeg, millele igaüks saab anda oma tähenduse, mille kestel mõelda ja kuulata.

Kuulamine on veel üks asi, milleks meil liiga tihti aega ei ole, sest me oleme liiga hõivatud ise rääkimisega. Või kui kuulamegi, siis mitte selleks, et mõista ja aru saada, vaid selleks, et midagi vastu öelda. Tekib justkui tunne, et kui vaikida või ütlemata jätta, siis peetakse sind rumalaks, kellel pole oma arvamust või ideid. Pea kõik konfliktid algavad sellest, et keegi ütleb midagi liiga palju, läheb üle piiri. Küll aga ei tea ma ühtegi tüli, mis oleks alanud sellest, et keegi on liiga osavõtlikult või tähelepanelikult kuulanud.”

Soovime uuel aastal kogukondadele ning vallavalitsusele rohkem kuulamist ja seeläbi tõhusat koostööd ja mõistmist!

Vabariigi aastapäeva eel tänasid vallavalitsus ja volikogu valla tublisid ja aktiivseid inimesi:

Käti Teär-Riisaar – Paldiski 300. sünnipäeva pidustuste korraldamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest.
Rutt Meikar – Lodijärve Pensionäride Ühenduse loomise ja tegusana hoidmise eest.
Reigo Krutto – kogukonnakomisjoni vabatahtliku juhtimise ja kohaliku elu edendamise eest Kloogal.
Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürsepp – koostöö ja abi eest valla suurürituste läbiviimisel.
Jüri Käo – sihtotstarbelise panuse eest Lohusalu veevarustuseks katkematu elektritoite tagamisse.

Kultuurilise osana rikastasid vastuvõttu tõeline meeste lauluvägi:

Klassikatähtede võitja, löökpillimängija Tanel – Eiko Novikov

Kohaletulnud said osa Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi loodud lühidokumentaalist „Muusikajanu“, mis räägib Arvo Pärdi elust ja loomingulisest kujunemisteest.

Postituse tunnuspildil vasakult: Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, Loodusseltsist Kairi Niinepuu-Mark, Klooga aktivistid Reigo Krutto ja Maris Ehrbach, vallavalitsusest avalike suhete juht Egle Kaur ning Marju Piirimägi.

Fotode autor: Annela Samuel