Põletamine – mürgid koduaias

Jäätmete põletamine

Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Põletamine on levinud eelkõige maapiirkondades ja traditsioonid ulatuvad nõukogudeaega, mil põletamine oli lihtne viis jäätmete, okste ja lehtedest vabanemiseks.

põletamine mürgid
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees

Aastakümneid tagasi olid jäätmed paljuski ka teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt  plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.

Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda.

Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust.

Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise koduses majapidamises leiduva põlemisel. Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeet, porgand, kartul ja ka tomat. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.

Eelmisel kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid. Niiskete aia- ja haljastujäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid nagu benseen ja formaldehüüd ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel sisse hingates tekitavad erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.

Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta. „Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil.

Mürgine tuhk aiamaal

“Haljastusjäätmeid nagu rohi ja lehed saavad elanikud kompostida oma koduaias või viia need jäätmejaama,” ütles linna keskkonnaameti välisõhu juhtivspetsialist Triin Ristmets.

Komposti saab kasutada koduaia väetamiseks, jäätmejaamadesse viidud lehtedest ja murust aga valmib Pärnamäe jäätmejaamas ja Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuses kompost linna lillepeenardele. Samuti valmistatakse jäätmejaama viidud aiajäätmetest biogaasi näiteks koolide ja lasteaedade kütmiseks.

Saksamaal tehtud uuringud näitavad, et arenenud tööstusmaades põhjustab koguni 12% kõigist inimeste vähkkasvajaist värvitu, lõhnatu ja ülimürgine dioksiin, mis tekib ka plasti, põhu ja aiandusprahi põletamisel ning mille poolestusaeg on paarkümmend aastat.

Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.

Mida teha siis lehtede, paberi ja okstega? Lehti nimetatakse aia kullaks – see on väärtuslik kompost peenardele, põõsastele ja puudele. Permakultuuri järgi on lehed viljaka mulla allikaks ning mulla rikastajad. Niisamuti ka peened oksad, saepuru, paber ja papp. Vaata siit Targa Valiku Praktikumi seminari toidusalu loomisest: toidusalu loomine

allikad: keskkonnainspektsioon; keskkonnaamet; pealinn.ee

Rohelise valla seminar taas Laulasmaal. Ringmajanduse edendamine Lääne-Harju vallas.

Rohelise valla seminar taas Laulasmaal. Ringmajanduse edendamine Lääne-Harju vallas.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest(allikas) Täna on see näitaja paraku 30% ja seda juba 10 aastat järjest. Kuidas ringmajandust võimendada?

Seminar keskendub ringmajanduse võimendamisele Lääne-Harju vallas ning tehakse ka videosildu inimeste kodudesse, kes ressursse ringluses hoiavad ning teadlikult vähendavad jäätmeteket.

Seminari arutelude moderaator on keskkonnasaate osoon juht Kristo Elias, ringmajanduse võimalusest omavalitsuse näitel räägib ringmajanduse ekspert Harri Moora ning paneelis räägib jäätmetekke vähendamise praktikatest kodumajapidamise näitel Loodusseltsi liige ja RAM Kooli õpetaja Katarina Papp, valla esindajana vastab küsimustele vallavanem Jaanus Saat.

Osalemiseks tuleb end kindlasti registreerida vastaval vormil: https://rohevald.ee/ringmajanduse-edendamine-laane-harju…/Kuna kohtade arv kohapeal on piiratud, siis saavad registreerunud, kes kohapeale ei mahu Teams keskkonna lingi, läbi mille saab mugavalt otseülekandes seminari jälgida ja küsimusi esitada, arvamust avaldada.Vaata Laulasmaa Kooli laste joonistusi Rohelisest Vallast siin: https://laaneharju.ee/…/49e3640e-98ef-46e6-a573..

Tarbi mõõdukalt, sorteeri nutikalt

Tarbi mõõdukalt, sorteeri nutikalt

Tarbi mõõdukalt, sorteeri nutikalt
24. septembril toimus vallaelanikele suunatud Targa Valiku Praktikumi kolmas seminar, mis võttis fookusesse jäätmed kui ressursi. Seminaril tutvustas valla planeeringute ja keskkonnaosakonna juhataja Kerli Lambing valla jäätmemajanduse plaane ja väljakutseid. Märksõnadeks on elanikkonna teadlikkuse kasv jäätmete sorteerimisest ning selleks mugavate tingimuste loomine. Suurimateks väljakutseteks peetakse endiselt loodusesse ja prügikonteinerite ümbrusesse ladestatavad jäätmehunnikud, jäätmete paigutamine selleks mitte ettenähtud konteineritesse ning hajaasustustes tekkivad jäätmeveoga seotud takistused. Ragn Sells-i esindaja Rainer Pesti tõi välja, et 2020. aastal peaks ostetud asjadest 50% jõudma materjalina taaskasutusse. Eestis on antud näitaja juba 10. aasta jagu 30%, mis näitab, et jäätmete sorteerimises tuleb teha kiiresti drastilisi edasiarenguid. Kompostiljoni esindaja Anneli Ohvril toonitas, et ühiskonnast tuleb välja disainida sõna”prügi”, kuna kõik meid ümbritsev on ressurss. 

Kas mul on ostetavat asja ikka tõepoolest vaja?Seminaril toonitasid kõik esinejad, et jäätmete probleem algab tarbimisest. Statistiliselt on arvutatud välja,et kui kõik tarbiksid selliselt nagu eestlased oleks meil vaja 2,5 planeeti ning maakera ressursid said sel aastal otsa juuli kuus. Esita endale poes küsimus, kas mul on tõesti seda asja vaja? Kas on vaja seda nii suures koguses või kas ma leiaksin alternatiivse võimaluse ringmajandusest, taaskasutatuna? Läbimõeldud tarbimine aitab säästa ka  pere rahakotti.

Mis saab jäätmetest, kui ma neid ei sorteeri?Kõige halvem on variant, kui visata kõik jäätmed kokku olmeprügisse. Kui viskad kokku klaasi, pakendid, vanapaberi ning biojäätmed, siis on see materjal nii määrdunud, et ümbertöötlejad ei soovi seda kasutada – selle puhastamiseks kuluks liiga palju ressursse – vett, kemikaale ning energiat. Olmeprügi läheb põletamisele ning materjali ressursina on see inimkonnale jäädavalt kadunud. 

Kuidas sorteerimisega alustada?Alustamiseks sorteeri eraldi materjalid, mille taaskasutusväärtus on kõige kõrgem. Paiguta kodus mugavalt ligipääsetavasse kohta liigiti kogumise kastid (mina kasutan Jyski kaanega pesukorve), nii saab kiirelt kogu perele sorteerimine käepäraseks ja loomulikuks toiminguks.

1. Klaas on taaskasutatav praktiliselt lõpmatult. Vanad purgid ja pudelid on ümbertöötlejate jaoks kõrge väärtusega. 

2. Teiseks sorteeri eraldi biojäätmed – kõik, mis on taimne. Toidusalu seminarilt kuulsime,et inimkonna ülesandeks peaks olema mulla juurde tekitamine ning selle rikkana hoidmine. Kompostimine on lihtne ja mugav võimalus saada biojäätmetest toitainerikas muld. Sorteerimata biojäätmed rikuvad kõik teised jäätmed, seega on nende eraldi paigutamine esimene samm ressursside säästmiseks.

3. Vanapaber ja papp on kolmas liik, mis leiab tänuväärset taaskasutamist. Vanapaberi sorteerimine aitab säästa loodust, väiksemad paberid, mis kodumajapidamises tekivad saab kasutada ka biojäätmete komposteris.

4. Tubli sorteerija kogub olmejäätmetest eraldi ka plastiku ja metall pakendid, mida võib sorteerida ühte kotti. Sorteerimist lihtsustab kodumajapidamises kasutatavad kogumisanumad. Nii on mugav vastavat liiki materjal kohe otse õigesse anumasse pista ning nii näed, et olmejäätmeid tekib tõepoolest väga vähe. 

Näpunäiteid keskkonnasõbralikuks eluviisiks

* osta kohv enda termoskruusi. Eesti tanklates saad nii hoida kokku ka kohvi hinnalt. Eestis müüakse igapäevaselt ligi 150 000 ühekordset kohvitopsi, mille eluiga on vaid mõned minutid.

* poes käies võta kaasa taaskasutatav poekott, puu- ja juurviljade jaoks kasuta taaskasutatavat võrkkotti, mille kaal ei erine eriti palju kilekotist.

* kasuta oma taaskasutatavat veepudelit ja joo kraanivett. 

*märka ja väldi ühekordseid asju. Ühekordsete karpide, taldrikute, sööginõude ja paberkäterätikute tootmiseks kulub praktiliselt sama palju ressursse nagu korduvkasutatavate puhul. Kasuta korduvkasutatavaid asju.

*enne uue ostmist mõtle, kas saaksid sama asja hoopis laenata, kas sul on ikka vaja seda asja koju seisma osta;

*enne uue ostmist vaata üle vähekasutatud asjade pakkumised. Facebooki Marketplace keskkonna ja teistest second-hand ostukohtadest leiab lisaks vähekasutatud esemetele ka täiesti uusi asju, mis on inimestel koju seisma jäänud.
Seminari salvestus ja detailse sorteerimisjuhend https://rohevald.ee/jaatmed-kui-ressurss-koduse-kompostri-valmistamine/


Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lohusalu poolsaare kaitseala loomine

22. septembril toimus vallavalitsuse poolt kokku kutsutud arutelu Lohusalu luitemetsade kaitsealla võtmise osas. Vallavalitsus kutsus kohale kaks seltsi, igast viis inimest – Lohusalu Seltsi (LS) ja Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi (LPLS), viimane kui metsa kaitse alla võtmise ettepaneku tegija, vahendades teadlase Anneli Palo eksperthinnangus esitatud ettepanekud luitemetsade kaitsealla võtmise kohta.

Poolsaare ainus munitsipaalmets, milles ka kaks registreeritud vääriselupaika. Potentsiaalselt ainus ala, kus tulevikus on säilinud poolsaarele omane puutumatu looduskeskkond.

Taust:
2018. aastal väisas LPLS kutsel Lohusalu munitsipaalaladel asuvaid luitemetsi TÜ teadlane, maastikuökoloog Anneli Palo, kes tuvastas luitemetsade kõrge loodusväärtuse ning soovitas antud alad võtta kohaliku kaitse alla ning luua kaitse-eeskiri. 

Üle-Eestilise vääriselupaikade kaardistamise raames väisas neid luitemetsi ka VEP ekspert Renno Nellis, kes kaardistas neil aladel kaks vääriselupaika,  mis Keskkonnaministeeriumi poolt ka  üle vaadati ning VEP aladeks kinnitati. Renno Nellis on märkinud, et antud alade looduskooslus on niivõrd eriline, et sarnast esineb Eestis vaid 0,01%.

Pärast seda väisasid neid alasid sammalde ja samblike eksperdid, kes tuvastasid mitmeid VEP indikaatorliike.

Johtuvalt eeltoodust esitas LPLS vallavalitsusele teadlaste eksperthinnangud ning taotluse juhinduda teadlase Anneli Palo ettepanekust kehtestada aladele kohalik kaitseala, mis välistaks aladele ehitiste ja rajatiste rajamised ning looduskoosluste alatise hävitamise. 
Siin ekspertarvamus ja Seltsi ettepanekud vallavalitsusele ja keskkonnaministeeriumile: https://lohusaluloodus.ee/okoloogi-hinnang-lohusalu-loodusele/

LPLS poolt osalesid kokkusaamisel Merli Didvig, Toomas Vaher, Eva-Maria Sumera, Mare Pork ja Kairi Niinepuu-Mark.
LS poolt olid kohale tulnud Ago Kokser, Kalle Kalbre, Indrek Migur ja Kaire Kaer.

Kokkusaamisel tutvustas valla esindaja kaitse alla võtmise protsessi; LS andis teada, et põhimõtteliselt ollakse kaitse alla võtmisega nõus aga teatud tingimustel. Volikogu esindaja andis teada, et volikogu soovib tellida antud alale uue eksperthinnangu.

LS-i ettepanekud:

Koosolekul arutleti teemal ja leiti, et maastikukaitseala moodustamisega on kiirustatud ning sellisel kujul võib see saada komistuskiviks Lohusalu elanike jaoks oluliste objektide planeerimisel. Kogunenud küla elanikud leidsid, et mõte luua vabale munitsipaalmaale maastikukaitseala ei ole
iseenesest halb mõte, kuid enne peavad kindlasti olema lahendatud elanike jaoks oluliste objektide tulevased asukohad ning munitsipaalmaale loodav maastikukaitseala ei tohiks saada takistusek nende rajamisel.
Koosolekul otsustati:
Edastada Lääne-Harju vallale Lohusalu küla elanike jaoks, küla edasiseks arenguks ja pärandkultuuri säilimiseks vajalike objektide loetelu, millede planeerimist ning rajamist maastikukaitseala loomine
ei tohiks ohustada:
• Kindlasti peab saama rajatud Laulasmaa – Lohusalu kergliiklustee
• Pärandkultuuri säilimiseks peab jääma võimalus rajada teemaplaneeringus näidatud asukohta väikesadam kalurite tarvis.
• Keskkonna reostuse vähendamiseks peab säilima võimalus rajada Lohusalu külla ühiskanalisatsioon. (fekaali väljavedu suurendab koormust teedele)
• Peab säilima võimalus nn „külamaja“ ehitamiseks – külaelanikel ei ole kohta kus arendada
ühistegevust.
• Maastikukaitseala ei tohi saada takistuseks vajalike parklate rajamisel.
• Peavad säilima juurdepääsuteed nendele loetletud objektidele.

LS esindaja sõnul on antud tingimused edastatud pärast “küla koosolekut” kõigile LS-i liikmetele ning neilt vastuargumente ei ole laekunud.

Loodusseltsi, LPLS-i seisukohad:

  • Väljavõte PhD. Anneli Palo eksperthinnangust:
    Kõrge looduskaitseväärtusega elupaikadesse (polügoonid 2, 4, 8, ka 9 – kui jätta looduslikule arengule) infrastruktuuri arendamine ei sobi, s.t. neile aladele parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust. Neid alasid läbivaid (või nendega piirnevaid) teid ja radu võib samas mahus edasi hooldada, püüdes võimalikult säilitada alade looduslikku ilmet ja väärtusi. Ülejäänud elupaikadel polügoonides 1, 3, 5, 6, 7, 10 on mõõdukas loodusväärtus ja kõrge puhkemajanduslik väärtus, seal tuleb leida sobivad kompromissid vaba aja veetmise kõrvalmõjude ning looduslike väärtuste vahel. Üldmulje peaks jääma looduslähedane, veidi hooldatud metsapargilaadne, siia ei sobi asfalteeritud
    platsid ega püsirajatised.
  • Tingimuste esitajatest 15. inimesest 7 kuulub ühte perekonda/suguvõssa. Poolsaare looduskeskkonna säilimine ja arengud puudutavad kogu poolsaart aga ka külalisi Eestist ja välismaalt, kes ei tulevad siia otsima eelkõige puutumatut poolsaarele omast looduskeskkonda.
  • Kaitse alla võtmine ei välista vajalikke ehitisi. Säilivad olemasolevad pinnasteed jm.
  • Lohusalu külas, poolsaare tipus elab enam kui 210 elanikku, algselt loodusekaitse eesmärkidel loodud LS-i nimekirjas on ca 43 liiget, kellest 13 kuulub ka 2018. aastal loodud LPLS-i (92 liiget), LPLS-iga liitunud liikmed on liitunud, jagades LPLS eesmärke ja Loodusselts ei ole oma eesmärke aja jooksul muutnud.
  • Küla elanikud ja küla keskmes elavad LS-i liikmed, kes külakoosolekul ei osalenud pole saanud külakoosoleku protokolli koos kohapeal väljatöötatud tingimustega ülevaatamiseks enne 22. septembril toimunud arutelu.
  • Kinnisvaramaakler, kes LS-i esindajana kohtumisel osales, kes kuulub ka valla volikogusse ja kes oli piirkonna mastaapsete mustikametsadesse rajatavate parklaalade initsiaator on ka varasemalt olnud volikogus piirkonna kinnisvaraarendusega seotud otsuste vastuvõtmise juures, hiljem neid arendusi kinnisvara maaklerina müünud on saanud võimaluse mõjutada personaalselt volikogu meelsust; LPLS-l on puudunud võimalus seisukohti volikogus esitleda ja kaitsta.
  • “Väikesadama” termini asemel tuleb kasutada korrektselt “looduslikku lautrikohta”. LPLS hinnangul on piisab nii väiksele poolsaarele ühest väikesadamast, milleks on Lohusalu Sadam; Teine väikesadam lõunaranda, koos ehitiste ning asfaltteede ja parklaga asukohta, mille teadlane on eksperthinnangus hinnanud kui väärtuslikuima loodusliku ala poolsaarel hävitaks poolsaare lõunaranna loodusliku miljöö, mida tulevad siia kogema ka külalised ja mille pärast kohalikud inimesed on siia oma kodud rajanud.
  • Munitsipaalmets asub piirkonnas, mis ei ole suplejatele atraktiivne – rannad asuvad 1-3 kilomeetrit mandri poole. Seetõttu ei ole vajadust antud metsadesse parklaalasid rajada, mille osas sai juba selline soov piirkonna inimestelt välja selgitatud ja ka valda esitatud. Parklaalade perspektiivi osas on juba kohalikud elanikud nimeliselt meelt avaldanud, allkirjastanud ja need on valda esitatud: https://lohusaluloodus.ee/plaanitud-suurparklad-ning-kompromisslahendus-uue-vallavalitsusega/
  • Parkimisvajaduse katmiseks loetud päevadel suvisel ajal on Loodusselts esitanud valda lahendused, mis järgivad mujal Eestis sarnastes oludes kooskõlas maanteeametiga leitud ja lahenduse.
  • 2019. aasta suvel sai seoses mobiilimasti perspektiiviga kohaliku elanikkonna seas korraldatud küsitlus, kas rajatis peaks asuma nimetatud kaitsemetsas (lõuna pool) oli vastus selgelt eitav: https://lohusaluloodus.ee/vaariselupaigale-mobiilimasti-rajamine-peatatud/
  • Kõne all olev metsapolügoon asub Lohusalu küla ning Laulasmaa küla, Heliküla vahel, täpselt Laulasmaa ja Lohusalu külade piiril; metsa kaitse alla võtmise otsusel tuleb arvestada mõlema küla elanike nägemust aga ka poolsaare kogu kontseptsiooni omavalitsuse ja Eesti vaates.
  • Väikse poolsaare looduskeskkonna unikaalsus on kogu Eesti rikkus, piirkond on ajalooliselt kuulunud Tallinna roheala piirkonda.
  • Lohusalu poolsaarest on kujunenud paljude aastakümnete vältel Eesti mõistes unikaalne kultuuritegelaste inspiratsioonipiirkond. Lohusalu poolsaare arendusi ja looduskeskkonna drastilisi muutuseid tuleb vaadata ajaloolise ja kultuuripärandi kontekstis tagasivaatavalt ja edasivaatavalt nii kohaliku kui ülemaailmse väärtuspakkumise skaalal. Poolsaare looduskeskkonda ei tohi muuta vaid kitsa ringi inimeste huvidest johtuvalt, kes kultuuriväärtuste pärandi väärtuseid ei jaga. Kultuuripärandisse kuuluvad nii kultuuritegelaste kui kalurite tegevused olles loodusega kooskõlas, mitte kahjustades seda jäädavalt.

22. septembri kohtumise protokoll, valla esindaja poolt esitletud kaitse alla võtmise plaan, LS-i esitatud tingimused ja küla koosoleku protokoll asuvad LPLS dokumentide pilvehoidlas: https://drive.google.com/drive/folders/1rNpt_wTVGpZjN1o4Oik_mI5DTS1nfb7r?usp=sharing

Kui Seltsi liikmeil on ideid ja soovi kaasa aidata, et ainus munitsipaalmets Lohusalus säiliks piirkonna loodusrikkusena, siis juhatus ja laiendatud juhatus ootab tagasisidet. 


juhatus
Kadri-Ann Sumera,
Merli Didvig,
Kairi Niinepuu-Mark

Seltsi ametlik infokanal: lohusaluloodus.ee
Seltsi kommunikatsioon liikmetega: mailchimp meililist
Seltsi sotsiaalmeedia kanal: https://www.facebook.com/groups/lohusaluloodus/

Korja konisid!

Korja 15 minutit konisid ning seejärel mõnule perega Laulasmaa SPA-s 🐳!

‼️AKTSIOON KESTAB 24.-31. AUGUST 2020.
Loodusselts liitub Maailmakoristus 2020 tiimi üleskutsega korjata meie elukeskkondadest üles suitsukonisid ja seeläbi muuta meie elukeskkond puhtamaks.📌 On teada, et maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei ole mitte plastkõrred ega pudelid, vaid suitsukonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt.
📌 Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ja koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse.
📌 Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).📌 Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)📌 Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)📌 Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).
‼️Tee nii:
👉 Laulasmaa / Lohusalu piirkondades jalutama minnes võta kaasa taaskasutust leidev kott; (võta kaasa korjamist võimaldavad töövahendid või taaskasutatavad kindad);
👉 kutsu kaasa pere ning jalutuskäigul võistelge konide korjamises (loetlege konisid – kooliaasta alguse puhul pehme moodus lastele arvude maailma taas lähemale tuua);
👉 tee foto tulemusest(võib ka koos tiimiga), postita see selle sama postituse alla kuni 31. august ning lisa foto juurde, mitu suitsukoni leidsite.
🐳 Aktsiooni on soovinud toetada mõnusaim SPA Eestis – Hestia Hotel Laulasmaa SPA, kes paneb ühele osalejale välja perepääsme vee- ja saunakeskuse külastuseks, külastusaeg 2,5 tundi. Pääse kehtib kasutamiseks 3 kuu jooksul (kuni 30.11.2020) 2-le täiskasvanule ja kuni 3-le alla 16a. lapsele.

Kui keegi fotosid ei postita, teeb seda Seltsi juhatus ja mõnuleb hiljem ise SPA-s 🙂

ps. loosimine toimub 2. septembril ja automaatse Name Picker-i abil, seega, tutvused ei loe!

Asugem konijahile!

Kadri-Ann, Merli ja Kairi
#maailmakoristus2020, #minakoristan, #rohelinevald#egca2022#laulasmaaspa#lohusalu#loodusselts#lääneharju
Maailmakoristus 2020 eelkoristuse üleskutse: https://www.facebook.com/events/847588918981588/

Seltsi üleskutse: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10223809879777834&set=gm.957922674718446&type=3&theater&ifg=1