Mis on ühist Kehila, Tulimäe, Unipiha, Maardu hiitel, Tõrma Hiiemäel, Kuklaste ja Lahemaa Looduskaitsealal? Viimastel aegadel teostatavad lageraided neil maastikel.
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remm selgitab lageraiete mõjust saates Osoon ning selgitab, miks lageraie on lihtsama vastupanu teed minek ning ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud: https://novaator.err.ee/921136/looduskaitsebioloog-lageraiele-on-usna-raske-leida-okoloogilisi-pohjendusi
Lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või pooltargumente. Öeldakse küll, et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu või põlenguga, aga seal on võtmeelemente, mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suuremal hulgasl kõdupuitu, seisvaid tüügaspuid, surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal – need on erinevad elupaigad neil kohastunud liikidele.
Lageraiesmik on oluliselt erinev, koos puudega surevad nendel kasvavad samblikud, kaob metsa varjulist ja niisket keskkonda vajav kooslus, kaob metsa puhverdav võime vee- ja õhureostusele. Raiesmike kaudu sisenevad metsakooslustesse võõrliigid.
Pärast lageraiet hakkab mets taastuma, see on tüüpiliselt ühevanuseline, seal puudub häilulisus ja rindelisus. Hooldusraiete käigus kiputakse välja raiuma sellised haruldasemad puuliigid, laialehised, puukujulised remmelgad, iga raietsükliga nende arvukus väheneb. Kui mets jõuab noorendiku faasi, kus raieeelne kõdupuit on juba kadunud, on mets tihe ja pime, see on järgmine hoop elustikule.
Meie valla loodust väärtustava kogukonna poole on pöördunud Eesti Metsa Abiks üleskutsega koguda allkirju kollektiivsele pöördumisele “Lageraied ajalukku”. Allkirju saab anda 14. aprillini.
Meie kandis saab allkirja anda Laulasmaa kohvikus Günther, samuti Keilas Sõbralt Sõbrale kaupluses.
Riigikogule tehtava ettepaneku eesmärk on lõpetada riigimetsades lageraiete ainuvalitsus ja asendada need säästliku, metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste väärtustega arvestava majandamisega.
Allkirja saab anda ka elektroonselt – https://rahvaalgatus.ee/…/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4…
“Viimastel aastatel on Eesti metsade raie, eriti just lageraie üha suurenenud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.”
Pöördumisel tehakse ettepanek:
1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.
jt.
https://www.youtube.com/watch?v=8f0zExgHwsI&feature=youtu.be
Tunnusfoto: Liina Rimm, erakogu