13. oktoobril avas uksed Arvo Pärdi Keskus. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ammutas avakõne inspiratsiooni helilooja teosest Spiegel Im Spiegel, mis tuli imelise viiuldaja Anne Akiko Meyers-i poolt ettekandmisele ka Keskuse avakontserdil 14. oktoobril. Keskus lõimib poolsaare õrna looduse Arvo Pärdi heliloominguga. Järgnevad killud on nopitud rahvustelevisiooni otseülekandest Keskuse avamisest 13. oktoobril ning Heino Elleri Muusikakooli veebilehelt.
Kersti Kaljulaid, Vabariigi president:
Siit väga kaugel, teisel pool maakera kuulasin tänasele mõeldes üle Sinu muusikala Spiegel Im Spiegel. Nelikümmend aastat tagasi sundlahkumise eel kirjutatud teos kõnetab tänases segadusttekitavalt mitmekesises maailmas võib-olla veel rohkemgi. Eriti siis, kui olla kodust kaugel. Ma kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti valgustab ja vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid. Kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks.
Spiegel Im Spiegel. Kümme minutit dialoogi küsimist vastamist, kordamist, järelemõtlemist, selgimist, aktsepteerimist. Sinu muusika kaudu me kogeme, et üks kaalutud heli peidab endas rohkem kui palju helisid, helide mass. Ja me mõistame, et vaikus kõnetab alati rohkem kui paljusõnalisus, et visa ühtlane astumine viib kaugemale kui rähklemine ja, Arvo, Sinu muusika teritab meie kuulmist. Kuni nukrusest sulab välja midagi paremat, sulab välja helgus. Lein pöördub lohutuseks, kaugusest saab sellel hetkel soe lähedus.Maakera pöördub, kodu on ikkagi meiega, isegi kui tegelikult ei ole; üksildasest hotellitoast, saab korraks kodune mets, eestimaine soo. Vaade kuuri ukse kõrvalt pingilt üle välja, üle sauna loojuva päikese poole ja selles hinge peegeldamises on midagi, millest Sul ja Sinu muusikal, Arvo, on roll, aga mis päriselt saab ikkagi igal kuulamisel uueks looks, sõltuvalt kohast, ajast ja meeleolust.
See üksainus pala on puudutanud miljonite selle planeedi inimeste südamekeeli ja tuletanud meile meelde, et välise all on sisemine; et on headus, headus on olemas, meelerahu on olemas ja see pala on muidugi pannud paljusid ka uurima, kust täpselt on Eesti. Kui me siia Lohusallu tuleme, siis siin, Arvo, ootad Sa meid kindlasti, aga vahel tabad Sa meid mujal ootamatult, keset töist argipäeva /…/
Toomas Siitan, muusikateadlane:
/…/ see Laulasmaa keskkond on nüüd selline koht, mida võiks pidada selle muusika jaoks maiseks koduks /…/
/…/ see on väga ilus teekond ümber maailma mis algas siitsamast mõnesaja meetri kauguselt, kus suvitas Heino Eller ja see seos sellesama metsaga siin on kuidagi väga kaunis, see on nagu suure suure ringiga koju tagasi jõudmine /…/
Arvo Pärt: /…/ on Sügavas tänutundes meenutan oma kompositsiooniõpetajat Heino Ellerit ja aega, mil ma tema juures õppisin. Mul on raske öelda, mis avaldas mulle rohkem muljet, kas tema õpetamisviis või tema karismaatiline isiksus. Heino Elleri suuremeelsus ja üllus ning tema looming on minu teadvuses sulanud aastakümnete jooksul kokku tervikpildiks, mis mõjutab mind tänaseni. /…/ (Heino Elleri Muusikakool)
Nüüd kui ma olen jõudnud umbes samasse ikka, nagu oli tol ajal minu õpetaja, olen ma enesele avastanud ühe Elleri mõtte: „ Palju raskem on leida üht üksikut sobivat nooti kui neid hulganisti paberile panna.“ Ehkki ta seda mulle kunagi otseselt välja ei öelnud, õnnestus tal ilmselt siiski poetada minu hinge samasugune vaevav igatsus „üheainsa sobiva noodi“ järele.“ (Arvo Pärt, 2001)
Arvo Pärt, vaatamas alla Keskuse sillast, tornist:
“Kas te teate, kui ma vaatan nende puude peale, siit, sellelt kõrguselt, siis ma näen, et see on Eesti rahvas. Et need on inimesed kõik. Ning deklameeris Karl August Hermanni luulet:
Kui siit pilvepiirilt alla vaatan, üle õitsva Eestimaa, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan, hüüan vaikse häälega: “Siin on ilus elada!”
Siin on hea elada, tulge meile külla ja vaadake järele, kas mu sõnad maksavad või olen ma lihtsalt sellises vaimustuses.”
Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi nimel sai Keskusele kingiks viidud kaunis kanarbikutaim, mis istutatakse Keskuse juurde.
Arvo Pärdi Keskus on avatud kohtumispaik muusikasõpradele, interpreetidele ja teadlastele – kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud teemade vastu.
Loodan ning usun, et Lohusalu Poolsaare Loodusselts teeb kõik selleks, et poolsaare inspireerivat loodust kaitsta.
Vabariigi presidendi kõne on transkribeeritud TTÜ Küberneetikainstituudi kõnetuvastusrakenduse abil.
Postituse foto: Keskuse avakontsert, Kairi Niinepuu-Mark