Vääriselupaigale mobiilimasti rajamine peatati

Vääriselupaigale mobiilimasti rajamine peatati

2019. aasta suvel avastasid Loodusseltsi liikmed juhuslikult, et poolsaare lõunapoolse vääriselupaiga sisse on antud ehitusluba mobiilimastile.  Soovisime saada enam infot vajaduste ja probleemide osas, mis on taolise otsuse tinginud ning olla kogukonnana protsessi kaasatud. Hoolimata korduvatest pöördumistest ja palvetest saada kokku ja teema osas rohkem teada saada jäid meie e-kirjad vastuseta.

Pöördumises andsime teada, et kavandatav rajatis on planeeritud registreeritud vääriselupaiga alale VEP205857 Lohusalu poolsaarel (Ringmängu kinnistu, katastritunnus 29501:007:1666), mille kohta koostatud eksperthinnangus (https://lohusaluloodus.ee/wp-content/uploads/2018/10/Ekspertarvamus.pdf) selgitab Tartu Ülikooli teadlane maastikuökoloog Anneli Palo, et “kõrge looduskaitseväärtusega elupaikadesse infrastruktuuri arendamine ei sobi, s.t. neile aladele parkimiskohtade, spordi-ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust /…/”. Seetõttu soovitab teadlane jätta ala ehitistest puutumata.

Luitemännikusse ja vääriselupaigana registreeritud alale planeeritud ehitis oleks hõlmanud 160 m2 ala (seletuskiri 8.11.2018) ja ulatuks pea kolmekordselt üle metsa.  Eeldame, et Lohusalu poolsaare rohevööndisse, vääriselupaika ja loodusväärtuslikesse metsaelupaikadesse betoonvundamentide rajamist peaks vältima nii teadlase eksperthinnangu valguses kui loodushoidu väärtustava kohaliku elanikkonna huvides.

Maastikuökoloog Anneli Palo on kinnitanud, et „kavandatav mast lõhuks tugevalt looduslikku tervikut.“ (28.06.2018) Vääriselupaikade ekspert Renno Nellis juhib omakorda tähelepanu elupaikade kahjustamisele: “Mobiilimasti ehitamine kahjustab kindlasti VEP tunnuseid.” (1.07.2019)

  1. aasta juulis valmis teadlaste Liis Marmori ning Tiiu Kupperi eksperthinnang poolsaare loodusväärtustest, mille käigus täheldati planeeritava masti vahetus läheduses kolm vääriselupaiga indikaatorsamblikku. Seegi fakt kinnitab, et antud alasse ning plaanitava kaitsealuse metsa piires mobiilimasti rajada ei saa.

Maailma mastaabis olulise kultuuripärandi ja metsakümbluse paiga säilitamise nimel on kogukond andnud teada, et väikesel, kõrge looduskaitselise väärtusega poolsaarel ei toimuks maastiku lõhkumist ning visuaalset reostust mobiilimasti näol, seda enam, et ümbruskonnas asub juba hulgaliselt mobiilimaste.

30.oktoobril toimus Ringmängu kinnistule plaanitava mobiilimasti-teemaline kohtumine kogukonna esindajate Kairi Niinepuu-Mark (LPLS), Enn Pormeister (LS) ja Jaak Rand-i (poolsaare elanik) ning Lääne-Harju vallavalituse ja Telia Eesti AS esindajate vahel. Omalt poolt tutvustasime poolsaarega seotud inimeste seas ajavahemikul 21-29. oktoober 2019 läbiviidud küsitluse tulemusi.

Küsitlusele vastas 140 inimest, kelledest 126 (90%) vastas masti rajamise ideele vääriselupaiga alale “Ei, kindlasti mitte”. Masti rajamist vääriselupaigale pooldas 9 inimest (6,4%) ning seisukohta ei omanud 5 inimest (3,6%) Küsitluse tulemustega on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/16Tl_H-BaBN1bsoCxWHhfnj9YdIxXhacu/view?usp=sharing

Telia AS esindajad võtsid küsitluse tulemused teadmiseks ja väljendasid valmisolekut mobiilimasti paigaldamine tänasel päeval peatada. 32 inimest on välja pakkunud alternatiivseid lahendusi või väljendanud oma seisukohta.

Kogukonna esindajatelt oodatakse seisukoha kokkuvõtet ning võimaliku masti asukoha osas alternatiivset pakkumist.

Täname kõiki, kes küsitlusele vastasid!

 

PRESSITEADE  – President Kersti Kaljulaid: Hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil.

PRESSITEADE – President Kersti Kaljulaid: Hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil.

Neljapäeval, 17. oktoobril toimus Eesti esimene rohelisele mõtteviisile suunatud kogukonna seminar, kus avakõne pidas ning esimeses arutelupaneelis osales riigipea Kersti Kaljulaid.

Lääne-Harju vallas on kogukonna algatusel otsustatud luua ja järk-järgult ellu rakendada jätkusuutlikul mõtteviisil põhinevat elukeskkonna mudelit. Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime Roheline Vald ning seda veab eest initsiatiivgrupp, kuhu kuulub kogukonna esindajaid, ettevõtjaid, teadlasi ja eksperte. Töörühma visiooniks on puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja elluviidav jätkusuutlikke valikuid viljelev omavalitsus.

Seminar kutsuti ellu eesmärgiga leida vastuseid juba tekkinud küsimustele ning inspireerida kaasa mõtlema valla kogukondade ja teiste omavalitsuste esindajaid.

Ettekannete ja arutelude käigus jagasid mõtteid Eesti erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid: ökoloog Mihkel Kangur; jäätmehoolduse ja ringmajanduse praktik ning ekspert Margus Vetsa; keskkonnasotsioloog ja vanemteadur Kati Orru, kes uurib energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemide säästlikumaks muutmise võimalusi; TLÜ avatud akadeemia juhataja Katrin Männik; Erki Ani, Cleantech ForEST tegevjuht; Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeeriumist; Tartu abilinnapea Raimond Tamm; sinise majanduse ekspert Toivo Aalja, ettevõtja Peep Siitam ning Enefit Green juhatuse liige Innar Kaasik.

Panelistid rõhutasid, et tegutsema tuleb asuda kohe:  “minu arust peab homo sapiens liigina jätkama, kuid selleks tuleb jalad kõhu alt välja võtta,” nentis president Kaljulaid. 

Mihkel Kangur märkis, et õige aeg puu istutamiseks oli 10 aastat tagasi, järgmine õige aeg on nüüd ja kohe.

“Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama. Miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata?” küsis riigipea.

Jätkusuutlikud valikud omavalitsuste tasandil on lähitulevikus paratamatud –  president Kaljulaid viitas Euroopa Liidu kliima neutraalsuse eesmärgile aastaks 2050, mis tähendab, et EL on valmis endale ise vajalikud tururegulatsioonid kehtestama. „See on ka ainus viis, kuidas minu nägemuses oleks võimalik maailma päästa,“ lisas president Kaljulaid.

Tehnoloogilise innovatsiooni kontekstis tõi Erki Ani esile, et traditsioonilised tehnoloogiad on poliitikasse sissejuurdunud ning uued tehnoloogiad peavad omama paremat väärtuspakkumist. Ani toonitas nutikate ärimudelite tähtsust innovatsiooni juurutamisel, tuues näitena innovaatiliste ehitisintegreeritud päikesepaneelide tootja Roofit Solar-i pikaajalise visiooni pakkuda kliendile katust tasuta, saades katuse omanikule energia edasimüüjaks. 

Loodusväärtuste kontekstis kutsus Mihkel Kangur Lääne-Harju valla kogukonda üles mõtestama, milliseid väärtuseid peale palgi on võimalik veel sissetuleku allikatena metsast saada, et kogukond elaks külluses. “Ressurss on kogukondlik ning sellest peab saama kogukond osa,” nentis Kangur. Ta osutas ekspertidega koos loodud nimekirjale, kus leiti enam kui 200. erineva väärtuse, mida on võimalik metsast saada. “Riik on andnud soovituse investeerida üle harvesteridesse, mis toob ühel hetkel kaasa valusa tagasilöögi,” nentis Kangur. 

“Kindlasti tekivad meil ka Eestis puupõllud. Kuid meil peavad jääma alles ka metsad,” rääkis Kaljulaid. “Olen saanud aru, et pole lahendust, et kõik oleks rahul. Siis ongi hea, kui kõik osapooled oma soove väljendavad. Tulebki leppida, et me vaidlemegi.” Tehnoloogiliste lahenduste kontekstis toonitas president, et loodusmaastike säästmiseks tuleb leida päikesepaneelide ja teiste lahenduste paigaldamiseks juba olemasolevaid ehitisi, näiteks tööstushoonete katuseid ning muid rajatisi.

President kutsus omavalitsusi üles viljelema piirideülest koostööd nõudepõhise transpordi rakendamisel:  “Inimene ei taha teada, kus lõpeb omavalitsuse piir. Tahaks innustada, et tehke keegi see esimesena ära ja siis teised näevad, et see toimib ning kutsuge ka tehnoloogiasektor appi.” Suuri struktuurseid muutusi ei teegi inimesed vaid peavad tegema omavalitsused,“ lisas riigipea. Sellega käib riigipea sõnul kaasas ka teadlikkuse tõstmine, kus on omavalitsusel samuti oluline roll. Kohalike omavalitsuste rollist rääkides rõhutas riigipea, et Riigikogu saab luua seadusraamistiku, aga hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil. 

Riigipea seostas Eesti e-riigi arendamise ning kliimaküsimustega tegelemise: „Vähe on rahvaid, kes on ühe põlvkonna jooksul valmis kaks korda midagi sellist ette võtma, aga meil on üks kogemus juba olemas – tuleb luua seadusruum, et investeeringutel oleks siin hea elada,“ ütles riigipea ja rõhutas, et tark ja nutikas seadusloome aitab rohepöördele kaasa samamoodi nagu digipöördele. „Võime kliimasoojenemise kontekstis tunduda endale väike, ebaoluline ja vaene, aga see ei ole nii.”

Lääne-Harju vald on otsustanud asuda jätkusuutlikel põhimõtetel baseeruvaid valikuid tegema kohe, soovides olla nutikate lahenduste testimise ja pilootprojektide asupaigaks. Valla geograafiline asupaik ning juba olemasolevad algatused PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi, tuuleparkide ja tarkade majade näol annavad vallale suurepärase stardipositsiooni ning võimaldavad asuda looma rohevalla kuvandit nii kohalikul kui rahvusvahelisel koostöö tasandil.

Rohelise valla töörühm on jätkusuutlike valikute praktilised väljundid kaardistanud kuues valdkonnas: haridusasutuste ja elanikkonna teadlikkus, loodushoid, ettevõtlus ja majandus, energia, transport, ning jäätmemajandus. 

Rohelise valla seminar korraldati jätkusuutliku ürituse põhimõtteid järgides.

Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630. Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.

Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.

 

Kontaktid: 

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju vallavalitsus

jaanus.saat@laaneharju.ee

+372 5346 3099

 

Kairi Niinepuu-Mark

Lohusalu Poolsaare Loodusselts

Rohelise valla töörühma koordinaator

kairi4@gmail.com

+372 5169174

Fotod: Annela Samuel

Lohusalu loodus üllatab mitmekesisusega

Lohusalu loodus üllatab mitmekesisusega

Meil on väga suur au, et Loodusseltsis on kohalik elanik ja seltsi liige võtnud südameasjaks teha ülestähendusi poolsaare imelisest loodusest.

E-elurikkuses on ülestäheldatud järgnevad kinnitatud vaatlused poolsaarel: e-elurikkus poolsaarel

LINNUD

  1. Kägu 26.08.2019 Kinnitatud
  2. Vöötsaba-vigle 10.10.2018 Kinnitatud LK III
  3. Jääkoskel 25.05.2019 Kinnitatud
  4. Luitsnokk part 18.05.2017 Kinnitatud
  5. Musträhn 12.06.2019 Kinnitatud
  6. Vesipapp 29.10.2016 Kinnitatud LK III
  7. Hõbehaigur 03.08.2017 Kinnitatud
  8. Raudkull 12.02.2019 Kinnitatud LK III
  9. Mänsak 15.10.2016 Kinnitatud
  10. Randtiir 27.07.2019 Kinnitatud LK III
  11. Merikotkas 20.03.2019 Kinnitatud LK I
  12. Jõgitiir 22.06.2019 Kinnitatud LK III
  13. Ööbik 22.05.2019 Kinnitatud
  14. Lõopistrik 22.07.2017 Kinnitatud LK III
  15. Väiketüll 22.06.2018 Kinnitatud LK III
  16. Laululuik 21.05.2019 Kinnitatud LK II
  17. Leevike 05.07.2019 Kinnitatud
  18. Ristpart 15.04.2019 Kinnitatud LK III
  19. Porr 07.09.2019 Kinnitatud
  20. Siidisaba 15.10.2018 Kinnitatud
  21. Pöialpoiss 18.04.2019 Kinnitatud
  22. Hallpea-rähn 07.02.2019 Kinnitatud LK III
  23. Kormoran 08.09.2019 Kinnitatud
  24. Liivatüll 20.09.2019 Kinnitatud LK III
  25. Hallhaigur 11.05.2019 Kinnitatud
  26. Nurmkana 24.03.2019 Kinnitatud
  27. Käblik 01.05.2019 Kinnitatud
  28. Põhjavint 26.04.2019 Kinnitatud
  29. Võsaraat 08.04.2019 Kinnitatud
  30. Värbkakk 28.09.2019 Kinnitatud LK III
  31. Merikajakas 12.01.2019 Kinnitatud

LOOMAD

  1. Rohukonn 23.08.2019 Kinnitatud LK III
  2. Harilik siil 10.05.2019 Kinnitatud
  3. Arusisalik 22.08.2019 Kinnitatud LK III
  4. Tähnikvesilik 21.09.2016 Kinnitatud LK III
  5. Metskits 01.03.2019 Kinnitatud
  6. Orav 15.05.2019 Kinnitatud
  7. Punarebane 29.05.2019 Kinnitatud
  8. Hallhüljes 16.04.2016 Kinnitatud

TAIMED

  1. Siberi võhumõõk 11.07.2019 Kinnitatud LK III
  2. Kollane võhumõõk 28.05.2019 Kinnitatud
  3. Kattekold 16.07.2019 Kinnitatud
  4. Karukold 13.07.2019 Kinnitatud LK III
  5. Tumepunane neiuvaip 12.07.2019 Kinnitatud LK III
  6. Merikapsas 11.07.2019 Kinnitatud
  7. Metsülane 22.06.2019 Kinnitatud
  8. Harilik leesikas 26.08.2019 Kinnitatud
  9. Suur käopõll 20.06.2019 Kinnitatud LK III
  10. Laialehine neiuvaip 22.06.2019 Kinnitatud LK III
  11. Harilik harakkuljus 26.08.2019 Kinnitatud Ohulähedane, von Linné  lemmiklill
  12. Laialehine hundinui 03.04.2019 Kinnitatud
  13. Harilik talvik 27.08.2019 Kinnitatud
  14. Meri-särjesilm25.07.2019Kinnitatud

SEENED

  1. Ripsmeline maatäht 14.08.2019 Kinnitatud
  2. Kuld-kübarnarmik 29.08.2019 Kinnitatud Ohualdis VU
  3. Sinipäkk Kinnitatud Ohulähedane NT

PUTUKAD

  1. Leinaliblikas 16.04.2019 Kinnitatud
  2. Pääsusaba 23.07.2019 Kinnitatud
  3. Verikireslane 22.07.2019 Kinnitatud

SAMBLIKUD

  1. Harilik seinakorp 27.08 2019 Kinnitatud
  2. Koer-kilpsamblik 27.08.2019 Kinnitatud
  3. Ranna-rihmsamblik 27.08.2019 Kinnitatud
  4. Harilik valvik 28.07.2019 Kinnitatud LK III

 

Kogukond rajab rohelist valda

Kogukond rajab rohelist valda

PRESSITEADE

05.09.2019

Kogukond rajab rohelist valda

Loode-Eesti rannikul asuv Lääne-Harju vald on otsustanud luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhineva elu- ja töökeskkonna mudeli. Algatust tööpealkirjaga “Roheline vald” veab eest initsiatiivgrupp, kelle soov on, et Lääne-Harju vald oleks puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond.

Lääne-Harju valla kogukond soovib muuta oma kodukoha Eesti esimeseks roheliseks vallaks. Ideega on kaasa tulnud teaduspargid, Eesti suurimate kodanikualgatuste eestvedajad, teadlased ning vallavalitsus eesotsas vallavanemaga. Rohelise valla töörühma koosseis on laiapõhjaline, eesmärgiga arvestada erinevate sihtrühmade nägemusi.

“Soovime väärindada siinset elukeskkonda lähtudes jätkusuutlikkuse põhimõttest. Arendame koostöös kohaliku kogukonna esindajate ning valdkonna ekspertidega välja säästliku ja nutika rohevalla mudeli. Jätkusuutlikke kontseptsioone, mida kasutusele võtta on juba rohkelt,” avas ettevõtmise eesmärki rohelise valla idee algataja, valla elanik ja ettevõtja Kairi Niinepuu-Mark.

Rohelise valla töörühmas on küpsenud ideestik rohevalla alustaladest transpordi, energia, ettevõtluse, keskkonnateadlikkuse, loodushoiu ja jäätmekäitluse vallas. Kuid detailsem töö seisab alles ees.

17. oktoobril toimub Rohelise Valla Inspiratsiooniseminar, mille avakõneleja ja arutelu panelist on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Seminar toob kokku valdkondade ekspert-teadmist, jätkusuutlikkuse ideest huvitunud ettevõtjad, teiste omavalitsuste, valla haridusasutuste ning kogukonna esindajad. Seminari ühe tulemina loodetakse panna alus omavalitsuste koostööle roheliste valikute elluviimisel.

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat tunnistab idee ambitsioonikust: “Ilmselgelt ei lähe eesootavad kliimamuutused meist mööda, mistõttu peame varem või hiljem seisma oma elukeskkonna ja tervise eest. Lääne-Harju vald on otsustanud astuda esimese julge sammu – soovime välja arendada võimalikult tervikliku ja läbimõeldud mudeli, kus nii omavalitsus, elanikud kui ka ettevõtjad teadlikult väärtustavad keskkonda ja jätkusuutlikku elukorraldust,“ märkis Saat.

Samade küsimustega tegeletakse üle Eesti, kuid Lääne-Harju vald soovib luua midagi, mida ei ole varem tehtud Eestis ega ka mujal maailmas – luua terviklik jätkusuutliku elukorralduse mudel kohaliku omavalitsuse tasandil, hõlmates haridusasutusi, kohalikku ettevõtlust ja kogukonda.

Vald on astunud esimesed sammud juurutamaks ülevallalist pakendikogumise süsteemi. Rohehangete rakendamine, vajadusepõhine transpordikorraldus ja ringmajanduse juurutamine on vaid mõned eesmärgid, mille suunas tehakse lähemas tulevikus reaalsed vallaelanike igapäevaelu puudutavad sammud. Esimese sammuna on vallamajas loobutud vee-automaatidest ja plastpudelitest; sündmusi korraldades lähtutakse jätkusuutliku ürituse juhistest. Esimese vallana Eestis liituti plastpudelitest vältimise teadlikkuse tõstmise programmiga Ära Joo Plasti.

Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing ning PAKRI Teadus-ja Tööstuspargi juht Enn Laansoo Jr. tõdevad, et tegemist on väga nõudliku ettevõtmisega. “Me koostame kogu valdkonna pikaajalise tervikplaani, mida viime ellu järgemööda. Programmi saab rakendada teistes valdades ja ka mujal Euroopas. Omalt poolt saame pakkuda kontakte Eesti ettevõtetega, kes on välja töötanud lahendused soovitud eesmärkide elluviimiseks,” lausus Saksing.

Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630.  Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.

Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.


Kontaktid: 

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju vallavalitsus

jaanus.saat@laaneharju.ee

+372 5346 3099

Kairi Niinepuu-Mark

Lohusalu Poolsaare Loodusselts

Lääne-Harju valla kogukonna komisjon

tere@lohusaluloodus.ee

+372 5169174

Lohusalu poolsaare samblad, samblikud ja kivikülvid

Lohusalu poolsaare samblad, samblikud ja kivikülvid

Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli teadlane, botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper. Lisaks geoloog, teadlane PhD Kalle Suuroja ning metsandusmagister Martin Suuroja.

Loodusselts soovis hankida ülevaate poolsaare sammaldest ning samblikest, eelkõige vallvalitsuse poolt kavandataval kaitsealal, et elanikud ja külalised saaksid paremat aimu poolsaare loodusväärtustest ja võimalikest põnevatest avastustest. Samuti kivikülvidest poolsaarel.

Eksperthinnangust võib tavainimene järeldada, et poolsaar on sammalde ja samblike paradiis.

Sammalde ja samblike eksperdid leidsid kavandataval Lohusalu kaitsealal käesoleva töö käigus kolm liiki vääriselupaiga indikaatorsamblaid. Väljaspool nimetatud ala leiti poolsaare algusosas liivikul üks kaitsealune samblikuliik ning lisaks üks vääriselupaiga samblikuliik; sama vääriselupaiga samblikuliik leiti ka poolsaare lõunarannikul. Lisaks leiti väljaspool kavandatavat kaitseala mitmetes kohtades kaitsealune samblaliik harilik valvik. Poolsaare samblikest ning sammaldest valmis eksperthinnang. Lisaks täheldati pesitsemas kaitsealust musträhni.

Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke;  osa leidudest koguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste. Loodusselts plaanib samblike ja sammalde info paigutada matkaraja läbijate jaoks infostendile ja loodame selles osas heale koostööle Lääne-Harju Vallavalitsusega.

Siinkohal esitleme sammalde herbaariumit: lohusalu samblad 2

Ning samblike oma: samblikud mannimetsas

Siin geoloogide eksperthinnang: Lohusalu ekspertiis _kivid ja kivikülvid

Loodusselts kinkis herbaariumid Laulasmaa Koolile, kus need paigaldati bioloogiaõpetaja Riina Talviku poolt bioloogiaklassi stendile õpilastele parima kättesaadavuse tagamiseks.

Kooli bioloogia õppejõud märkis, et kogu oli leidnud praktilist kasutust koheselt  – õpilased eelistavad tuvastust teha reaalse taime, mitte õpikupildi järgi. Õppejõu sõnul tunnevad õpilased materjaliga paremat sidet, kuna tegu on nende kodukohas kasvavate taimedega. Kogu võeti tänuga vastu kooli direktori kt Kadi-Ingel Kungla ja Kelly Keevalliku poolt. Loodusseltsi esindajatel ning kooli esindajatel tekkis idee, millisel moel võimaldada kogu uudistamist ka kohalikele elanikele. Selles osas jätkatakse koostööd.

 

Suured tänusõnad paluti edasi anda herbaariumid kogunud teadlastele Tiiu Kupperile ning Liis Marmorile.

Täname kõiki, kes oma annetusega eksperthinngu tellimise teoks aitasid teha! 

Tuvastatud samblad (suured samblad, väiksemaid, mis oleksid eeldanud tööd mikroskoobiga üles ei täheldatud)
Amblystegium sp – perek. tömpkaanik
Aulacomnium palustre – soovildik
Brachythecium albicans – valkjas lühikupar
Brachythecium rutabulum – harilik lühikupar
Brachythecium salebrosum – sale lühikupar
Calliergonella cuspidata – teravtipp
Ceratodon purpureus – punaharjak
Cirriphyllum piliferum – harilik juuslehik
Climacium dendroides – harilik tüviksammal
Dicranella sp. – perek. kaksikhambake
Dicranum fuscescens – madal kaksikhammas
Dicranum majus – suur kaksikhammas
Dicranum montanum – kase-kaksikhammas
Dicranum polysetum – lainjas kaksikhammas
Dicranum scoparium – harilik kaksikhammas
Dicranum spurium – nõmme-kaksikhammas
Ditrichum flexicaule – lood-jõhvsammal
Encalypta streptocarpa – paetanukas
Hedwigia ciliata – harilik lumilehik
Hylocomium splendens – harilik laanik
Hypnum cupressiforme – läikulmik
Jamesoniella autumnalis/Syzygiella autumnalis – sügis-kõrvsammal
Leucobryum glaucum – harilik valvik
Lophocolea heterophylla – erilehine kammtupik
Nowellia curvifolia – kännukatik

Orthotrichum speciosum – tüvetutik
Plagiomnium af ine – sarnas-lehiksammal
Plagiomnium cuspidatum – mets-lehiksammal
Plagiomnium ellipticum – lodu-lehiksammal
Plagiomnium undulatum – lainjas lehiksammal
Plagiothecium laetum – harilik põikkupar
Plagiothecium sp – perek. põikkupar
Pleurozium schreberi – harilik palusammal
Polytrichum juniperinum – palu-karusammal
Polytrichum piliferum – liiv-karusammal
Pseudoscleropodium purum – harilik viherik
Ptilidium pulcherrimum – kaunis narmik
Ptilium crista-castrensis – harilik lehviksammal
Pylaisia polyantha – harilik korbik
Racomitrium canescens – liivhärmik
Radula complanata – korbasõõrik
Rhytidiadelphus squarrosus – niidukäharik
Rhytidiadelphus triquetrus – metsakäharik
Sanionia uncinata – harilik sanioonia
Sphagnum capillifolium – teravalehine turbasammal
Sphagnum sp – perek. turbasammal
Tetraphis pellucida – harilik kännik
Thuidium sp – perek. ehmik
Tortula ruralis/Syntrichia ruralis – harilik keerik
Ulota crispa s.l. – harilik säbrik (kompleksliigina)

Valla kogukondade väärtuste kaardistamine

Valla kogukondade väärtuste kaardistamine

Viimasel kogukonna komisjoni kohtumisel esitles Rohelise Valla töörühm, mille ellukutsujaks on Lohusalu Poolsaare loodusseltsi esindaja kogukonna komisjonis, üleskutset kogukondadele sõnastada ning määratleda kogukondade väärtuseid väljendavaid märksõnu.
Siin on abistav dokument  Valla visioon ja põhiväärtused;
Ootame Loodusseltsi liikmetelt ja poolehoidjatelt väärtuste kirjeldust ja märksõnu 15. septembriks aadressile tere@lohusaluloodus.ee
Töörühm soovib panna kokku kogu valda hõlmava visiooni, mille suunas liigume. Väärtuste üle mõtlemine kui ka sõnastamine aitab igal elanikul paremini mõtestada meie elukeskkonda ja suunda, kuhu liigume ka valla tasandil.
Kindlasti teeme ka ülevaate, milliseid väärtuseid tõid meie kogukonnad, seltsid ja ühendused esile.
Postituse foto: Tarvo Kuus