Lääne-Harju Vallavalitsus on lisanud aruteluks ning ettepanekuks valla arengukava 2019-2030 eelnõu: http://laaneharju.ee/arengukavad ning ootas muutmis-täiendusettepanekuid 07.oktoobrini.
Seltsi liikme, Toomase, ettepanekul sai Seltsi poolt esitatud järgnevad muutmisettepanekud:
Märkused seoses Lääne-Harju valla arengukavaga
04.10.2018
Lääne-Harju valla arengukava (valdkondlikud eesmärgid)
Slaid nr 4
“1.6 Randade heakorrastamine ja varustamine rannainventariga
1.6.1 Kloogaranna korrastamine
1.6.2 Leetse ranna korrastamine
1.6.3 Alliklepa ranna korrastamine
1.6.4 Klooga järve rannaala korrastamine”
See on väga õige, sellega tuleb kooskõlla viia ka lisades olevad mõningad laused, et tagada järjepidev ja selge käsitlus.
Arengukava lisa 1
Lehekülg 1 p 1 viimane lause:
“Valla atraktiivse ranna-ala säästlikuks kasutamiseks on vajalikud ranna-alade arendustegevused − parklate rajamine ning randade varustamine riietuskabiinide, prügikastide ja vaba aja veetmiseks vajalike vahenditega”
Ettepanek lisada lause lõppu: “… Kloogarannas, Leetse rannas, Alliklepa rannas ja Klooga järve kaldal, mis on perspektiivsed avalikud rannad.” Samuti tuleks kaaluda, et vähemalt Kloogarannas, mis on parima infrastruktuuriga rand, oleks rajatud ka avalikud tualettruumid, mitte üksnes riietuskabiinid, vältimaks rannaga vahetult piirneva ala reostamist.
Selgitus: arengukava slaid 4 punkt 1.6 on täpsustatud neli randa, mida nähakse perspektiivsete arendatavate randadena, mille puhul heakorrastamise ja rannainventariga varustamine on oluline signaal rannalistele nende suunamiseks sinna kuumade rannailmade saabudes. Sama tuleneb ka lisas 4 esitatud rahastamiskavast. Neisse nelja randa on tulevikus vaja koondada avalik infrastruktuur, mis toetab rohkearvulist külastust ja tagab vajalikud tingimused. Avaliku ranna jaoks vajalik infrastruktuuri rajamine nõuab ressurssi ja seda nõuab ka edasine jooksev korrashoid, hooldus ja remont, mistõttu taolist infrastrutuuri ei ole mõeldav killustada laiali üle kogu rannajoone. Avaliku ranna funktsiooni ei ole mõeldav ka planeerida tundliku loodusliku kooslusega piirkondades (nt Lohusalu poolsaare rannamets ja samblikutega kaetud rannaluited), mis massilise ülekäimise korral kergesti hävivad. Samuti ei saa taolist funktsiooni planeerida erarandades, mille puhul puudub võimalus teenindava infrastrukturi rajamiseks.
Lehekülg 5 punkt 3 viimane lõik:
“Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad − Lohusalu ning Lahepere lahe äärne ala, mille keskuseks on kujunenud Laulasmaa SPA ja Lohusalu sadam ning Leetse, Keibu ja Alliklepa rannad.”
Ettepanek: Sõnastada ümber vastuolu kõrvaldamiseks: “Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad – Kloogarand, Leetse rand, Alliklepa rand ja Klooga järve rand. Lisaks sellele on Meremõisa rand populaarse telkimiskohana.”
Selgitus: Lahepere lahe keskuseks ei ole Laulasmaa SPA, vaid pigem Kloogaranna. Laulasmaa SPA ümbrust ei saa pidada puhkepotentsiaaliga kohaks, vaid juba väljaarendatud puhkealaks, mida opereerib SPA ja kus vallal ei ole vaja täiendavalt SPA ala arendada. Lohusalu sadamat aga ei saa pidada puhkepotentsiaaliga rannaalaks (sadamas ei ujuta ega päevitata), vaid tema potetsiaal on väikelaevade, sh külalislaevade, teenindamine ja mereturismi edendamine. Lohusalu lahe äärset ala ei saa pidada suure puhke potentsiaaliga rannaalaks infrastrutkuuri puudumise tõttu ja võimatuse tõttu seda arendada, kuna valdavalt on eramaad. Perspektiivne puhkeala ala on Meremõisa rand, kus on RMK puhkeala ja telkimisala ning mis on avalikus omandis olevatel maadel ning kuhu on ka autoga juurdepääs. Seal on infrastruktuur rajatud.