Metsanduskogusse loosi tahtel

Metsanduskogusse loosi tahtel

Keskkonnaministeerium plaanib moodustada Metsanduskogu, mille liikmed valitakse loosi teel. Kandideerida saavad kõik soovijad. Kuigi antud uudis võiks esmapilgul kuuluda pigem 1. aprilli uudiste rubriiki on alust arvata, et protsessiga on siiski tõsi taga: liikmed lubatakse loosida, samas “püüeldakse territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole”.

Otsused ja ettepanekud, mis môjutavad kogukondi, ühiskonda ja riiki ei tohiks pärineda suure suu ja kôva häälega isikutelt, ammugi veel loosi teel valitud; kohati on tunne, et jàrjest vähem väärtustatakse valdkonnapõhiseid kompetentse, haridust, kogemust.

Kalle Virkus: Tegemist on aina popimaks saava kaasamis- või aruteludemokraatia (ingk. k. “deliberative democracy”) kasutamisega. Sõna “kasutamise” asemel võiks muidugi olla ka “mängimine”. Lugedes loosimisele registreerimise kaaskirja, siis seal on: “Metsakogu valib enda seast kaks esindajat, kes osalevad huvirühmade aruteludel maikuu jooksul.” Ehk siis loositav kogu jõuab mingitele järeldustele ja siis nende kaks esindajat osalevad huvirühmade arutelul, millises kohas see “vox populi – vox dei” tõhusalt lahjendatakse et mitte öelda annulleeritakse.
Loomulikult paistab siit välja, et sellise liigutusega legitimeeritakse mistahes tulemus “rahva arvamusega arvestavaks” juba ette, elimineerides sellesama arvamuse tegeliku mõju.

Ülo Vihma: Metsanduse arengukava on plaanis arutada ja koostada etapiti, kus osalevad nii teadlased, ametnikud kui huvigrupid-organisatsioonid oma esindajate kaudu. Lisaks soovis KK min kuulata ja kaasata ka neid inimesi, kes ei ole organiseerunud, kuid soovivad kaasa rääkida. Selle nimeks pandi Metsanduskogu ja koosseis loodetakse saada tasakaalustatuks arvestades vanuselisi, geograafilisi jm tunnuseid. Kõik need kooslused ei tule kokku korraga, sest sellist arutelu pole võimalik juhtida. Seega – Metsanduskogu EI LOO metsanduskava vaid annab oma sisendi nagu ka teised kooslused- grupid. Püüeldakse konsensuse poole, mis on üliraske sellise emotsionaalselt laetud teema ja vastandlike huvidega gruppide puhul, kuid proovida tasub. Lõppvariant tuleb ikkagi mingil moel kompromiss. Protsess ei ole lihtne ja vajab põhjalikumat selgitust ka avalikkuse jaoks, milleks AK formaat on kindlasti ebapiisav. Aga see ei ole kindlasti suvaline. Igal valikul ja sammul on omad põhjendused mida loodetavasti protsessi vedaja Keskkonnaministeerium ka teeb.

Tiia Kõnnusaar: “Teadlased ja eksperdid on aastaid püüdnud pakkuda teaduslikku tausta aruka kava loomiseks, ent sellest hoolimata on läbi läinud sellised otsused nagu see, et kui võsa raielangil on 50 cm kõrgune, on tegu juba arvestusliku metsamaaga ja järelikult võib selle arvelt teha lageraiet põlislaantes. Kuidas saavad “inimesed rahva hulgast”, kes valitakse välja loosiga, aidata kaasa mõistlikule metsamajandusele, kui eksperte ei ole kuulatud?”

Reeglina on metsandusega seotud huvigruppidel majanduslikud huvid, mis on häälekad ning finantsiliselt võimekad. Siinkohal on oluline teadvustada, et majanduslikkuse seisukohalt on teisesed metsasaadused suurema majandusliku tasuvusega kui seda on metsa raadamine. Antud väidet on tõestatud mitmetel arvutustel Luua Metsanduskoolis.

Valdur Mikita on välja toonud, et “Eesti mets on mõneti erakordne mudel, kahe erineva ideoloogia võitluse tannermaa. Sellest lahingust võib sõltuda üpris suurte asjade saatus. Need kaks ideoloogiat, elurikkust hoidev ja majanduskasvu kummardav mõteviis saavad kokku Eesti metsas.” (loe siit rohkem: Noppeid raamatust)

Lohusalu Poolsaare Loodusselts ühendab Valdur Mikita poolt esmalt mainitud ideoloogiat esindavaid inimesi ning seetõttu oleme võtnud nõuks valida esindaja meie liikmeskonnast või teha ettepanek isikule, kes mainitud põhimõtte eest seisab.

Tänuüritus, mis jääb südamesse

Tänuüritus, mis jääb südamesse

13. veebruaril kogunesid Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi liikmed Tänuüritusele, millega sooviti tunnustada ning tänada vallavanem Jaanus Saat-i 2018. aasta kevadel aset leidnud suurparklate vastase aktsiooni vältel suurepärase koostöö eest kohaliku kogukonnaga.

Kui Seltsi asutamisel 8 kuud tagasi oli peamine fookus allkirjade kogumisel suurparklate vastu, siis oli mõneti ootamatu, et Seltsi kodulehe kaudu laekus nii suurel arvul liikmetaotlusi: inimestele läks poolsaare looduskeskkonnaga seotu väga korda.

Seltsi liikmeskonnas hakkab silma loomeinimeste suur osakaal. Poolsaar on olnud ning on loomeinimeste elu- ja suvituspaik, inspiratsiooniallikas ning hingemaastik.

Vastuvõtul jagas meenutusi poolsaare inspireerivast looduskeskkonnast Loodusseltsi asutajaliige, pianist Kadri-Ann Sumera, kes seostas poolsaare vaimset keskendumist võimaldava looduskeskkonna osatähtsust oma isa, helilooja Lepo Sumera (1950 – 2000) loometööga.
5. aastasena leidis Kadri-Ann talvel Lohusalu poolsaare kodu puuvirnast liblika, kes inspireeris teda ümisema üht meloodiat, ajendades heliloojast isa looma muusikapala “Lugu liblikast, kes ärkas talvel üles”, milles talletatud ka Kadri-Ann-i ümisetud viis. Kadri-Ann pakkus kohaletulnuile elamuse, esitades klaveril selle teose (Kuula esitust kitarril siin)

Kohaletulnuil oli võimalus saada osa ka teatrikunstnik Lilja Blumenfeld-i meenutustest Lohusalu loodusest, mändidest ning oma isa Leon Blumenfeld-ist, kes oli kohaliku elu aktivist. Kõlama jäi soov, et säiliks poolsaare inspireeriv looduskeskkond, mille osatähtsust Eesti kultuuripärandi maastikul on raske ülehinnata.

Vallavanem Jaanus Saat hindas Tänukirja vastu võttes oluliseks väga head koostööd Seltsi esindajatega ning nentis, et sellist Seltsi ja toimimist oleks olnud vaja ka Paldiskis sealsete suurparklate rajamise eel. Kevadel Seltsi asutajate kutsel poolsaart külastanud uue valla juhti vaimustas poolsaare ehe ja idülliline loodus. Suurparklate perspektiiv poolsaare ainsates munitsipaalmetsades ei tundunud talle põhjendatud ning mõistlik.

Seltsi juhatus tänab kõiki, kes väga lühikese etteteatamisajaga leidsid võimaluse vastuvõtule tulla ning selle oma kohaloluga nii eriliseks muutsid.

Seltsi liikmeil küpses plaan saada taas kokku suvel kultuuripärandi kontekstis märgilises paigas meenutamaks erilisi hetki Lohusalu poolsaarest.

Lohusalu poolsaare seltside nõupidamine

Lohusalu poolsaare seltside nõupidamine

Poolsaare Seltside juhatused on pidanud maha nõupidamise tõhusama koostöö loomiseks. Alljärgnevalt valminud protokoll:

Nõupidamine Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi ja Lohusalu Seltsi juhatuste vahel

Osalesid:  Ulrich Reimets, Kairi Niinepuu-Mark, Tiina Reimets (Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi juhatuse liikmed), Kalle Kalbre, Ago Kokser (Lohusalu Seltsi juhatuse liikmed), osaleda ei saanud Terje Mägi (Lohusalu Seltsi juhatuse liige)

Asukoht: Laulasmaa

Toimumise aeg: 03.02.2019 kl 19-21

Nõupidamise kokkukutsuja: Kairi Niinepuu-Mark (Lohusalu Poolsaare Loodusselts)

Protokollija: Tiina Reimets (Lohusalu Poolsaare Loodusselts)

Koosolekul arutati järgnevaid teemasid:

– mõlema seltsi visioon poolsaare arengust, seltside ühised seisukohad poolsaare perspektiivide kujundamisel;

– mõlema seltsi nägemus teemaplaneeringust, munitsipaalmaade perspektiivist ja tervet poolsaart puudutava suvise parkimisprobleemi võimalik lahendamine;

– kergliiklustee uuesti tõstatamiseks koostöö seltside vahel ja teedeküsimust puudutav koostöö;

– kogukonnakomisjonis Lohusalu-Laulasmaa piirkonna esindamise küsimus.

 Koosoleku arutelul leiti järgnevat:

  1. Arenguvisioonis on ühiseid jooni, mõlemad Seltsid pooldavad säästvat arengut ja poolsaart toetava infrastruktuuri mõõdukat arengut. Kindlasti on vajalik kujundada maksimaalselt ühised seisukohad perspektiivide suhtes. Lähtudes esilekerkivatest kindlatest teemadest on juhatustel vajalik täiendavalt kohtuda.
  2. Seltsid pooldavad suures plaanis Lohusalu poolsaare munitsipaalmaadel looduslikke alasid säilitavat kompromissijärgset teemaplaneeringu lahendust ja teevad koostööd selle edasise menetluse jätkamiseks, nt kirjalike ühispöördumistega. Parkimisküsimust Lohusalu poolsaarel tekitavad kaks aspekti: ilusad suveilmad ja sadama üritused. Seltsid pooldavad mõõdukas suuruses sadamaürituste jätkumist. Ürituste parkimisprobleemi lahendamiseks pakuti välja „pargi ja reisi“ lahendust kasutades Laulasmaa parklaid, Laulasmaa-Lohusalu tee ühepoolset parkimist liikluskorralduse alusel (piiravad liiklusmärgid), liikluskorraldajate kaasamist ning juba ürituste korraldusele eelnevalt liikluskorraldajatelt ideede hankimist. Ilusate ilmade tarbeks pakuti välja Laulasmaa-Lohusalu tee ühepoolset parkimist liikluskorralduse alusel (piiravad liiklusmärgid),  perspektiivset suuremate masside suunamist avalikele supelrandadele nagu Kloogaranna. Parkimise probleemi lahendamiseks seoses üritustega saavad Seltsid ühiselt pöörduda omavalitsuse poole, kes koostöös Maanteeametiga töötab välja parkimiskorra (parkimise korraldajad, korraldus, kontroll  kooskõlastuse täitmise üle jne.) Seltsid pooldavad madalat kiirust Laulasmaa-Lohusalu teel.
  3. Seltsid on huvitatud Laulasmaa-Lohusalu kergliiklustee rajamisest ja detsembris 2018 valminud eskiislahenduse jätkamisest, kuna kergliiklustee on elanikele ja seltside liikmetele vältimatult vajalik. Juhatused kavatsevad teha kergliiklustee rajamise suunal koostööd. Eesmärk kergkliiklustee rajamine kasvõi etapiti – pooldame ühiselt etapp 1 rajamist, et saaks lisanduda kergliiklustee 2.etapp.  Lähtudes tööalastest eriteadmistest arendavad teedeküsimust puudutavat koostööd seltside juhatuse liikmed Kalle K. ja Ulrich R. Seltsid koostavad ühise kergliiklustee rajamist puudutava pöördumise vallavalitsusse.
  4. Lohusalu-Laulasmaa piirkonna esindamiseks on end esindajaks välja pakkunud Kalle Kalbre, Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi juhatusest Kairi Niinepuu-Mark, kokku on vallavalitsus otsustanud Keila piirkonnast valida 5 esindajat. Lohusalu Poolsaare Loodusselts on teavitanud kogukonnakomisjoni liikmete otsingust ka Keila-Joa piirkonna elanikke.

Protokolli lõpp.

Postituse foto: Elvis Antson

Kui ka Sina oled lummatud Lohusalu poolsaare kaunist loodusest ning soovid, et see säiliks ka tulevikuks, siis ootame Sind lahkelt liituma poolsaare loodussõpradega: https://lohusaluloodus.ee/liitumine-seltsiga/

 

Räägi kaasa koduvalla tegemistes

Räägi kaasa koduvalla tegemistes

Sügis-talvisel perioodil on Loodusselts osalenud kevadel 2018. Klooga ning Paldiski kogukondade poolt algatatud Lääne-Harju valla Kogukonna komisjoni kokkusaamistel. Oleme tutvustanud Seltsi alguslugu, tegemisi ning eesmärke teistele valla piirkondade kogukonna esindajatele. Loodusseltsi esindaja osaleb prügimajandust puudutavas kogukonna poolt loodud töörühmas, panustamas reaalselt ideede ning tegevustega.

Uuest aastast on algatajatel ja korraldajatel plaan luua Kogukonnakomisjoni ametlikum reglement, et täpsemalt paika panna kooskäimiste ning osalejate loogika. Idee on see, et osalejad panustaksid ka reaalselt aega ning tööd, panustamine toimuks lahendustele orienteeritud koostöövaimus.

Keila piirkonnast – Lohusalu, Laulasmaa, Keila-Joa, Käesalu, Ohtu, Kersalu kinnitatakse komisjoni viis liiget. Kui soovid oskuste ning kogemustega panustada valla heaolusse, siis saada oma kogukonnakomisjoniga liitumise soov vallavanema poolt viidatud e-maili aadressile. Siin Vallavanema pöördumine:

Räägi kaasa oma koduvalla tegemistes!

Mis? 2018. aastal alustasid kooskäimist Lääne-Harju valla erinevate kogukondade esindajad. Kokku saadi kord kuus valla erinevates kohtades. Arutleti, vaieldi, tehti ettepanekuid ja mõeldi koos meie valla tulevikule. Oli edukas ja tore aasta.

Kuidas edasi? Oleme jõudnud niikaugele, et kogukonnakomisjoni töö  muuta ametlikuks. Komisjonis saab olema 13-19 liiget (liikmete arv oleneb huvi suurusest) ning oluline on, et kõik valla piirkonnad oleksid esindatud. Komisjoni senise tegevuse kohta saad lugeda koosolekute protokollidest, mis on leitavad siit http://laaneharju.ee/kogukonnakomisjon

Miks? Kogukonnakomisjoni liikmena on sul oluline panus meie valla elu kujundamisel. Kogukonnakomisjoni koosolekud toimuvad kord kuus. Arutatakse päevakajaliste teemade üle ning tehakse ettepanekuid vallavalitsuse menetluses olevatele määrustele, kordadele jms.

Kuidas? Kui oled huvitatud osalemast kogukonnakomisjoni töös, siis anna sellest teada meie listi anneli.laane@laaneharju.ee hiljemalt 14.02.2019. Kirjuta oma ees– ja perekonnanimi ning mis piirkonda sa esindad. Hea oleks, kui arutaksid kogukonnakomisjoniga liitumise soovi läbi ka oma kogukonnas (MTÜ, külaselts vms) ning nemad on sinu kandidatuuri heaks kiitnud.

Mis edasi? Tähtajaks laekunud kandidaadid kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega ning põnev ja vabatahtlik töö kogukonnakomisjonis saab alata.

Lisainfot jagab Anneli Lääne anneli.laane@laaneharju.ee

 Palun levitada antud üleskutset ka oma kogukonnas!

Lugupidamisega

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju Vallavalitsus

Tel 6790 605

Jaanus.saat@laaneharju.ee

 

Metsanduskonverentsi tänukiri leidis uue omaniku

Metsanduskonverentsi tänukiri leidis uue omaniku

2018. aasta detsembris oli Loodusseltsi juhatus kutsutud Riigikogus toimunud metsanduskonverentsile, kus meile anti üle Tänukiri “Suurepärase töö eest Lohusalu rannamännikute kaitsel ja innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu panuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.” Loe siit täpsemalt: https://lohusaluloodus.ee/avalikkuse-tahelepanu-lohusalu-rannamannikutele-jatkuvalt-korge/

Seltsi juhatus otsustas 21.jaanuaril 2019 toimunud juhatuse koosolekul anda saadud Tänukiri edasi tänutäheks uuele vallavanemale Jaanus Saat-ile, kes oli ning on Seltsi püüdluste osas väga toetav ning kõige otsustavamal hetkel võttis vastu 315 kogutud allkirja ja toetusavaldust mastaapsete parklaalade (215 sõidukit) vastu ning kompromisslahenduse poolt ning andis sellele oma määrava allkirja. Tänukiri paigutatakse vallavanema sõnul Lääne-Harju Vallavalitsuse au-ja tänukirjade seinale.

24.01 toimunud kogukonnakomisjonis tutvustasime Seltsi tegevusi ning edastasime tänukirja vallavanemale, tänades teda kõigi Seltsi liikmete nimel. Oleme saanud järgneva vastuse:

Mina ja kogu vallavalitsuse nimel tänan toetuse ja abi eest,  mida Sina ja teised seltsi liikmed olete vallavalitsusele osutanud. Mulle läks eile isiklikult väga korda, et andsite saadud tänukirja vallavalitsusele. Hindame seda väga!
Tänud veelkord Sulle ja kogu seltsile toetuse ja koostöö eest!
Jaanus Saat

 

 

Teabepäring vallavalitsusse 20.01.2019

Teabepäring vallavalitsusse 20.01.2019

20.01.2019 Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ

 

Lugupeetud Vallavalitsuse liige,

04.10.2018 edastasime Teile Dr. Anneli Palo eksperthinnangu, mis puudutas Lohusalu poolsaarel asuvate Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu ala piires asuvaid metsapolügoone. TÜ teadlane, ökoloogist tippekspert on tutvunud Lohusalu teemaplaneeringu käsitletud metsakooslustega ning teinud ettepaneku antud maa-alad kaitse alla võtta.

04.10.2018 edastatud pöördumises palusime arvestada ekspertarvamuses toodud hinnanguid nii Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu edasisel menetlemisel, kui ka ala edasisel planeerimisel, sh ka uue Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel. Ühtlasi tegime ettepaneku võtta Lohusalu munitsipaalmaadel asuvad metsad kohaliku tasandi kaitse alla vastavalt eksperdi hinnangule, selleks algatada vastav menetlus ning kehtestada vastav kaitse-eeskiri. Meie pöördumine oli järgmine: https://lohusaluloodus.ee/wp-content/uploads/2018/10/Lohusalu_luitemetsad.pdf

21.12.2018 edastatud kirjas teavitasime, et poolsaart on üle-Eestilise uurimuse raames väisanud VEP ekspert Renno Nellis, kes on mainitud munitsipaalmetsades tuvastanud kaks vääriselupaika, mis on registrisse kandmisel. Talvisel perioodil, mil vaatlused toimusid täheldati antud aladel eelkõige männikute ülikõrget vanust, mis ületavad kahekordselt VEP juhendis kirjasolevat männikute bioloogilist vanust. Edastame manusega  Renno Nellise poolt tuvastatud VEP paigad ning selgituse.

Ekspert tõi välja ja kaardistas kaks vääriselupaika, üks põhjaranna lähedal – osaliselt kattub varemplaneeritud suurparkla nr 1 alaga, piirneb varemplaneeritud parklaalaga nr 2 ning  ulatub vahetult varemplaneeritud suurparklani nr  3.

Lohusalu kahe täheldatud VEPga seoses oluline info: vääriselupaikade maa-alale ei tohi rajada taristuobjekte, nt hooneid, uusi teid, parklaid, elektriliine vms, sest neid objekte ei saa ilma vääriselupaiga seisundit kahjustamata rajada. Samuti ei tohi nendel aladel teha edaspidi raiet, v.a koristada vääriselupaika läbivale teele kukkunud puid.

Riigi ja valla maadel on vääriselupaigad riikliku tähtsusega kaitse all, need kantakse looduskaitse kaartidele, täpselt samamoodi nagu muud looduskaitselised objektid.

Vääriselupaigad on kaitstud keskkonnaministri määrusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010

Teadlase eksperthinnang ja kahe vääriselupaiga leid – need mõlemad on väga kaalukad argumendid, et need, Lohusalu poolsaarel asuvad ainsad vallale kuuluvad metsad tervikuna kohaliku kaitse alla võtta.

Soovime esitada järgneva teabepäringu:

  1. Kas vallavalitsus, olles tutvunud tippeksperdi teostatud loodusauditiga ja kaitse alla võtmise ettepanekuga, on seda arvesse võtnud?
  2. Milliseid samme on vallavalitsus kaitse alla võtmiseks astunud?

 

Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ juhatus,

Tiina Reimets,

Kairi Niinepuu-Mark,

Ulrich Reimets

Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ on asutatud mais 2018, mil kogusime loetud päevadega 315 allkirja Lohusalu poolsaarele planeeritavate suurparklate vastu, mis oleks tinginud 1,5 ha metsa raadamise.

Loodusseltsi algatustest on olnud huvitatud erinevad meediakanalid, sh Eesti Rahvusringhääling: https://lohusaluloodus.ee/meediakajastused/

 Loodusseltsile on detsembris 2018 omistatud Riigikogus toimunud metsanduskonverentsil tunnustus: https://lohusaluloodus.ee/avalikkuse-tahelepanu-lohusalu-rannamannikutele-jatkuvalt-korge/

Loodusseltsi infolistis on 275 inimest.

Liikmetaotlus rahuldatud 86-le inimesele, mis teeb Loodusseltsist piirkonna suurima liikmeskonnaga ühingu.

Loodusseltsi sotsiaalmeediagrupis soovib poolsaare looduskeskkonna kaitsega seonduvate arengutega kursis olla 440 inimest.

Loodusseltsi ametlik infokanal: https://lohusaluloodus.ee/