Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle Eesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge loodusväärtusega alasid.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele – sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt kaitstud. (Eesti Loodusuurijate Selts, 12.12.2018) ning SIIN
Renno Nellis, MSc, Eesti Orinitoloogiaühingust on väisanud Lohusalu Poolsaart ning on siin täheldatud piirkondi munitsipaalaladel, mille osas registreeritakse vääriselupaigad. Need kvalifitseeruvad VEPks eelkõige männikute ülikõrge vanuse tõttu (ületavad kahekordselt VEP juhendis kirjasolevat männikute bioloogilist vanust).
Postituse foto: Viio Aitsam