Keskkonnateadlikkuse tõstmine valla haridusasutustes

Keskkonnateadlikkuse tõstmine valla haridusasutustes

Loodusselts osaleb Lääne-Harju valla kogukonnakomisjoni jäätmemajanduse töörühmas, kus küpses idee keskkonnateadlikkuse suurendamiseks valla haridusasutustes. 1. aprillil toimus kohtumine Eesti Pandipakendis vallavalitsuse, valla koolijuhtide ning jäätmemajanduse töögrupi esindajate vahel arutamaks ideid ja koostöövõimalusi. Kohtumine oli väga infoküllane.

Eesti Pandipakend tegi koosoleku raames ka ringkäigu jäätmesorteerimisjaamas.

 

Miks lageraie peaks kuuluma ajalukku?

Miks lageraie peaks kuuluma ajalukku?

Mis on ühist Kehila, Tulimäe, Unipiha, Maardu hiitel, Tõrma Hiiemäel, Kuklaste ja Lahemaa Looduskaitsealal? Viimastel aegadel teostatavad lageraided neil maastikel.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remm selgitab lageraiete mõjust saates Osoon ning selgitab, miks lageraie on lihtsama vastupanu teed minek ning ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud:  https://novaator.err.ee/921136/looduskaitsebioloog-lageraiele-on-usna-raske-leida-okoloogilisi-pohjendusi

Lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või pooltargumente. Öeldakse küll, et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu või põlenguga, aga seal on võtmeelemente, mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suuremal hulgasl kõdupuitu, seisvaid tüügaspuid, surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal – need on erinevad elupaigad neil kohastunud liikidele.

Lageraiesmik on oluliselt erinev, koos puudega surevad nendel kasvavad samblikud, kaob metsa varjulist ja niisket keskkonda vajav kooslus, kaob metsa puhverdav võime vee- ja õhureostusele. Raiesmike kaudu sisenevad metsakooslustesse võõrliigid.

Pärast lageraiet hakkab mets taastuma, see on tüüpiliselt ühevanuseline, seal puudub häilulisus ja rindelisus. Hooldusraiete käigus kiputakse välja raiuma sellised haruldasemad puuliigid, laialehised, puukujulised remmelgad, iga raietsükliga nende arvukus väheneb. Kui mets jõuab noorendiku faasi, kus raieeelne kõdupuit on juba kadunud, on mets tihe ja pime, see on järgmine hoop elustikule.

Meie valla loodust väärtustava kogukonna poole on pöördunud Eesti Metsa Abiks üleskutsega koguda allkirju kollektiivsele pöördumisele “Lageraied ajalukku”. Allkirju saab anda 14. aprillini.
Meie kandis saab allkirja anda Laulasmaa kohvikus Günther, samuti Keilas Sõbralt Sõbrale kaupluses.

Riigikogule tehtava ettepaneku eesmärk on lõpetada riigimetsades lageraiete ainuvalitsus ja asendada need säästliku, metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste väärtustega arvestava majandamisega.

Allkirja saab anda ka elektroonselt – https://rahvaalgatus.ee/…/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4…

“Viimastel aastatel on Eesti metsade raie, eriti just lageraie üha suurenenud. 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile. RMK raius lageraiega aga 10 736 hektarit, küündides peaaegu Karula rahvuspargi suuruse alani.”

Pöördumisel tehakse ettepanek:
1. Vähendada lageraielangi maksimumsuurust riigimetsades ühele hektarile praeguse 7 hektari asemel.
2. Lugeda mets uuenenuks latimetsa eani jõudes praeguse 0,5-1 meetri asemel.
3. Oluliselt piirata raietegevust ja -meetodeid rahvusparkides ning looduskaitsealadel.
4. Kehtestada kogu riigis üldine 4-kuune raierahu.
5. Inventeerida ning kaitse alla võtta kõik olemasolevad ja veel leitavad looduslikud pühapaigad.
jt.

https://www.youtube.com/watch?v=8f0zExgHwsI&feature=youtu.be

Tunnusfoto: Liina Rimm, erakogu

Loodusselts Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul

Loodusselts Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul

21. veebruaril toimus Arvo Pärdi Keskuses Lääne-Harju vallavanema vastuvõtt, kuhu olid kutsutud organisatsioonide, kogukondade esindajad ja tublid valla elu edendajad, kes vallaelu arengusse on panustanud. Loodusseltsi esindajal oli au olla kutsutute seas.

Vastuvõtu avakõnes interpreteeris volikogu esinaine Külli Tammur kirjanik Viivi Luike ning maestro Arvo Pärdi muusikakeele olulise osana pausi tähtsust järgnevate mõtetega:

“Kirjanik Viivi Luik on öelnud, et elame ajal, mil aega nagu ei olekski. Kuulsin seda mõtet eile ja see jäi mind kummitama. Meil on kogu aeg kiire, ruttame siia ja sinna, peab jõudma rohkem, kaugemale. Perekonda ega sõpru me ei näe, sööme püstijalu, töötame end haigeks. Väga kergelt tuleb üle huulte lause: tuleks küll, teeks küll, aga aega ei ole. Kohe üldse ei ole. Aga aega tuleb võtta. Arvo Pärdi muusikas on tähtsal kohal pausid, mis on ju ka tegelikult aeg. See ei ole aga tühi aeg, mida helilooja nootidega täita ei suvatsenud, vaid see on tegelikult helilooja kingitus meile. See on aeg, millele igaüks saab anda oma tähenduse, mille kestel mõelda ja kuulata.

Kuulamine on veel üks asi, milleks meil liiga tihti aega ei ole, sest me oleme liiga hõivatud ise rääkimisega. Või kui kuulamegi, siis mitte selleks, et mõista ja aru saada, vaid selleks, et midagi vastu öelda. Tekib justkui tunne, et kui vaikida või ütlemata jätta, siis peetakse sind rumalaks, kellel pole oma arvamust või ideid. Pea kõik konfliktid algavad sellest, et keegi ütleb midagi liiga palju, läheb üle piiri. Küll aga ei tea ma ühtegi tüli, mis oleks alanud sellest, et keegi on liiga osavõtlikult või tähelepanelikult kuulanud.”

Soovime uuel aastal kogukondadele ning vallavalitsusele rohkem kuulamist ja seeläbi tõhusat koostööd ja mõistmist!

Vabariigi aastapäeva eel tänasid vallavalitsus ja volikogu valla tublisid ja aktiivseid inimesi:

Käti Teär-Riisaar – Paldiski 300. sünnipäeva pidustuste korraldamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest.
Rutt Meikar – Lodijärve Pensionäride Ühenduse loomise ja tegusana hoidmise eest.
Reigo Krutto – kogukonnakomisjoni vabatahtliku juhtimise ja kohaliku elu edendamise eest Kloogal.
Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürsepp – koostöö ja abi eest valla suurürituste läbiviimisel.
Jüri Käo – sihtotstarbelise panuse eest Lohusalu veevarustuseks katkematu elektritoite tagamisse.

Kultuurilise osana rikastasid vastuvõttu tõeline meeste lauluvägi:

Klassikatähtede võitja, löökpillimängija Tanel – Eiko Novikov

Kohaletulnud said osa Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi loodud lühidokumentaalist „Muusikajanu“, mis räägib Arvo Pärdi elust ja loomingulisest kujunemisteest.

Postituse tunnuspildil vasakult: Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, Loodusseltsist Kairi Niinepuu-Mark, Klooga aktivistid Reigo Krutto ja Maris Ehrbach, vallavalitsusest avalike suhete juht Egle Kaur ning Marju Piirimägi.

Fotode autor: Annela Samuel

Metsanduskogusse loosi tahtel

Metsanduskogusse loosi tahtel

Keskkonnaministeerium plaanib moodustada Metsanduskogu, mille liikmed valitakse loosi teel. Kandideerida saavad kõik soovijad. Kuigi antud uudis võiks esmapilgul kuuluda pigem 1. aprilli uudiste rubriiki on alust arvata, et protsessiga on siiski tõsi taga: liikmed lubatakse loosida, samas “püüeldakse territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole”.

Kalle Virkus: Tegemist on aina popimaks saava kaasamis- või aruteludemokraatia (ingk. k. “deliberative democracy”) kasutamisega. Sõna “kasutamise” asemel võiks muidugi olla ka “mängimine”. Lugedes loosimisele registreerimise kaaskirja, siis seal on: “Metsakogu valib enda seast kaks esindajat, kes osalevad huvirühmade aruteludel maikuu jooksul.” Ehk siis loositav kogu jõuab mingitele järeldustele ja siis nende kaks esindajat osalevad huvirühmade arutelul, millises kohas see “vox populi – vox dei” tõhusalt lahjendatakse et mitte öelda annulleeritakse.
Loomulikult paistab siit välja, et sellise liigutusega legitimeeritakse mistahes tulemus “rahva arvamusega arvestavaks” juba ette, elimineerides sellesama arvamuse tegeliku mõju.

Ülo Vihma: Metsanduse arengukava on plaanis arutada ja koostada etapiti, kus osalevad nii teadlased, ametnikud kui huvigrupid-organisatsioonid oma esindajate kaudu. Lisaks soovis KK min kuulata ja kaasata ka neid inimesi, kes ei ole organiseerunud, kuid soovivad kaasa rääkida. Selle nimeks pandi Metsanduskogu ja koosseis loodetakse saada tasakaalustatuks arvestades vanuselisi, geograafilisi jm tunnuseid. Kõik need kooslused ei tule kokku korraga, sest sellist arutelu pole võimalik juhtida. Seega – Metsanduskogu EI LOO metsanduskava vaid annab oma sisendi nagu ka teised kooslused- grupid. Püüeldakse konsensuse poole, mis on üliraske sellise emotsionaalselt laetud teema ja vastandlike huvidega gruppide puhul, kuid proovida tasub. Lõppvariant tuleb ikkagi mingil moel kompromiss. Protsess ei ole lihtne ja vajab põhjalikumat selgitust ka avalikkuse jaoks, milleks AK formaat on kindlasti ebapiisav. Aga see ei ole kindlasti suvaline. Igal valikul ja sammul on omad põhjendused mida loodetavasti protsessi vedaja Keskkonnaministeerium ka teeb.

Tiia Kõnnusaar: “Teadlased ja eksperdid on aastaid püüdnud pakkuda teaduslikku tausta aruka kava loomiseks, ent sellest hoolimata on läbi läinud sellised otsused nagu see, et kui võsa raielangil on 50 cm kõrgune, on tegu juba arvestusliku metsamaaga ja järelikult võib selle arvelt teha lageraiet põlislaantes. Kuidas saavad “inimesed rahva hulgast”, kes valitakse välja loosiga, aidata kaasa mõistlikule metsamajandusele, kui eksperte ei ole kuulatud?”

Reeglina on metsandusega seotud huvigruppidel majanduslikud huvid, mis on häälekad ning finantsiliselt võimekad. Siinkohal on oluline teadvustada, et majanduslikkuse seisukohalt on teisesed metsasaadused suurema majandusliku tasuvusega kui seda on metsa raadamine. Antud väidet on tõestatud mitmetel arvutustel Luua Metsanduskoolis.

Valdur Mikita on välja toonud, et “Eesti mets on mõneti erakordne mudel, kahe erineva ideoloogia võitluse tannermaa. Sellest lahingust võib sõltuda üpris suurte asjade saatus. Need kaks ideoloogiat, elurikkust hoidev ja majanduskasvu kummardav mõteviis saavad kokku Eesti metsas.” (loe siit rohkem: Noppeid raamatust)

Lohusalu Poolsaare Loodusselts ühendab Valdur Mikita poolt esmalt mainitud ideoloogiat esindavaid inimesi ning seetõttu oleme võtnud nõuks valida esindaja meie liikmeskonnast või teha ettepanek isikule, kes mainitud põhimõtte eest seisab.

Hea liige, anna enda soovist Metsanduskogusse kandideerida teada hiljemalt 12. märtsiks: tere@lohusaluloodus.ee

Kandideerimisavalduse saab saata siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdFST3evp5zCIyyqfQ0eEGVBsrT4vN62G5d4A2tVheYyhIjRA/viewform?vc=0&c=0&w=1

 

 

Tänuüritus, mis jääb südamesse

Tänuüritus, mis jääb südamesse

13. veebruaril kogunesid Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi liikmed Tänuüritusele, millega sooviti tunnustada ning tänada vallavanem Jaanus Saat-i 2018. aasta kevadel aset leidnud suurparklate vastase aktsiooni vältel suurepärase koostöö eest kohaliku kogukonnaga.

Kui Seltsi asutamisel 8 kuud tagasi oli peamine fookus allkirjade kogumisel suurparklate vastu, siis oli mõneti ootamatu, et Seltsi kodulehe kaudu laekus nii suurel arvul liikmetaotlusi: inimestele läks poolsaare looduskeskkonnaga seotu väga korda.

Seltsi liikmeskonnas hakkab silma loomeinimeste suur osakaal. Poolsaar on olnud ning on loomeinimeste elu- ja suvituspaik, inspiratsiooniallikas ning hingemaastik.

Vastuvõtul jagas meenutusi poolsaare inspireerivast looduskeskkonnast Loodusseltsi asutajaliige, pianist Kadri-Ann Sumera, kes seostas poolsaare vaimset keskendumist võimaldava looduskeskkonna osatähtsust oma isa, helilooja Lepo Sumera (1950 – 2000) loometööga.
5. aastasena leidis Kadri-Ann talvel Lohusalu poolsaare kodu puuvirnast liblika, kes inspireeris teda ümisema üht meloodiat, ajendades heliloojast isa looma muusikapala “Lugu liblikast, kes ärkas talvel üles”, milles talletatud ka Kadri-Ann-i ümisetud viis. Kadri-Ann pakkus kohaletulnuile elamuse, esitades klaveril selle teose (Kuula esitust kitarril siin)

Kohaletulnuil oli võimalus saada osa ka teatrikunstnik Lilja Blumenfeld-i meenutustest Lohusalu loodusest, mändidest ning oma isa Leon Blumenfeld-ist, kes oli kohaliku elu aktivist. Kõlama jäi soov, et säiliks poolsaare inspireeriv looduskeskkond, mille osatähtsust Eesti kultuuripärandi maastikul on raske ülehinnata.

Vallavanem Jaanus Saat hindas Tänukirja vastu võttes oluliseks väga head koostööd Seltsi esindajatega ning nentis, et sellist Seltsi ja toimimist oleks olnud vaja ka Paldiskis sealsete suurparklate rajamise eel. Kevadel Seltsi asutajate kutsel poolsaart külastanud uue valla juhti vaimustas poolsaare ehe ja idülliline loodus. Suurparklate perspektiiv poolsaare ainsates munitsipaalmetsades ei tundunud talle põhjendatud ning mõistlik.

Seltsi juhatus tänab kõiki, kes väga lühikese etteteatamisajaga leidsid võimaluse vastuvõtule tulla ning selle oma kohaloluga nii eriliseks muutsid.

Seltsi liikmeil küpses plaan saada taas kokku suvel kultuuripärandi kontekstis märgilises paigas meenutamaks erilisi hetki Lohusalu poolsaarest.