Kogume siia tagasiside 135-le poolsaare elanike ja kinnisvaraomanike e-maili listis olevale inimesele, mis on laekunud 25.05.18 saadetud olukorra kokkuvõttele.
Tere,
Eks sellesama pärast ülddetailplaneeringus nähti ette kergteed 3 m laiusena, millise tänavavalgustussüsteem juba rikuks kogu floora ja fauna ning inimeste väljapuhkamist. Ma olen jäänud seepärast samuti sellele kohale truuks lapsest peale, et siin valitseb öösel vaikus ja on pimedus. Puudub valgusreostus ja müra ning saaste tehnikast. Kui ikka linnulaul ja inimeste jutt kostab 100-200 m kauguselt läbi pakettakna – see näitab, milline on vaikus! Ja linnas ei pane seda tähelegi mürafoonis. Siin hakkab aju puhkama ja see ongi väärtus. Mingil hetkel kaalus ju endine vallavanem Alver, vallapäeva ületoomist Lohusalu sadamasse. See oleks hullus olnud. Praegused kergtee määrangud aga soosivad samuti nendest parkimiskohtade teket üldplaneeringus, seepärast on neist ka tekkiv tuleoht – tehnika käivitamisel või suitsuots , nt. ka praeguse kuivaga.
Parkimsikohti ja Lohusalu-Laulasmaa osa – polegi hirmasti vaja täiendada , on ju kohad olemas – Tornimäelt saab otse alla vanasse Liivakarjääri, millise saaks kujundada viisakaks rannaparklaks ja sealt Meremõisa poole oleks nagunii RMK puhkeala, mida pangaaluse poole saaks võserikust puhastada. Samuti Joa-Treppoja kergteelt oleks see siduv paik. Kõik ühes. Ja samas on see 800 m arendaja asfaltteed , kus on vesi ja elekter olemas, seega ka välikäimlatele koht ning prügikonteineritele või rattaparklatele. Millegipärast on praegune planeering pandud toetuma üldplaneeringule ja see osaplaneeringu mitte läbiminekul on võimalus üldplaneeringuga teha need asjad siiski 80 % meist mööda, kel on teine arvamus. Ere näide on see asfalttee metsas , millise ümbruse heakorra kirjutas ette ja kooskõlastas vald – mis aga juhtus: pandi muruseeme metsa! Ja sedagi, mingi rämps, millisega toodi liivikule masslevik võõrast maastikukulttuurist piirkonda. Siin ongi kartus, kõik käib vildakuti.
Sven
Tere,
Tere,
Mina olen täielikult parkla ehituse vastu. Kui on tarvis allkirja anda või mida iganes teha, olen kohe kohal. Eestimaa suvi esiteks on nagunii lühike ja tegelikult ainult mõned üksikud kontserdid on toonud rohkem rahvast kohale. Palun hoida mind toimuvaga kursis. Aitäh,
Ülle
Tere,
Mul väga hea meel, et Sul on mahti sellise “ülekohtuga metsa vastu” tegeleda. Lugesin läbi ja olen igatpidi sama meelt isegi siis kui see vajadus parkla järele oleks tõesti ainult suvekontsertite tarbeks. See peab olema ikka väga loodusvaenilik inimene, kes arvab, et piletitulud katavad metsa olemasolu rõõmud ja naudingud. Anna teadakui saan kuidagi osavõtlik olla.
Meelis
Tere!
Avaldan austust sellise seltsi loomise puhul! Küsimus selline, et kui liituda seltsiga, kas tekivad kohe ka mingid kohustused? Või on võimalik olla ka lihtsalt nn. Toetajaliige ilma kohustusteta, vajadusel sõna võttes nii Lohusalu looduse (mis on niigi juba pea viimase piirini täis ehitatud) kui ka üldiselt Eesti Vabariigi metsade tõsiselt ähvardava ohu kaitseks?
Tänades,
Andres
Põline selle piirkonna elanik
Tere
Lohusalu poolsaare tipus asub ka ainulaadne sooala, millist on asutud planeeringutega kuivendama ja kaob teatud loomastik-taimestik. Nabe saar on samuti kellegi oma, millegipärast justkui teadmata, kellele kuuluv.Rahvusvaheline matkarada Laulasmaa-Lohusalu ps.tipp ja sadam, on umbseks tehtud ja läbimatu osaliselt. On oht, et lauter – võib edaspidi = sadam, milline ei ole siis enam rannarahva puhkekasutuseks. Samuti on ülepingutatud asfaltteedega metsas EV ajal, arvestamata muid looduslähedasemaid materjale. On kahjuks tekkinud alad, kus pole võimalik mereäärde pääseda. Korrastamata ja ohtlik(ka tuleohtlik) ning riivav on endine Riigikantselei puhkebaas(millises seisus on korsten ja katlamaja kütusega seonduv).Antud ala on suletud ja nii puudub prügile konteinerid ja samuti olemasolevad parkimisvõimalused kasutamata.Samuti tualetid ja puhas vesi suveks, samas on need sellel arendusel kohad kõik olemas võimaldamaks. Tagatipuks on oht selle ranna üldine rikkumine kui järeldada Lohusalu-Laulasmaa-Kloogaranna kanaliseerimisplaneeringut, milline peaks esialgse plaani järgi praeguse sadama juurest, tipus, väljuma merre(põhjahoovused lahes toovad selle puhastatud? siis otse supelranda(võrdluseks, millist vaeva nähakse Kakumäe, Stroomi, Pirita ranna puhtuse hoidmisega, kuhu tuleb Paljassaarest meres puhasti suublast puhastatud vesi). KOV suhtumine on imelik,arvestades liivikumetsa võõrliikidest täiskasvamist(pihlakad, vahtrad, toomingad, jmt.)- kus kinnistu puhastamisel on vaja luba ja samas erinevate planeeringute varjus soovitakse antud puhkepark metsas võtta maha hulgim liivikule omaseid puid. Varem olnud kooslus – lepp, kask, tamm, mänd, kuusk, kadakas nö. kõrgrindelistest, millised omased piirkonnale.
tundub, KEILA vald ja nüüdne LÄÄNE HARJU vald ametnikeparv pole tutvunud ei üldplaneeringu ega kavalasti osaplaneeringutega, soovides muuta olevat algmaterjali kui jälgedesegamisemiseks ja milline üldplaneering on juba algselt osaliselt vale, kuna keskkonnamõjude hindamine pole juba siis läbiviidud. Tundub, et nii mõnigi Agu Veetammi raamatu toetajana kirjas olev kohalik, eitea või ei saa aru, mis tema kodukohas toimub ja on niiviisi kiitnud sobilikuks vastupidiselt toetatud raamatus Laulasmaa&Lohusalu-loomerahva suvekodu, 2016.a.,uskumatu.