EMA pressiteade Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi asutamisest
EMA on pidanud Loodusseltsi asutamist oluliseks sel määral, et on sellest loonud pressiteate. Pressiteadet saab lugeda siit: Lohusalu metsade kaitseks loodi loodusselts.
EMA on pidanud Loodusseltsi asutamist oluliseks sel määral, et on sellest loonud pressiteate. Pressiteadet saab lugeda siit: Lohusalu metsade kaitseks loodi loodusselts.
Lohusalu küla osaline teemaplaneering on vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ja kehtiva Keila valla üldplaneeringuga.
Alad, kuhu 3 suuremat kõvakattega parklat – 70, 60 ja 50 kohaga parklad, tahetakse teha, on kaitsemets, roheala ja rohekoridor.
Rohekoridorid on võetud kasutusele, tagamaks loomade liikumist, lisaks on see ala kaitsemets, mis ühe oma eesmärgina tagab ranna kaitse.Kaitsealune mets on see ala kahe teemaplaneeringust ülemuslikuma planeeringu – Harju maakonnaplaneeringu järgi kui ka kehtiva Keila valla üldplaneeringu järgi.
Rohevõrgustiku toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, teemaplaneeringus rikutakse rohevõrgustiku toimimist täielikult.
Lisaks ei ole teemaplaneeringu raames tehtud mitte mingeid analüüse Lohusalu poolsaare kohta, kuhu ja mismoodi parklad on otstarbekaim rajada ja kui suurelt tehtavad parklad tegelikult kaitsemetsa mõjutavad.
Seda, et need parklad tehakse kaitsemetsa, ei ole teemaplaneeringu seletuskirjas isegi mainitud.
Planeeringus puuduvad parklate kohavaliku põhjendused – põhjaranna mereranda tehtava 70-kohalise parkla põhjendused on puhta väljamõeldud (olemasolev parkla, lage ala) ja parklal 2 ja 3 kohavalikuks ei ole üldse põhjendusi toodud.
Seda fotol olevat ala nimetatakse teemaplaneeringus olemasolevaks parklaks ja lagedaks alaks! Selliseid valesid kasutatakse, et inimesi ja ameteid veenda lahenduse õigsuses.
Parklate vajadust põhjendatakse Lohusalu sadama suvekontserditega.
Mis puutumus on Lohusalu sadamast ca 2 km kaugusele tehtavatel parklatel sadama alaga? Eeltoodud põhjendus ei kuulu common sense´i valdkonda. Lisaks kauguse tegurile on suvekontserdid sadamas hooajaliselt ajutine tegevus ning võivad tegelikult olla isegi ajutine nähtus.
Põhjarannas tahetakse vähendada Lohusalu mereranna ehituskeeluvööndit, et otse mereranda saaks teha parkla. Ja vägagi reaalne, et järgmise sammuna tehakse kaitsemetsast ja rannast kinnisvaraarendus. See on väga reealne võimalus, kuna teemaplaneeringuga jagatakse juba praegu loodepoolne mets elamukruntideks.
Teemaplaneering katkestab rohevõrgustiku sidususe, suured parklad hävitavad metsapinnase ja piiravad loomade liikumise. 200 kohaga parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt, aga kunagi siiski.
Kõvakattega parklate alal mets ja metsapind ei taastu, häving on jäädav.
Näiteks parkla 1 on 70 meetrit lai ja 135 m pikk!
Ja see, et parklate alla läheb tuhandeid ruutmeetreid metsa – iga parkla võtab 3000-6000 m2 pinda! Neid numbreid ei ole mitte kuskil avalikustatud!
Selliste püsivate parklatega rikutakse kogu metsaalune, see ei ole võrreldav tee äärde pargitud autode häirivusega, mis juhtub suve jooksul teatud kordadel.
Ja isegi, kui need parklad kunagi tulevad, siis need parklad ei välista mitte kuidagi, et teeäärne parkimine jätkub.
Loomulikult tuleb ka teeäärsele parkimisele leida lahendus, kuid loodust hoidval viisil ja mõistlikus mahus, mis kataks aastas ligi 7 päevase suurema parkimisvajaduse.
Praeguse teemaplaneeringu elluviimisel ei jää Lohusalu kaunitest randadest ja rannametsade ilust midagi järgi.
Fotol on parkla parempoolses osas ca 180 pargitud autot+liiklevad autod, vasakule jäävas osas on raske parkivaid autosid kokku lugeda.
See foto annab hea ettekujutuse, mis reaalsuses tähendab 215 pargitud autot metsa all.
Lohusalu poolsaare loodussõprad esitasid koostöös Eesti Metsa Abiks ühendusega vaide Lohusalu poolsaare osalise teemaplaneeringu osas. Vaiet saab lugeda siit: Vaie Lohusalu poolsaare osalise teemaplaneeringu osas.
Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi asutamise ajendiks on mure poolsaare looduskeskkonna pärast. Seltsi loomisel on tulnud kokku poolsaare elanikud ning kinnisvaraomanikud, kes soovivad tagada looduskeskkonna säilimise nii kohalike elanike kui kõigi eestimaalaste heaks, mure loodussäästliku jätkusuutliku elukeskkonna pärast.
Seltsi asutajaliikmed on MTÜ Lohusalu Seltsi asutajaliikmed ja liikmed, MTÜ Heliküla Ühisus liikmed, poolsaare majaühistute liikmed ning poolsaarel kinnisvara omajad.
Seltsiga on oodatud liituma kõik, kellele läheb korda Lohusalu Poolsaare looduskeskkonna hoid ning looduse aspektist jätkusuutliku arendustegevus Lohusalu Poolsaarel.
Tere
Viimastel päevadel on olnud Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu osas mitmeid arutelusid nii eposti vahendusel kui ka FB lehel Keila valla elanikud. On tore, et mõttevahetus on tekkinud ja loodetavasti on need mõtted jõudnud ka vallavalitsuseni. Me kõik ju tahame, et Lohusalu poolsaar jääks looduskauniks kohaks ka meie lastele. See ei ole mitte ainult kõigi meie soov vaid ka kohustus. Ja seda olenemata sellest, kas elame poolsaarel aastaringselt, suviti või käime siin korraks loodust nautimas või kontserdil.
Loomulikult tuleb teeäärsele parkimisele leida lahendus, kuid seda loodust hoidval viisil. Kui lahendada parkimise probleem aga nii nagu näeb hetkel ette teemaplaneering, siis ei ole paari aasta pärast Lohusalu rannametsade ilust ja kaunitest randadest midagi järel. Pigem on enamus aastast tühjalt seisvad parklad metsa all, ära tallatud ja prügiga reostatud rannamets ning uus kinnisvara arendus Põhjarannas. Seda ei soovi meist vast keegi!
Siinkohal saadame lühikese vahekokkuvõtte juhuks, kui kõikide aruteludega ei ole jõutud sotsiaalmeedias tutvuda.
Alad , kuhu soovitakse rajada 3 suuremat parklat ( Parkla 1- 70 kohta, Parkla 2 -60 kohta ja Parkla 3 – 50 kohta) on kaitsemets, roheala ja rohekoridor. Rohekoridorid on võetud kasutusele, et tagada loomade liikumine ja õrna taimkatte säilimine. Parklate rajamisega tekivad suured kõvakattega alad, millest üle loomad liikuda ei julge ja millede lähedale metsa alla teeb iga parklakülastaja oma jalgraja. Rääkimata tekkivast prügist ja keha kergendamise vajadusest. Planeeringu leheküljel 12 tuuakse selgelt välja, et korraga saab poolsaarele parklate abil kutsuda ca 1200 inimest! Suured parklad hävitavad metsapinnase ja selle jäädavalt. Parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt aga siiski. Kõvakattega parkla puhul on metsa taastumine välistatud.
Rohevõrgustiku toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, teemaplaneeringus rikutakse rohevõrgustiku toimimist oluliselt!
Parklate vajadust põhjendatakse Lohusalu sadama suvekontsertidega. Planeeritavad parklad jäävad aga sadamast ca 2 km kaugusele ja kontserdikülastaja sellist maad käia üldjuhul ei taha. Suvised kontserdid sadamas on hooajalised ja võivad olla ka ajutine nähtus. Kui eraettevõtja soovib kontserte ja tantsuõhtuid korraldada, siis peab ta jääma olemasoleva infrastruktuuri raamidesse. Mis juhtuks siis, kui praegune ettevõtja või ka keegi teine soovib ühel hetkel hakata korraldama poolsaarel mitmekümne tuhande osalejaga üritust? Kas siis rajame randa või metsa alla sellist üritust võimaldava ala, koos uute parklatega ja muu infrastruktuuriga?
Tänane kontsertide korraldaja hr Indrek Miggur on väitnud, et sadamas toimuvad kontserdid parkimiskohti lisaks ei vaja. Seda kummalisem, et planeeringus selline vajadus kirjas on.
Teemaplaneering näeb ette ehituskeeluvööndi vähendamise Põhjarannas. Ehituskeeluvööndi vähendamise tegelikuks põhjuseks ei ole mitte parklate rajamine vaid kinnisvara arendus! Sama dokumendiga ongi loodepoolne mets jagatud juba praegu elamukruntideks! Planeeringu lk 14 on väljatoodud ranna ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus. Seal on järgmine lause:
„Tervikliku elamuala tekkimiseks on sobiv lisanduva elamuala hooned kavandada samal kaugusel mererannast. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse Lohusalu tee 108 maaüksusel tingib asjaolu, et olemasoleva avalikult kasutatava tee lõpus asub looduslikult sobiv asukoht parkimisalale“
Selline lause viitab ilmselgele kinnisvara arendamise soovile ja seda ehituskeeluvööndis parklate rajamise varjus.
KOKKUVÕTTEKS
Püsivate parklate rajamisega rikutakse kogu metsaalune ning sillutatakse teed uuele kinnisvara-arendusele Põhjarannas. Kindlasti on võimalik üheskoos leida suvisele paarinädalasele parkimisele targem ja loodustsäästvam lahendus kui alloleval fotol (pargivad ca 200 autot)!
SIIT saab lugeda Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu seletuskirja ja SIIT näeb teemaplaneeringu joonist.
SIIT saab veelkord lugeda MTÜ Eesti Metsa Abiks poolt esitatud vaiet.
Lohusalu loodussõprade nimel,
Kadrin Pintson
Lohusalu Seltsi asutajaliige,
Heliküla elanik
tel +372 52 90 207
NB! Kaitsmaks kirjasaajate privaatsust on e-kiri saadetud pimekoopiana. Kirja on saanud kokku 135 adressaati, kelle hulgas on Lohusalu Seltsi liikmed, Heliküla Ühisuse liikmed, majaühistute liikmed, poolsaarel kinnisvara omajad ja paljud teised poolsaarega seotud inimesed. Vabandan, kui antud kiri Sind ei puuduta! Palun anna teada, kui soovid oma aadressi antud nimekirjast eemaldada.