Lohusalu Poolsaare Loodusselts tunnustas merendushuvilist, endist Veeteede Ameti peadirektori asetäitjat Arvo Veskimetsa, kes selle aasta algul märkas ja teavitas ametkondi ning üldsust ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest tankerilt tankerile, mida teostati Euroopa looduskaitsealade võrgustikku kuuluva Natura 2000 Pakri linnualal. Selle aasta algul tangiti Pakri linnukaitsealal 54 937 tonni (mts) äärmiselt mürgist ja keskkonnaohtlikku toorbensiinitoorbensiini. Lisaks veel 32 341 tonni väga plahvatusohtlikku ja merekeskkonnale mürgist gaasi kondensaati. Veskimetsa hinnangul oli nii ümberlaadimiste kui suurte tankerite logistiliste manöövrite tõttu Eesti rannaala äärmiselt suure keskkonnaohu all. Arvo Veskimets oli Loodusseltsi tunnustusest liigutatud, omades ka ise poolsaarega seotud mälestusi. “Lohusalu poolsaare looduskeskkond on erakordne. Praegu on veel palju ehedat säilinud, hoidke seda nii kuis’ suudate,” rääkis Veskimets.
Lohusalu poolsaar asub hoiuala keskmes. Hoiuala elupaigatüüpide hulka kuuluvad nii laiad madalad lahed, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, väikesaared ja laiud kui ka rannaniidud, hallid luited. Hoiuala pakub kaitset ka siin rohkearvuliselt peatuvatele, pesitsevatele ning talvituvatele linnuliikidele (näiteks aul, hüüp, jääkoskel, krüüsel, kühmnokk-luik, laululuik, punajalg-tilder, väikeluik jpt).
Lisaks looduskümblejatele ning hobikaluritele on Lohusalu poolsaar läbi aastakümnete olnud ka loomeinimeste elu- ja inspiratsioonipaik, mille mõjutajaks on just poolsaare ehe ning puutumatu rannik koos liigirikka elusloodusega. Siinse looduskeskkonna mõju Eesti kultuuriajaloo arengule on võimatu ülehinnata. Tänasel päeval toetab poolsaare kultuuri ning looduse tiheda lõimumise kuvandit ka Arvo Pärdi Keskus. Loodusselts koondab kokku ligi 100 inimest kultuuri- ja ettevõtlusmaastikult, loomeinimeste ja looduskümblejate seast, keda poolsaare loodus inspireerib ja kes seda oma elukeskkonnaks peavad.
21. juunil kl 16 toimub Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust käsitleva ekspertiisi tutvustus. Kohtumine toimub Lohusalus kohapeal – täpsemalt koguneme Vainu teel (Lohusalu tee poolne osa). Koostatud ekspertiis on lisatud antud kirja külge ning selle on koostanud OÜ Elusloodus juhatuse liig Uudo Timm, kaasa töötas Piret Kiristaja. Kohtumisel tutvustab Uudo Timm kõnealuse ala peamisi väärtusi ja vastab tekkinud küsimustele.
Palun levitage kohtumise infot kogukonna siseselt, et huvitatud isikutel oleks võimalik osaleda. Lisaks palun mulle hiljemalt 18. juuniks teada anda, kes planeerib kohtumisel osaleda.
Lohusalu Poolsaare
Loodusselts pöördub Teie poole seoses Pakri hoiualal hiidkogustes naftasaaduste
pumpamisega.
Lohusalu poolsaar asub
hoiuala keskmes. Siinse hoiuala elupaigatüüpide hulka kuuluvad nii laiad
madalad lahed, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, väikesaared ja
laiud kui ka rannaniidud, hallid luited. Hoiuala pakub kaitset ka siin
rohkearvuliselt peatuvatele, pesitsevatele ning talvituvatele linnuliikidele
(näiteks aul, hüüp, jääkoskel, krüüsel, kühmnokk-luik, laululuik, punajalg-tilder,
väikeluik jpt).
Loodus- ja merendusekspertide (Ornitoloogiaühing, Meremeeste ametiühing jt) sõnul kujutab antud tegevus väga kõrget riski ning ohtu kogu hoiualale ning seega ka kõigele eelnimetatule.
Lisaks looduskümblejatele
ning hobikaluritele on Lohusalu poolsaar läbi aastakümnete olnud ka
loomeinimeste elu- ja inspiratsioonipaik, mille mõjutajaks on just poolsaare
ehe ning puutumatu rannik koos liigirikka elusloodusega. Siinse looduskeskkonna
mõju Eesti kultuuriajaloo arengule on võimatu ülehinnata. Tänasel päeval toetab
poolsaare kultuuri ning looduse tiheda lõimumise kuvandit ka Arvo Pärdi Keskus.
Palume olukorrale leida
lahendus, mis tagaks hoiuala seadusliku kaitse ja säilimise.
Loodusseltsi juhatus on liikmete seas läbi viinud küsitluse, mis puudutas olulisi väärtuseid, fookusteemasid ning nägemusi piirkonna arengutest.
Kõige enam hindasid Seltsi liikmed järgnevaid väärtuseid: Loodust säästev, naturaalne elukeskkond; Matkamine ja jalutamine metsas ja mererannal; Vaikus; Vaba pääs loodusesse ja mere äärde; Rahu ja vaikus; Avatud parkmets oma iluga; Vaikus, rahu; Puutumatu rannik; Puutumatu mets; Meri, mets ja puhas loodus; Mets, meri, puhtus; Ligipääs nii põhja- kui lõunaranda; Mere ääres olemine; Audentne looduslähedus; Loodus; Loodus; Puutumatu looduskeskkond; Kultuuriajaloo väärtustamine; Lohusalu poolsaare samblad ja samblikud; Puhas loodus ja õhk; Sõbralikud inimsuhted; Kogukonnatunne; Hea ühistranspordi korraldus.
Poolsaarega seotud arengute ja fookusteemade osas peavad liikmed oluliseks: Looduskaitseala loomine; Oluline on säilitada parkmets ja vältida reservaladele mitte asustatud kinnistuid luua; Säilitada looduskeskkond võimalikult puutumatuna; Koosolekul arutatud Põhja randa läbipääsu teede teostamine. Hetkel suletakse üha uusi “traditsioonilisi teid”; Kindlasti kergliiklustee; Metsa säilitamine; Looduskaitse; Kergliiklustee Lohusalu Laulasmaa; mobiilimast Lohusalu poolsaarele; Kõige olulisem on säilitada metsad; Mitte lasta nn turismil üle pea kasvada, st kõikvõimalikud suurürituste korraldamine Lohusalu Sadamas keelata/piirata; Päris kohutav on olnud, kui enda krunt on võõraid autosid täis pargitud; Täielikult vastu olen kergtee ehitamisele – asfalt siiski on juba ajalugu ja metsarada on tulevik; Sàiliks looduslik keskkond, kergliiklustee; Looduskaitseala loomine erinevate taimeliikide säilitamiseks; Kergliiklustee, läbipääsuteed uute kruntide vahel (praktiliselt suletud Põllumäe, Lohusalu tee – Põhjarand); Kallasraja läbitavus; Loodan, et olulisi arenguid ei tule, et säilitada olemasolev parkmetsa staatus; Et metsad, rannikuala säiliksid; Et jäätmevedu oleks paremini korraldatud (prügi sorteerimine); Et ühistransport käiks tihedamini; Peab hoidma/säästma Lohusalu rohelise vööndina; Loodushoid, matkarajad, läbipääsu teed; Jätkuvalt kaitsta metsa; Jälgida ja kaasa rääkida kergliiklustee ja arendatavate autoparklate kavandamist rajamise mõistlikkusele; Kaitseala loomine munitsipaalmetsas; Uute majade ehitamine Lohusalu ps.metsaalal ja selle tulemusena teede sulgemine ning tõkete ehitamine; Aastakümneid väljakujunenud teede ametlikuks tunnistamine; suurte kruntide vahel läbipääsuteede tagamine maantee ja mere vahel. Praegu on väga palju suuri krunte mõõdetud välja ilma läbipääsu tagamata. Kergliiklustee; Otsest pole, aga ikka jälle tuletan meelde audentsuse säilitamist; Uppunud laeva reostus, kergliiklustee; Kaitseala loomine. Kergliiklustee; Aidata kaasa suurarenduste ohjamisele; Et saaks kallasradadel jalgsi liikuda ja et pääseks jalgsi randa. Uurida, milline on Lahepere lahe saastatus. Metsade kaitse. Kaitseala loomine
Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Põletamine on levinud eelkõige maapiirkondades ja traditsioonid ulatuvad nõukogudeaega, mil põletamine oli lihtne viis jäätmete, okste ja lehtedest vabanemiseks.
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees
Aastakümneid tagasi olid jäätmed paljuski ka teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.
Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda.
Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust.
Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise koduses majapidamises leiduva põlemisel. Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeet, porgand, kartul ja ka tomat. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.
Eelmisel kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.
Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.
Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid. Niiskete aia- ja haljastujäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid nagu benseen ja formaldehüüd ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel sisse hingates tekitavad erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.
Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta. „Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil.
Mürgine tuhk aiamaal
“Haljastusjäätmeid nagu rohi ja lehed saavad elanikud kompostida oma koduaias või viia need jäätmejaama,” ütles linna keskkonnaameti välisõhu juhtivspetsialist Triin Ristmets.
Komposti saab kasutada koduaia väetamiseks, jäätmejaamadesse viidud lehtedest ja murust aga valmib Pärnamäe jäätmejaamas ja Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuses kompost linna lillepeenardele. Samuti valmistatakse jäätmejaama viidud aiajäätmetest biogaasi näiteks koolide ja lasteaedade kütmiseks.
Saksamaal tehtud uuringud näitavad, et arenenud tööstusmaades põhjustab koguni 12% kõigist inimeste vähkkasvajaist värvitu, lõhnatu ja ülimürgine dioksiin, mis tekib ka plasti, põhu ja aiandusprahi põletamisel ning mille poolestusaeg on paarkümmend aastat.
Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.
Mida teha siis lehtede, paberi ja okstega? Lehti nimetatakse aia kullaks – see on väärtuslik kompost peenardele, põõsastele ja puudele. Permakultuuri järgi on lehed viljaka mulla allikaks ning mulla rikastajad. Niisamuti ka peened oksad, saepuru, paber ja papp. Vaata siit Targa Valiku Praktikumi seminari toidusalu loomisest: toidusalu loomine
