Tarbi mõõdukalt, sorteeri nutikalt
24. septembril toimus vallaelanikele suunatud Targa Valiku Praktikumi kolmas seminar, mis võttis fookusesse jäätmed kui ressursi. Seminaril tutvustas valla planeeringute ja keskkonnaosakonna juhataja Kerli Lambing valla jäätmemajanduse plaane ja väljakutseid. Märksõnadeks on elanikkonna teadlikkuse kasv jäätmete sorteerimisest ning selleks mugavate tingimuste loomine. Suurimateks väljakutseteks peetakse endiselt loodusesse ja prügikonteinerite ümbrusesse ladestatavad jäätmehunnikud, jäätmete paigutamine selleks mitte ettenähtud konteineritesse ning hajaasustustes tekkivad jäätmeveoga seotud takistused. Ragn Sells-i esindaja Rainer Pesti tõi välja, et 2020. aastal peaks ostetud asjadest 50% jõudma materjalina taaskasutusse. Eestis on antud näitaja juba 10. aasta jagu 30%, mis näitab, et jäätmete sorteerimises tuleb teha kiiresti drastilisi edasiarenguid. Kompostiljoni esindaja Anneli Ohvril toonitas, et ühiskonnast tuleb välja disainida sõna”prügi”, kuna kõik meid ümbritsev on ressurss.
Kas mul on ostetavat asja ikka tõepoolest vaja?Seminaril toonitasid kõik esinejad, et jäätmete probleem algab tarbimisest. Statistiliselt on arvutatud välja,et kui kõik tarbiksid selliselt nagu eestlased oleks meil vaja 2,5 planeeti ning maakera ressursid said sel aastal otsa juuli kuus. Esita endale poes küsimus, kas mul on tõesti seda asja vaja? Kas on vaja seda nii suures koguses või kas ma leiaksin alternatiivse võimaluse ringmajandusest, taaskasutatuna? Läbimõeldud tarbimine aitab säästa ka pere rahakotti.
Mis saab jäätmetest, kui ma neid ei sorteeri?Kõige halvem on variant, kui visata kõik jäätmed kokku olmeprügisse. Kui viskad kokku klaasi, pakendid, vanapaberi ning biojäätmed, siis on see materjal nii määrdunud, et ümbertöötlejad ei soovi seda kasutada – selle puhastamiseks kuluks liiga palju ressursse – vett, kemikaale ning energiat. Olmeprügi läheb põletamisele ning materjali ressursina on see inimkonnale jäädavalt kadunud.
Kuidas sorteerimisega alustada?Alustamiseks sorteeri eraldi materjalid, mille taaskasutusväärtus on kõige kõrgem. Paiguta kodus mugavalt ligipääsetavasse kohta liigiti kogumise kastid (mina kasutan Jyski kaanega pesukorve), nii saab kiirelt kogu perele sorteerimine käepäraseks ja loomulikuks toiminguks.
1. Klaas on taaskasutatav praktiliselt lõpmatult. Vanad purgid ja pudelid on ümbertöötlejate jaoks kõrge väärtusega.
2. Teiseks sorteeri eraldi biojäätmed – kõik, mis on taimne. Toidusalu seminarilt kuulsime,et inimkonna ülesandeks peaks olema mulla juurde tekitamine ning selle rikkana hoidmine. Kompostimine on lihtne ja mugav võimalus saada biojäätmetest toitainerikas muld. Sorteerimata biojäätmed rikuvad kõik teised jäätmed, seega on nende eraldi paigutamine esimene samm ressursside säästmiseks.
3. Vanapaber ja papp on kolmas liik, mis leiab tänuväärset taaskasutamist. Vanapaberi sorteerimine aitab säästa loodust, väiksemad paberid, mis kodumajapidamises tekivad saab kasutada ka biojäätmete komposteris.
4. Tubli sorteerija kogub olmejäätmetest eraldi ka plastiku ja metall pakendid, mida võib sorteerida ühte kotti. Sorteerimist lihtsustab kodumajapidamises kasutatavad kogumisanumad. Nii on mugav vastavat liiki materjal kohe otse õigesse anumasse pista ning nii näed, et olmejäätmeid tekib tõepoolest väga vähe.
Näpunäiteid keskkonnasõbralikuks eluviisiks
* osta kohv enda termoskruusi. Eesti tanklates saad nii hoida kokku ka kohvi hinnalt. Eestis müüakse igapäevaselt ligi 150 000 ühekordset kohvitopsi, mille eluiga on vaid mõned minutid.
* poes käies võta kaasa taaskasutatav poekott, puu- ja juurviljade jaoks kasuta taaskasutatavat võrkkotti, mille kaal ei erine eriti palju kilekotist.
* kasuta oma taaskasutatavat veepudelit ja joo kraanivett.
*märka ja väldi ühekordseid asju. Ühekordsete karpide, taldrikute, sööginõude ja paberkäterätikute tootmiseks kulub praktiliselt sama palju ressursse nagu korduvkasutatavate puhul. Kasuta korduvkasutatavaid asju.
*enne uue ostmist mõtle, kas saaksid sama asja hoopis laenata, kas sul on ikka vaja seda asja koju seisma osta;
*enne uue ostmist vaata üle vähekasutatud asjade pakkumised. Facebooki Marketplace keskkonna ja teistest second-hand ostukohtadest leiab lisaks vähekasutatud esemetele ka täiesti uusi asju, mis on inimestel koju seisma jäänud.
Seminari salvestus ja detailse sorteerimisjuhend https://rohevald.ee/jaatmed-kui-ressurss-koduse-kompostri-valmistamine/
Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.