Korja konisid!

Korja 15 minutit konisid ning seejärel mõnule perega Laulasmaa SPA-s 🐳!

‼️AKTSIOON KESTAB 24.-31. AUGUST 2020.
Loodusselts liitub Maailmakoristus 2020 tiimi üleskutsega korjata meie elukeskkondadest üles suitsukonisid ja seeläbi muuta meie elukeskkond puhtamaks.📌 On teada, et maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei ole mitte plastkõrred ega pudelid, vaid suitsukonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt.
📌 Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ja koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse.
📌 Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).📌 Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)📌 Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)📌 Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).
‼️Tee nii:
👉 Laulasmaa / Lohusalu piirkondades jalutama minnes võta kaasa taaskasutust leidev kott; (võta kaasa korjamist võimaldavad töövahendid või taaskasutatavad kindad);
👉 kutsu kaasa pere ning jalutuskäigul võistelge konide korjamises (loetlege konisid – kooliaasta alguse puhul pehme moodus lastele arvude maailma taas lähemale tuua);
👉 tee foto tulemusest(võib ka koos tiimiga), postita see selle sama postituse alla kuni 31. august ning lisa foto juurde, mitu suitsukoni leidsite.
🐳 Aktsiooni on soovinud toetada mõnusaim SPA Eestis – Hestia Hotel Laulasmaa SPA, kes paneb ühele osalejale välja perepääsme vee- ja saunakeskuse külastuseks, külastusaeg 2,5 tundi. Pääse kehtib kasutamiseks 3 kuu jooksul (kuni 30.11.2020) 2-le täiskasvanule ja kuni 3-le alla 16a. lapsele.

Kui keegi fotosid ei postita, teeb seda Seltsi juhatus ja mõnuleb hiljem ise SPA-s 🙂

ps. loosimine toimub 2. septembril ja automaatse Name Picker-i abil, seega, tutvused ei loe!

Asugem konijahile!

Kadri-Ann, Merli ja Kairi
#maailmakoristus2020, #minakoristan, #rohelinevald#egca2022#laulasmaaspa#lohusalu#loodusselts#lääneharju
Maailmakoristus 2020 eelkoristuse üleskutse: https://www.facebook.com/events/847588918981588/

Seltsi üleskutse: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10223809879777834&set=gm.957922674718446&type=3&theater&ifg=1

Lääne-Harju võimalused energiapöördeks 5. mail veebiseminaril

Targa Valiku Praktikumi avaseminar keskendub säästvatele energialahendustele. Leiame vastused küsimustele, millised valikud on tänaste võimaluste juures mõistlikud.

energiaseminari esinejad

* Kuidas säästa energiakuludelt?
* Eluhoonete tervikliku rekonstrueerimise kogemus: tehnilised lahendused ja toetused.
* Taastuvenergia võimalused eramutele ja korteriühistutele.
Toetused, regulatsioonid, võimalused.
* Energeetika innovatsioon Lääne-Harjus, Paldiskis –
võimalused ja kasu elanikkonnale.
* Praktilised näited taastuvenergiate kasutamise kohta.
Kuidas alustada?

ESINEJAD:

Jaanus Saat (Lääne-Harju vallavalitsus), Mihkel Annus (Eesti
Taastuvenergia Koda), Janika Laht (Keskkonnaministeerium),
Peep Siitam (Team Paldiski), Holger Kroon (Sunly),
Jarek Kurnitski (TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut),
Andres Meesak (Päikeseenergia Assotsiatsioon), Erki Ruben (Lääne-Harju vallavalitsus).

Seminaril osalemine on TASUTA.
Veebiseminaril saad osaleda ja küsimusi esitada lingilt, mis saadetakse registreerunutele!

REGISTREERU SEMINARILE: https://rohevald.ee/laane-harju-voimalused-energiapoordeks/

Kogukonnale suunatud projekti, igaühe jätkusuutlike valikute teavitusprogrammi “Targa valiku praktikum” eesmärk on 2020-2021. aastail pakkuda seminare, õpitube ja praktilisi tegevusi, mille kaudu suurendadakse jätkusuutlike valikute ja võimaluste teadlikkust kogukonnas. Lisaks korraldatakse projekti perioodil iga-aastane rohelise valla seminar.

Tegu on kogukonna algatuse Roheline Vald kogukonna teavitustegevusega.

Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.

Esinejate tänukingitused panevad välja Treppja Sahver, Hatu Mõis, Ecomari ja Lääne-Harju vald.

Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Elektrilevi teadaanne

Elektrilevi teadaanne

Elektrilevi jätkab Lääne-Harju vallas kiire interneti võrgu ehitusega. Esimesed ehitustööd Laulasmaa külas, kus Elektrilevi rajab kiire interneti võimaluse kokku 237 kodule ja ettevõttele hakkavad valmima. Liitumise võimalused järgmisele 178 aadressile Laulasmaa külas on avatud.

Igaüks saab Elektrilevi kiire interneti kodulehelt kontrollida, kas valguskaabli tehnoloogial põhinev avatud kiire interneti võrk Teie koduni jõuab ja millal see võiks juhtuda. Kui Teie aadressi ei ole järgmise viie aasta ehitusplaanides, soovitab Elektrilevi esitada kiire interneti kodulehel sooviavalduse. Mida rohkem sooviavaldusi konkreetsest piirkonnast, seda suurem on tõenäosus, et aadressid võetakse järgmise viie aasta ehitusplaani. Rohkem infot saab Elektrilevi kiire interneti kodulehelt: https://www.elektrilevi.ee/kiireinternet#

Ühtlasi on kirja lisas kaasas tutvustav infoleht, sellest peaks abi olema.

Ning mõned KKK’d

1.      Mis on Elektrilevi kiire interneti võrk?

  • Elektrilevi on alustanud uue põlvkonna internetivõrgu rajamist, mille kaudu jõuavad peagi Eesti kodudesse kiireid ühendusi nõudvad interneti- ja televisiooniteenused. Uus valguskaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ja vähem sõltuv ilmast, levist ja teistest teenuse kvaliteeti mõjutavatest teguritest.

2.      Mida tähendab kiire interneti võrgu ehitamine?

  • Klient saab ise valida sideteenuse operaatori. Ühe kaabli kaudu jõuavad kliendini kõik Elektrileviga piirkonnas koostööd tegevad operaatorid (piirang: üks operaator korraga!) ning teenuse osutaja valik ei sõltu enam  sellest, kelle kaabel see on.
  • Avatud sidevõrk võimaldab valida ka operaatoreid, kellel seni ei ole olnud teenuse osutamise võimekust, kuna puudus oma kaablivõrk.
  • Samuti võib klient valida üheaegselt mitme operaatori teenused, kuid samaaegselt mitme operaatori võimaldamiseks on vajalik mitu liitumist.

3.      Miks peaksin tänase lahenduse välja vahetama Elektrilevi kiire interneti võrgu vastu?

  • Uus valguskaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ega sõltu ilmast, levist või teistest kasutajatest piirkonnas.
  • Elektrilevi ehitatava võrguga saab klient valida just endale sobiva teenusepakkuja ja soovi korral teenusepakkujat vahetada.
  • Kiire internet on interneti püsiühendus, mis ei sõltu mobiililevist ega mobiilitugijaama teistest kasutajatest.
  • Ehitatav võrk võimaldab 1 Gbit/s ja kiirematki ühendust, kuid konkreetne kiirus sõltub Teie poolt valitud operaatori teenusest ja seadmetest.
  • Fiiberoptiline sidevõrk on praeguses vaates tulevikuks kõige jätkusuutlikum, ning praeguste vaskkaabel-sidevõrkude amortiseerumisel on nende omanikel mõistlik sellesse taristusse enam mitte investeerida. Elektrilevi sidevõrguga liitumine ja teenuste kasutamine sellel on jätkusuutlikum lähenemine, kui võimaliku olemasoleva vask-kaablil pakutavate teenustega jätkamine. Ehitusaegne liitumispakkumine põhineb masstööl ning on liitujale soodsam, kui hilisem üksikkorras liitumine.

4.      Kui palju võrguga liitumine maksab? Ja kus saab liituda?

  • Liitumise hind on 199 €, hilisemas ehitusvoorus 399 €. Esmane liitumistähtaeg kuvatakse lepingu sõlmimisel. Elektrilevi kiire interneti võrguga liitumise tasu on ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavaid hooldustasusid. Hinnas sisaldub kiire interneti valmiduse ehitamine ja sidekaabli toomine kinnistu piirile või majani. Tasuda saab kuni kuue osamaksena.
  • Liituda saab www.elektrilevi.ee/kiireinternet , kui konkreetsel aadressil liitumislepingut ei ole võimalik sõlmida siis soovitan esitada sooviavaldus. Sooviavaldus on väga kõrge tähtsusega, sest need aitavad meil luua edasidi ehitusplaane.

Kontaktivabad tooted ja teenused

Kontaktivabad tooted ja teenused

Tänases olukorras, kus elanikkond on suures osas paikne ning ettevõtjatel on olulisi tagasilööke tavapärastes turustuskanalites oleme loonud interaktiivse infokandja, kuhu saavad ettevõtjad teada anda oma toodetest ja teenustest, mida elanikkond saab kontaktivabalt soetada.

Algatuse väärtuseks on see, et tänasel päeval suhteliselt paikseks jäänud valla elanikud saaksid lähikonnast vajalikud tooted ja teenused ressursisäästlikult ja kontaktivabalt kätte.Ettevõtjad aga ühe võimaluse juurde oma tooteid ja teenuseid pakkuda ning kontaktivaba edastuse väljatöötada.

Paljud ettevõtjad on tegevuse peatanud, kuid paljud on väljatöötanud protseduurid, kuidas kontaktivaba edastus saaks toimuda.Kutsume üles neid ettevõtteid, kelle põhitegevus on eriolukorra tõttu kannatanud leidma uusi võimalusi tegevuse laiendamiseks või muutmiseks, kuna kriis on toonud ka palju uusi vajadusi.

Infokogumi veebileht: https://rohevald.ee/kontaktivabad-teenused-ja-tooted-laane-harju-vallas/ ning infokogumi link: https://docs.google.com/spreadsheets/d/19QWgoG0gXImS6YCyeq-e6cJ–AQG1zn1ZrVKXeItBAI/edit#gid=0&fvid=1205158170antud dokumenti saavad teenusepakkujad oma andmetega iseseisvalt täiendada;

Palun jagage infot oma kogukondades ja teile teadaolevate ettevõtjatega.

Pöördumine geoloogiliste uuringute taotlemise asjus – loodusselts loa andmist ei toeta.

Pöördumine geoloogiliste uuringute taotlemise asjus – loodusselts loa andmist ei toeta.

PÖÖRDUMINE

Pöördume Teie poole seoses TREV 2 poolt geoloogiliste uuringute taotlemise asjus Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades maardla kavandamiseks.

Argumendid

  1. Strateegiline tee pääsemaks Klooga rongijaama.

Laulasmaa (ja teised piirkonna) elanikud kasutavad antud metsateed pääsemaks Klooga rongijaama. Antud metsatee võimaldab vältida Kloogale viivat sõiduteed, mis on kitsas ning käänuline, ilma jalgteeta.

Värskelt rajatud kergtee Laulasmaalt (Keila-Joalt) kuni Treppojani jätkub metsateega kuni Klooga rongijaamani – kergtee on lisanud rongiga liiklejaid meie hinnangul oluliselt juurde. Ratastega (ning jalgsi) on seda maad turvaline ja kiire läbida nii vanematel inimestel kui ka lastel. Kindlasti aga ei peaks antud teed kuidagi parendama või asfalteerima, et läbitavust parandada – loomulik ja looduslik metsatee ja mustikamets on ideaalsed stressi maandajad ning mõjutavad inimese mõtteid positiivsetes suundades ja võimaldavad puhkust ja lõõgastust.

Palume arvestada, et antud ala on strateegiliselt oluline ja igapäevaselt kasutatav otsetee Klooga rongijaama ka Laulasmaa elanikele. Meie jaoks on oluline, et antud ala säilitaks kohalike elanike jaoks rongiga liiklemise mugavuse, turvalisuse ja kättesaadavuse. Rongiliiklus on teatavasti ökonoome ja keskkonnasäästlik liikumisviis, mida vallasisese ja -välise transpordiviisina tuleks meie hinnangul igakülgselt soodustada.

  • Kohalike strateegiline küla- ja korilusmets

Antud metsaala on kohalike jaoks oluline mustikate ja seente korjamisepaik. Asupaigana mugav, kuna jääb mitme küla keskele ja võimaldab kohalikel korilusega tegeleda ilma liiklemisvahendeid ekspluateerimata. Korilus on Klooga elanikele (ja ka teistele elanikele) kultuurilistest eripäradest tulenev oluline vajadus. Kaevandamine ja liiklus nurjaks kogu piirkonna ka kaevandusalast väljajääva marja- ja seenesaagi liiklemisest ja kaevandamisest tuleneva saaste tagajärjel.

Riiklikul tasandil ei tohi unustada, et korilus on Euroopas Eesti kultuuri üks eripäradest ning väärtuslike korilusmetsade järjepidev massiline kadumine ja rikkumine mõjutab ka seda olulist kultuuripärandit ning rahvuslikku traditsioonilist eripära jätkusuutlikkust. Kloogal asuv Kaitseväe harjutusväljak on juba hõlmanud kohaliku korilusmetsa enda alla, ainus järgmine variant jääb Klooga järve tagune Maeru piirkond, kus nii vahemaa kui erametsade tõttu koriluse viljelemine kohalikul tasandil on häiritud.

  • Mürasein Paldiski maantee ja Klooga aleviku vahel, rohekoridor loomadele, lindude pesitsuspaigad.

Antud metsaala on oluline loomade ja lindude jaoks – ühel pool tiheda liiklusega Paldiski mnt ning Treppoja küla, teisel pool Klooga alevik – teeb metsaalast olulise mürasummutaja.

Palume arvestada, et Kaitseväe harjutusväljak juba niigi mõjutab oluliselt Klooga piirkonna inimeste elukvaliteeti (tegevused kostuvad loomulikult ka naaberküladesse ning Laulasmaa-Lohusalu piirkonda): müra, liikluskoormus, liikumispiirangud; arvestades Ämari sõjaväe lennuvälja ning Paldiski maanteed kannab piirkond juba suurt koormust nii valla sisese kui üleriigilise tähtsusega rajatiste ja tegevuste näol. Külade sisemetsa muutmine maardlaalaks ei tohiks kuuluda tõsiste argumenteeritavate plaanide juurde, kui kohalike inimeste elukvaliteeti ja piirkonna konkurentsivõimet inimeste elupaigana arvestada.

  • Paldiski maantee läbilaskevõime ning turvalisus.

Tänasel päeval on Paldiski maantee tiheda liiklusega maantee, kus tihedalt liiklevad nii suured rekkad Paldiski sadama suunal ja suunast kui Laulasmaa-Treppoja kandist oma lapsi sõiduautodega muusikakooli ja hobiringidesse viivad lapsevanemad. Juba tänasel päeval on näha, et suur liiklustihedus paneb liiklejate turvalisusele kõrge surve, mis maardla rajamisel muutuks lausa äärmuslikuks. Leiame, et kõrge massiga sõidukite liiklustiheduse järsk suurenemine mõjutab otseselt kohalike elanike turvalisust kõrge ekspluatatsiooniga maanteel.

  • Rohevöönd ja võimalikud kaitsealused liigid

Plaanitavad uuringualad asuvad valla rohevööndis. Osa taotletavast uuringualast asub Niitvälja soos, mis on osaliselt võetud kaitse alla. Otu ojas jääb uuringuala (ja plaaniava maardla) tsentsisse. Ei pea olema hariduselt ökoloog, et teada, et see tähendaks olulisi muutusi ka oja ökoloogilises heaolus.

Oleme palunud anda oma hinnangu maastikuökoloogil, TÜ teadlasel Anneli Palol, kelle hinnang on järgmine, mida palume arvestada argumendina käesoleva pöördumise juures.

Anneli Palo, maastikuökoloog, TÜ teadlane:

Metsalooduse kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas.

1. tekib suur rohevõrgustiku katkestus (kohaliku kogukonna hinnangul tekib)

2. kas raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa loodusväärtusi; (ei ole uuritud).

3. juhul kui on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel. (ei ole uuritud).

Teadlase hinnangul ei ole argumendid, et “ pärast liiva ammendamist rajatakse  uuesti mets ja rohekoridor taastub” ega “et EELIS andmetel on  olemas x ja y liik, aga rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi” argumendid, kuna tema hinnangul “tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).”

“Seega kui läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleb Anneli Palo hinnangul lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid. Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade, taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul, kui seal tehnoloogiliselt oleks odavam kaevandada.”

  • Valla kõrge ekspluateerimine maardlate rajamisel.

Seisuga 20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist.

Loodusseltsi hinnangul on juba olemasolevate maardlate arv võrreldes kaitsealade arvuga (mida on vallas kokku vaid 10, mis on võrreldes naabervaldadega erakordselt madal arv) juba kõrge ning maardlate arvukus võib mõjutada negatiivselt elupiirkondade arendusi, kinnisvara hindu ning piirkondade elamisväärtuslikkust, elanike heaolu ja rahulolu.

Maardlate järjepidev rajamine (ja geoloogiliste uuringute lubamine) ei ole meie hinnangul mingil moel põhjendatud vallaelaniku heaolu valguses. Valla panus riikliku tähtsusega rajatiste ja ehitiste näol on juba piisavalt kõrge, et mitte lisada vallaelanike elupaikadesse müra- ja muid kaevandamistegevustega kaasnevat reostust juurde. Eeltoodud argumentidest lähtuvalt soovime geoloogiliste uuringute tagasilükkamist.

Lugupidamisega,

Lohusalu Poolsaare Loodusselts,

Juhatus koosseisus

Merli Didvig,

Kadri-Ann Sumera,

Kairi Niinepuu-Mark