PÖÖRDUMINE
Pöördume Teie poole seoses TREV 2 poolt geoloogiliste uuringute taotlemise asjus Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades maardla kavandamiseks.
Argumendid
- Strateegiline tee pääsemaks Klooga rongijaama.
Laulasmaa (ja teised piirkonna) elanikud kasutavad antud metsateed pääsemaks Klooga rongijaama. Antud metsatee võimaldab vältida Kloogale viivat sõiduteed, mis on kitsas ning käänuline, ilma jalgteeta.
Värskelt rajatud kergtee Laulasmaalt (Keila-Joalt) kuni Treppojani jätkub metsateega kuni Klooga rongijaamani – kergtee on lisanud rongiga liiklejaid meie hinnangul oluliselt juurde. Ratastega (ning jalgsi) on seda maad turvaline ja kiire läbida nii vanematel inimestel kui ka lastel. Kindlasti aga ei peaks antud teed kuidagi parendama või asfalteerima, et läbitavust parandada – loomulik ja looduslik metsatee ja mustikamets on ideaalsed stressi maandajad ning mõjutavad inimese mõtteid positiivsetes suundades ja võimaldavad puhkust ja lõõgastust.
Palume arvestada, et antud ala on strateegiliselt oluline ja igapäevaselt kasutatav otsetee Klooga rongijaama ka Laulasmaa elanikele. Meie jaoks on oluline, et antud ala säilitaks kohalike elanike jaoks rongiga liiklemise mugavuse, turvalisuse ja kättesaadavuse. Rongiliiklus on teatavasti ökonoome ja keskkonnasäästlik liikumisviis, mida vallasisese ja -välise transpordiviisina tuleks meie hinnangul igakülgselt soodustada.
- Kohalike strateegiline küla- ja korilusmets
Antud metsaala on kohalike jaoks oluline mustikate ja seente korjamisepaik. Asupaigana mugav, kuna jääb mitme küla keskele ja võimaldab kohalikel korilusega tegeleda ilma liiklemisvahendeid ekspluateerimata. Korilus on Klooga elanikele (ja ka teistele elanikele) kultuurilistest eripäradest tulenev oluline vajadus. Kaevandamine ja liiklus nurjaks kogu piirkonna ka kaevandusalast väljajääva marja- ja seenesaagi liiklemisest ja kaevandamisest tuleneva saaste tagajärjel.
Riiklikul tasandil ei tohi unustada, et korilus on Euroopas Eesti kultuuri üks eripäradest ning väärtuslike korilusmetsade järjepidev massiline kadumine ja rikkumine mõjutab ka seda olulist kultuuripärandit ning rahvuslikku traditsioonilist eripära jätkusuutlikkust. Kloogal asuv Kaitseväe harjutusväljak on juba hõlmanud kohaliku korilusmetsa enda alla, ainus järgmine variant jääb Klooga järve tagune Maeru piirkond, kus nii vahemaa kui erametsade tõttu koriluse viljelemine kohalikul tasandil on häiritud.
- Mürasein Paldiski maantee ja Klooga aleviku vahel, rohekoridor loomadele, lindude pesitsuspaigad.
Antud metsaala on oluline loomade ja lindude jaoks – ühel pool tiheda liiklusega Paldiski mnt ning Treppoja küla, teisel pool Klooga alevik – teeb metsaalast olulise mürasummutaja.
Palume arvestada, et Kaitseväe harjutusväljak juba niigi mõjutab oluliselt Klooga piirkonna inimeste elukvaliteeti (tegevused kostuvad loomulikult ka naaberküladesse ning Laulasmaa-Lohusalu piirkonda): müra, liikluskoormus, liikumispiirangud; arvestades Ämari sõjaväe lennuvälja ning Paldiski maanteed kannab piirkond juba suurt koormust nii valla sisese kui üleriigilise tähtsusega rajatiste ja tegevuste näol. Külade sisemetsa muutmine maardlaalaks ei tohiks kuuluda tõsiste argumenteeritavate plaanide juurde, kui kohalike inimeste elukvaliteeti ja piirkonna konkurentsivõimet inimeste elupaigana arvestada.
- Paldiski maantee läbilaskevõime ning turvalisus.
Tänasel päeval on Paldiski maantee tiheda liiklusega maantee, kus tihedalt liiklevad nii suured rekkad Paldiski sadama suunal ja suunast kui Laulasmaa-Treppoja kandist oma lapsi sõiduautodega muusikakooli ja hobiringidesse viivad lapsevanemad. Juba tänasel päeval on näha, et suur liiklustihedus paneb liiklejate turvalisusele kõrge surve, mis maardla rajamisel muutuks lausa äärmuslikuks. Leiame, et kõrge massiga sõidukite liiklustiheduse järsk suurenemine mõjutab otseselt kohalike elanike turvalisust kõrge ekspluatatsiooniga maanteel.
- Rohevöönd ja võimalikud kaitsealused liigid
Plaanitavad uuringualad asuvad valla rohevööndis. Osa taotletavast uuringualast asub Niitvälja soos, mis on osaliselt võetud kaitse alla. Otu ojas jääb uuringuala (ja plaaniava maardla) tsentsisse. Ei pea olema hariduselt ökoloog, et teada, et see tähendaks olulisi muutusi ka oja ökoloogilises heaolus.
Oleme palunud anda oma hinnangu maastikuökoloogil, TÜ teadlasel Anneli Palol, kelle hinnang on järgmine, mida palume arvestada argumendina käesoleva pöördumise juures.
Anneli Palo, maastikuökoloog, TÜ teadlane:
Metsalooduse kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas.
1. tekib suur rohevõrgustiku katkestus (kohaliku kogukonna hinnangul tekib)
2. kas raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa loodusväärtusi; (ei ole uuritud).
3. juhul kui on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel. (ei ole uuritud).
Teadlase hinnangul ei ole argumendid, et “ pärast liiva ammendamist rajatakse uuesti mets ja rohekoridor taastub” ega “et EELIS andmetel on olemas x ja y liik, aga rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi” argumendid, kuna tema hinnangul “tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).”
“Seega kui läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleb Anneli Palo hinnangul lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid. Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade, taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul, kui seal tehnoloogiliselt oleks odavam kaevandada.”
- Valla kõrge ekspluateerimine maardlate rajamisel.
Seisuga 20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist.
Loodusseltsi hinnangul on juba olemasolevate maardlate arv võrreldes kaitsealade arvuga (mida on vallas kokku vaid 10, mis on võrreldes naabervaldadega erakordselt madal arv) juba kõrge ning maardlate arvukus võib mõjutada negatiivselt elupiirkondade arendusi, kinnisvara hindu ning piirkondade elamisväärtuslikkust, elanike heaolu ja rahulolu.
Maardlate järjepidev rajamine (ja geoloogiliste uuringute lubamine) ei ole meie hinnangul mingil moel põhjendatud vallaelaniku heaolu valguses. Valla panus riikliku tähtsusega rajatiste ja ehitiste näol on juba piisavalt kõrge, et mitte lisada vallaelanike elupaikadesse müra- ja muid kaevandamistegevustega kaasnevat reostust juurde. Eeltoodud argumentidest lähtuvalt soovime geoloogiliste uuringute tagasilükkamist.
Lugupidamisega,
Lohusalu Poolsaare Loodusselts,
Juhatus koosseisus
Merli Didvig,
Kadri-Ann Sumera,
Kairi Niinepuu-Mark