Jäätmete põletamine
Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Põletamine on levinud eelkõige maapiirkondades ja traditsioonid ulatuvad nõukogudeaega, mil põletamine oli lihtne viis jäätmete, okste ja lehtedest vabanemiseks.
Aastakümneid tagasi olid jäätmed paljuski ka teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.
Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda.
Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust.
Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise koduses majapidamises leiduva põlemisel. Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeet, porgand, kartul ja ka tomat. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.
Eelmisel kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.
Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.
Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid. Niiskete aia- ja haljastujäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid nagu benseen ja formaldehüüd ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel sisse hingates tekitavad erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.
Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta. „Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil.
Mürgine tuhk aiamaal
“Haljastusjäätmeid nagu rohi ja lehed saavad elanikud kompostida oma koduaias või viia need jäätmejaama,” ütles linna keskkonnaameti välisõhu juhtivspetsialist Triin Ristmets.
Komposti saab kasutada koduaia väetamiseks, jäätmejaamadesse viidud lehtedest ja murust aga valmib Pärnamäe jäätmejaamas ja Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuses kompost linna lillepeenardele. Samuti valmistatakse jäätmejaama viidud aiajäätmetest biogaasi näiteks koolide ja lasteaedade kütmiseks.
Saksamaal tehtud uuringud näitavad, et arenenud tööstusmaades põhjustab koguni 12% kõigist inimeste vähkkasvajaist värvitu, lõhnatu ja ülimürgine dioksiin, mis tekib ka plasti, põhu ja aiandusprahi põletamisel ning mille poolestusaeg on paarkümmend aastat.
Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.
Mida teha siis lehtede, paberi ja okstega? Lehti nimetatakse aia kullaks – see on väärtuslik kompost peenardele, põõsastele ja puudele. Permakultuuri järgi on lehed viljaka mulla allikaks ning mulla rikastajad. Niisamuti ka peened oksad, saepuru, paber ja papp. Vaata siit Targa Valiku Praktikumi seminari toidusalu loomisest: toidusalu loomine
allikad: keskkonnainspektsioon; keskkonnaamet; pealinn.ee