Kontaktivabad tooted ja teenused

Kontaktivabad tooted ja teenused

Tänases olukorras, kus elanikkond on suures osas paikne ning ettevõtjatel on olulisi tagasilööke tavapärastes turustuskanalites oleme loonud interaktiivse infokandja, kuhu saavad ettevõtjad teada anda oma toodetest ja teenustest, mida elanikkond saab kontaktivabalt soetada.

Algatuse väärtuseks on see, et tänasel päeval suhteliselt paikseks jäänud valla elanikud saaksid lähikonnast vajalikud tooted ja teenused ressursisäästlikult ja kontaktivabalt kätte.Ettevõtjad aga ühe võimaluse juurde oma tooteid ja teenuseid pakkuda ning kontaktivaba edastuse väljatöötada.

Paljud ettevõtjad on tegevuse peatanud, kuid paljud on väljatöötanud protseduurid, kuidas kontaktivaba edastus saaks toimuda.Kutsume üles neid ettevõtteid, kelle põhitegevus on eriolukorra tõttu kannatanud leidma uusi võimalusi tegevuse laiendamiseks või muutmiseks, kuna kriis on toonud ka palju uusi vajadusi.

Infokogumi veebileht: https://rohevald.ee/kontaktivabad-teenused-ja-tooted-laane-harju-vallas/ ning infokogumi link: https://docs.google.com/spreadsheets/d/19QWgoG0gXImS6YCyeq-e6cJ–AQG1zn1ZrVKXeItBAI/edit#gid=0&fvid=1205158170antud dokumenti saavad teenusepakkujad oma andmetega iseseisvalt täiendada;

Palun jagage infot oma kogukondades ja teile teadaolevate ettevõtjatega.

Pöördumine geoloogiliste uuringute taotlemise asjus – loodusselts loa andmist ei toeta.

Pöördumine geoloogiliste uuringute taotlemise asjus – loodusselts loa andmist ei toeta.

PÖÖRDUMINE

Pöördume Teie poole seoses TREV 2 poolt geoloogiliste uuringute taotlemise asjus Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades maardla kavandamiseks.

Argumendid

  1. Strateegiline tee pääsemaks Klooga rongijaama.

Laulasmaa (ja teised piirkonna) elanikud kasutavad antud metsateed pääsemaks Klooga rongijaama. Antud metsatee võimaldab vältida Kloogale viivat sõiduteed, mis on kitsas ning käänuline, ilma jalgteeta.

Värskelt rajatud kergtee Laulasmaalt (Keila-Joalt) kuni Treppojani jätkub metsateega kuni Klooga rongijaamani – kergtee on lisanud rongiga liiklejaid meie hinnangul oluliselt juurde. Ratastega (ning jalgsi) on seda maad turvaline ja kiire läbida nii vanematel inimestel kui ka lastel. Kindlasti aga ei peaks antud teed kuidagi parendama või asfalteerima, et läbitavust parandada – loomulik ja looduslik metsatee ja mustikamets on ideaalsed stressi maandajad ning mõjutavad inimese mõtteid positiivsetes suundades ja võimaldavad puhkust ja lõõgastust.

Palume arvestada, et antud ala on strateegiliselt oluline ja igapäevaselt kasutatav otsetee Klooga rongijaama ka Laulasmaa elanikele. Meie jaoks on oluline, et antud ala säilitaks kohalike elanike jaoks rongiga liiklemise mugavuse, turvalisuse ja kättesaadavuse. Rongiliiklus on teatavasti ökonoome ja keskkonnasäästlik liikumisviis, mida vallasisese ja -välise transpordiviisina tuleks meie hinnangul igakülgselt soodustada.

  • Kohalike strateegiline küla- ja korilusmets

Antud metsaala on kohalike jaoks oluline mustikate ja seente korjamisepaik. Asupaigana mugav, kuna jääb mitme küla keskele ja võimaldab kohalikel korilusega tegeleda ilma liiklemisvahendeid ekspluateerimata. Korilus on Klooga elanikele (ja ka teistele elanikele) kultuurilistest eripäradest tulenev oluline vajadus. Kaevandamine ja liiklus nurjaks kogu piirkonna ka kaevandusalast väljajääva marja- ja seenesaagi liiklemisest ja kaevandamisest tuleneva saaste tagajärjel.

Riiklikul tasandil ei tohi unustada, et korilus on Euroopas Eesti kultuuri üks eripäradest ning väärtuslike korilusmetsade järjepidev massiline kadumine ja rikkumine mõjutab ka seda olulist kultuuripärandit ning rahvuslikku traditsioonilist eripära jätkusuutlikkust. Kloogal asuv Kaitseväe harjutusväljak on juba hõlmanud kohaliku korilusmetsa enda alla, ainus järgmine variant jääb Klooga järve tagune Maeru piirkond, kus nii vahemaa kui erametsade tõttu koriluse viljelemine kohalikul tasandil on häiritud.

  • Mürasein Paldiski maantee ja Klooga aleviku vahel, rohekoridor loomadele, lindude pesitsuspaigad.

Antud metsaala on oluline loomade ja lindude jaoks – ühel pool tiheda liiklusega Paldiski mnt ning Treppoja küla, teisel pool Klooga alevik – teeb metsaalast olulise mürasummutaja.

Palume arvestada, et Kaitseväe harjutusväljak juba niigi mõjutab oluliselt Klooga piirkonna inimeste elukvaliteeti (tegevused kostuvad loomulikult ka naaberküladesse ning Laulasmaa-Lohusalu piirkonda): müra, liikluskoormus, liikumispiirangud; arvestades Ämari sõjaväe lennuvälja ning Paldiski maanteed kannab piirkond juba suurt koormust nii valla sisese kui üleriigilise tähtsusega rajatiste ja tegevuste näol. Külade sisemetsa muutmine maardlaalaks ei tohiks kuuluda tõsiste argumenteeritavate plaanide juurde, kui kohalike inimeste elukvaliteeti ja piirkonna konkurentsivõimet inimeste elupaigana arvestada.

  • Paldiski maantee läbilaskevõime ning turvalisus.

Tänasel päeval on Paldiski maantee tiheda liiklusega maantee, kus tihedalt liiklevad nii suured rekkad Paldiski sadama suunal ja suunast kui Laulasmaa-Treppoja kandist oma lapsi sõiduautodega muusikakooli ja hobiringidesse viivad lapsevanemad. Juba tänasel päeval on näha, et suur liiklustihedus paneb liiklejate turvalisusele kõrge surve, mis maardla rajamisel muutuks lausa äärmuslikuks. Leiame, et kõrge massiga sõidukite liiklustiheduse järsk suurenemine mõjutab otseselt kohalike elanike turvalisust kõrge ekspluatatsiooniga maanteel.

  • Rohevöönd ja võimalikud kaitsealused liigid

Plaanitavad uuringualad asuvad valla rohevööndis. Osa taotletavast uuringualast asub Niitvälja soos, mis on osaliselt võetud kaitse alla. Otu ojas jääb uuringuala (ja plaaniava maardla) tsentsisse. Ei pea olema hariduselt ökoloog, et teada, et see tähendaks olulisi muutusi ka oja ökoloogilises heaolus.

Oleme palunud anda oma hinnangu maastikuökoloogil, TÜ teadlasel Anneli Palol, kelle hinnang on järgmine, mida palume arvestada argumendina käesoleva pöördumise juures.

Anneli Palo, maastikuökoloog, TÜ teadlane:

Metsalooduse kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas.

1. tekib suur rohevõrgustiku katkestus (kohaliku kogukonna hinnangul tekib)

2. kas raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa loodusväärtusi; (ei ole uuritud).

3. juhul kui on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel. (ei ole uuritud).

Teadlase hinnangul ei ole argumendid, et “ pärast liiva ammendamist rajatakse  uuesti mets ja rohekoridor taastub” ega “et EELIS andmetel on  olemas x ja y liik, aga rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi” argumendid, kuna tema hinnangul “tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).”

“Seega kui läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleb Anneli Palo hinnangul lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid. Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade, taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul, kui seal tehnoloogiliselt oleks odavam kaevandada.”

  • Valla kõrge ekspluateerimine maardlate rajamisel.

Seisuga 20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist.

Loodusseltsi hinnangul on juba olemasolevate maardlate arv võrreldes kaitsealade arvuga (mida on vallas kokku vaid 10, mis on võrreldes naabervaldadega erakordselt madal arv) juba kõrge ning maardlate arvukus võib mõjutada negatiivselt elupiirkondade arendusi, kinnisvara hindu ning piirkondade elamisväärtuslikkust, elanike heaolu ja rahulolu.

Maardlate järjepidev rajamine (ja geoloogiliste uuringute lubamine) ei ole meie hinnangul mingil moel põhjendatud vallaelaniku heaolu valguses. Valla panus riikliku tähtsusega rajatiste ja ehitiste näol on juba piisavalt kõrge, et mitte lisada vallaelanike elupaikadesse müra- ja muid kaevandamistegevustega kaasnevat reostust juurde. Eeltoodud argumentidest lähtuvalt soovime geoloogiliste uuringute tagasilükkamist.

Lugupidamisega,

Lohusalu Poolsaare Loodusselts,

Juhatus koosseisus

Merli Didvig,

Kadri-Ann Sumera,

Kairi Niinepuu-Mark

Lääne-Harju võimalused energiapöördeks

Lääne-Harju võimalused energiapöördeks

Kogukonna ja vallavalitsuse ühise seminarisarja Targa Valiku Praktikumi avaseminarile “Lääne-Harju võimalused energiapöördeks” registreerumine on avatud!

Oodatud on kõik valla elanikud, nii eramajade omanikud kui korteriühistute liikmed!

19. märtsil toimub valla elanikkonnale suunatud teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikum avaseminar, mis keskendub taastuvenergiate võimalustele, energiatõhususe saavutamisele eramutes ja korteriühistutes. Seminaril saab praktiliste näidete ja soovituste abil mõtestada, milline on igaühe jaoks sobivaim taastuvenergialahendus või oma kodu energiatõhususe tõstmise võimalused.

Millised on valla plaanid energeetika valdkonnas? Mis on pumphüdroelektrijaam? Kas Lääne-Harjusse plaanitakse tuumajaama? Millist kasu saab vallaelanik? – need on vaid mõned küsimused, mis on juba elanikkonnalt laekunud ja mida saab seminaril ka küsida.

Seminaril astuvad üles valdkonna arvamusliidrid ja eksperdid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist. Arutelupaneelis osaleb Lääne-Harju valla abivallavanem Erki Ruben.

Seminar toimub 19. märtsil 16:30 – 20:30 Laulasmaa Koolis, Lääne-Harju vallas ning sellel osalemiseks palume registreeruda siin: https://rohevald.ee/laane-harju-voimalused-energiapoordeks/
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka värske Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektriaenergiasektor.

Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.

Maavarade kaevandamine ja alternatiivid.

Maavarade kaevandamine ja alternatiivid.

Viimasel nädalal on vallaelanike seas tekkinud poleemika teemal, et AS Trev-2 Grupp on esitanud Keskkonnaametile geoloogilise uuringuloa taotluse Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades ehitusliiva ammutamiseks mõeldud maardla kavandamiseks. Taotluse alusel on uuringuruumi pindala ca 216 ha.
Uuringuks vajalike puuraukude arv on kuni 110. Keskkonnaamet küsib Lääne-Harju vallalt motiveeritud arvamust, mis sisaldab nõustumist uuringuloa taotlusega või sellest keeldumist. Lääne-Harju vallavalitsus korraldab arvamuse kujundamiseks infokoosoleku ning kutsub sellel osalema kõiki huvilisi.
Koosolek toimub 27.02 algusega kell 16:00 Klooga kultuurimajas (Aedlinna tee 3, Klooga alevik). Taotluse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla kodulehel.

Valla poolt korraldatud avaliku infokoosoleku link https://laaneharju.ee/…/a…/QUjrNcFLD3ws/content/id/26686014…

Lohusalu Poolsaare Loodusselts on küsinud arvamuse teadlastelt ja Seltsi liikmeilt.
Looduskaitse ja maavarade kaevandamine omavahel kokku ei sobi. Juttu on üle 200st hektari suurusest maa-alast, sh suurtest metsamassiividest. Arvame küll, et kaevandust sellises mahus ei saa pooldada. Varsti saab seda reguleerima Harju maakonna maavarade teemaplaneering, nii et selts peaks kindlasti jälgima neid arenguid. Uudiste põhjal on näha, et riik -sh keskkonnaameti maapõuebüroo, toetab kaevandamist. Nii et kindlasti on see koht, kus MTÜd üksinda ei saa, vaid peaksid liituma.

https://www.err.ee/990903/uldine-vastuseis-kruusa-ja-liiva-kaevandamisele-voib-tuua-materjalipuuduse
Ma ei ole geoloogiaspetsialist, aga kui üldse mingil määral kaevandada, siis ehk on võimalik lagedamaid alasid kaasata?
Tänapäeval kaevandatakse ka merest, seal taastub olukord 2-4 aastaga, kuna meres heljum liigub. Aga kes ütleb, et see on keskkonnasõbralik variant?
http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html

Anneli Palo, maastikuökoloog, TÜ teadlane: Metsalooduse kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas. 1. tekib suur rohevõrgustiku katkestus, 2. kas raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa loodusväärtusi; 3. juhul kui on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel.Üldiselt peaksid need põhimõtted sisalduma ka KMH suunistes, aga üldjuhul üritatakse neist mööda minna, väites, et 1. pärast liiva ammendamist rajatakse  uuesti mets ja rohekjoridor taastub; 2. et EELIS andmetel on  olemas x ja y liik, aga rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi – tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).

Seega kui läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleks lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid. Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade, taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul, kui seal tehnoloogilislet oleks odavam kaevandada.

Kas mereäärsel vallal poleks mõtet uurida ka võimlausi mereliiva kasutamiseks? Kuigi ilmselt on siin merebioloogidel oma vastuväiteid.

Mart Meriste, bioloog, TÜ teadlane: Kaevandamise osas on tõepoolest raske head nõu anda. Kõige vastu võitlemine ei ole sageli tulemuslik ja kokkuvõttes kipub nii olema, et ega sellest kaevamata ei jäeta, vaid parimal juhul tehakse seda algatuseks kuskil mujal. Kui kaevandamisest ei pääse, on oluline, kuidas kaevandatud ala hiljem rekultiveeritakse. Seda saab mitte teha, valesti teha või ka mõningatel juhtudel teha päris hästi. Olen ise seisukohal, et kaevandamise negatiivsed keskkonnamõjud ületavad kordades mistahes positiivsena käsitletavaid. Sellegipoolest ei saa salata, et leidub mitmeid liike, kellele kaevandusaladele tekkivad vähetoitelised veesilmad on paremakski elupaigaks kui valdavalt erineva inimmõju all kannatavad looduslikud pinnaveekogud. Harivesilik on üks, kes kohe meelde tuleb. Olen külastanud ka põlevkivikaevanduste vanemaid aherainepuistanguid ja need on vaikselt muutunud kuivade ja toitainetevaesete niitude liikide pelgupaigaks. Mina olen ise tegelenud paaril korral kaevandusaladel kaitsealuste taimede ümberasustamisega ja muudel üleskaevatavate aladel negatiivsete keskkonnamõjude leevendamismeetmete väljatöötamisega aga väga suureks eksperdiks ma end pidada siiski ei saa. Antud juhul on üsna kindel, et vähemalt uuringuloani jõutakse niikuinii. Eestis on siiani olnud nii, et kui juba uuritakse, siis küllap ka kaevama hakatakse. Mis mahus ja kus täpsemalt, on aga kindlasti mingil määral mõjutatav. Keskse tähtsusega on aga sel juhul konkreetne kava, kuidas ala rekultiveeritakse ja kui seda tehakse parimal võimalikul viisil, siis ei pruugi kahju kohalikule keskkonnale olla siiski väga suur ja pikemas perspektiivis võivad kunagised kaevandusalad kujuneda ka väärtuslikeks loodusaladeks. Kahjuks pole endal aega süveneda aga lisan paar asjalikku kirjutist, millest esimese koostamisel ka ise servapidi kaasa lõin.

  1. https://www.envir.ee/sites/default/files/korrastamise_rmt_2017.pdf
  2. https://www.cbd.int/development/doc/Minining-and-Biodiversity.pdf

Helen Orav, merebioloog, TÜ teadlane liiva kaevandamisest merest: Jah, seda on tehtud, siiani mereehtiste (sadamate, süvenduste)
vajadusel. Tallinna sadama ehituseks võeti Naissaare maardlast.
Vajalik on vee erikasutusluba ja alati tuleb ka teha keskkonnamõju
hinnang.

Siin üks hea ülevaatedokument
https://www.envir.ee/sites/default/files/ehitusmaavaradeprognoos2012-20.pdf
ja Harjumaa kohta
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf
“Kaks  suurt  liiva  leviala  asuvad  ka  Harjumaa  loodeosas 
Lääne-Harju  vallas  Keibu  lahe  lähistel.”kui uuringualasse (ja kaevandamisalasse) planeeritakse metsamassiive tuleks kaaluda, kas ja millised on alternatiivid. Tulu vallale kaevandamisest vs alternatiivsed tulu võimalused.

Kui kogukondades on maavarade kaevandamisele loodusväärtuslikest kohtadest vastumeelne tuleks algatada kogukondlik diskussioon koos vallavalitsusega: 1) kas oleme valmis vallana loobuma tulust, mis kaasneb kaevandamisega 2) millised on alternatiivsed võimalused teenida vallal tulu. 3) millised on võimalused tõsta elanikkonna heaolu samal ajal säilitades meie loodusväärtusi maastike ja metsakoosluste näol. 4) millistel aladel/piirkondades ollakse kaevandamisega nõus (väheväärtuslikud karjäärid ja alad, millel pole otsest seost elanike heaoluga (joogivesi, KAH alad jm)

Kui kogukond ei soovi maavarade ja loodusväärtuste kaevandamist ja majandamist, siis millised võiksid olla alternatiivid; tänapäeval on ohtralt võimalusi alates chaga kasvatamisest metsaaladel, Lääne-Harjul on eelis ka taastuvenergiate osas, millel on pikaajaline mõõde ja ilmselt on ka tulusam kui kaevandamine. Oluline on teadlaste kaasamine ja argumentidele toetumine. Kaevandamine nagu ka metsa lageraied on vähese lisaväärtusega arendused, mille osas tuleb läbi viia arvutuslikud ja teaduslikult argumenteeritud analüüsid ja leida ka alternatiivseid tegevusi, lähtudes meie valla geograafilisest ja ökoloogilisest eripärast, mis on säästlikumad kuid majanduslikult tulusamad ka pikas plaanis. Kuidagi loogiline tundub ka, et kohalik ressurss katab kohalikke vajadusi.

Val Rajasaare kommentaar: Koosoleku aeg on täpselt Harku vallavolikogu istungi aeg. Ma ei saa seetõttu seal osaleda, kuigi tahaksin rääkida, kuidas Harku vald on seni kõik uuringulubade taotlused põhjalikult põhjendades kas tagasi lükanud või peatanud loodusuuringute tegemise ajaks. Jõudu, Lääne-Harju. Midagi kuskilt kaevandatakse lõpuks nagunii, aga nõme on see, mille pärast on vaja kaevandada, teed ja trassid, mida tegelikult ei olegi vaja. Samal ajal kui olemasolevad kruusakarjäärid veetakse kiiruga tühjaks, et meetripaksuse kihina laotada riigimetsade sihtidele metsa väljaveo võimaluste parandamiseks.


Kohtumine õdusas õhtus

Kohtumine õdusas õhtus

Tänamine on midagi, mida ei peaks kunagi homseks jätma, nentis president Kersti Kaljulaid Eesti inimeste tänuüritusel.

20.02.20 toimus Loodusseltsi traditsiooniks saanud liikmete kokkusaamine – juhatuse vastuvõtt, liikmete ning koostööpartnerite tänuüritus. Traditsioon on ka see, et kohtumine ja õhtu kujuneb õdusaks ja südamlikuks kokkusaamiseks. Täname väga ka Arvo Pärdi Keskust, kes pakkus meile kontserdiks suurt saali, kuid jäime esialgselt plaanitud õdusa ja intiimse formaadi juurde.

Traditsiooniliselt algas õhtu kohaliku heliloominguga kohalike muusikute esituses. Kohaletulnuid tervitasid Piia Paemurru (klaver), Muusikaakadeemia professor Peeter Paemurru (tšello), Kadri-Ann Sumera (klaver), Mikk Murdvee (viiul). Õhtul helisesid: Kärbse-valss (Lepo Sumera, valss filmist kevadine kärbes) , Aliinale (Arvo Pärt) , Kadents ja teema (Ester Mägi), Prelüüd (Heino Eller), Hällilaul (Villem Reimann), Valss (Lepo Sumera)

Mikk Murdvee ja Kadri-Ann Sumera

Loodussetsi juhatus tänas inimesi, kes on Seltsi tegemistesse panustanud nõu ja jõuga ning koostööpartnereid, kes on andnud Seltsi tegevustesse suuremat mõõdet ja kaalu.

Juhatus tänas: Tiina ja Ulrich Reimets, 2018. aastal hindamatu panuse eest poolsaare mastaapsete parklaalade plaani märkamise ja vaide esitamise eestvedamise eest, 2018. aasta juhatuse tegemistesse panustamise ja järjepideva juriidiliste nõuannete eest. Tiina ja Ulrich Reimets on ka laiendatud juhatuse liikmed. Ulrich Reimets märkis, et kui teha asju südamega, siis juhtuvad head asjad.

Toomas Vaher – Seltsi esindamise eest kergteega seonduvas ning järjepideva panustamise eest juriidiliste nõuannete osas. Toomas Vaher tähtsustas Seltsi eestvedamise olulisust ning lubas juhatuse kõrval olla ka edaspidi.

Riia Hansen – Lohusalu poolsaare elurikkuse ning kultuuriloo elupõline ülestäheldaja. 2018. aastast on tema vaatlustega võimalik tutvuda Elurikkuse veebilehel.

Mari Kaljuste – sammalde ja samblike herbaariumi visuaalide looja

Renno Nellis – üle-eestilise vääriselupaikade ülestäheldamise raames avastas Renno Nellis poolsaarel kaks haruldast metsakooslust, mille sarnast on Eestis säilinud 0,1%. Poolsaarel registreeriti kaks vääriselupaika. Renno Nellis tõi esile, kuivõrd haruldane on poolsaarelt leitud metsakooslus.

Arvo Pärdi Keskus – suurepärane koostöö piirkonna väärtuste mõtestamisel ja loodusväärtuste kestmise tagamisel. Loodusseltsi asutajaliige Michael Pärt tõi esile pausi tähtsuse ja seose metsaga. Seltsi kontekstis tähtsustas ta juhatuse järjepidevat aktiivsust ja loodusväärtuste hoidmisel eestvedamist.

Jaanus Saat, Lääne-Harju valla vallavanem – koostöö eest Rohelise valla idee arendamisel. Jaanus Saat ja vallavalitsus on ka Loodusseltsi koostööpartner elanikkonna teavitusprogrammi Targa Valiku Prakikumi raames. Jaanus Saat tõi esile rohelise valla järjest laiema tuntuse; Lohusalu maastikuala loomise edenemise osas avaldas ta lootust, et takistused saavad ületatud ja protsess viiakse lõpule.

Kingikotis leidus Lepo Sumera heliplaat ning kohalikest seentest valminud seenehoidise, mis samuti Sumerate perekonnalt pärit.

Õhtu edenedes nautisid kokkutulnud maitseüllatusi, kus muuhulgas üllatas Kadri-Anni seenepirukas ning kodutehtud mahlad.

Elanikkonnale suunatud teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikumi koostööpartnerid: Loodusseltsi esindaja projektis, Kairi Niinepuu-Mark, Meie Paldiski MTÜ esindaja, Amandus Adamsoni majamuuseumi direktor Merle Tank ja Lääne-Harju vallavalitsuse esindaja Jaanus Saat.

Loodusseltsi juhatus tänab kõiki kohaletulnuid ja soovib tervenemist neile, kes viirusteajal tervisega kimpus olles koju pidid jääma.

Samblike ning sammalde herbaarium koolidele.

Samblike ning sammalde herbaarium koolidele.

Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli teadlane, botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper.

Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke;  osa leidudest koguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste.

Mari Kaljuste loodud herbaariumite visuaalid annetab Lohusalu Poolsaare Loodusselts vabalt kasutamiseks kõikidele koolidele, kes soovi avaldavad. Kuna meie suunas on koolid huvi üles näidanud, siis siit saab need alla laadida:

Siin ülevaade kõikidest liikidest, mida poolsaarel täheldati: https://lohusaluloodus.ee/samblad-lohusalu-poolsaarel/