Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi asutamine

Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi asutamise ajendiks on mure poolsaare looduskeskkonna pärast. Seltsi loomisel on tulnud kokku poolsaare elanikud ning kinnisvaraomanikud, kes soovivad tagada looduskeskkonna säilimise nii kohalike elanike kui kõigi eestimaalaste heaks, mure loodussäästliku jätkusuutliku elukeskkonna pärast.

Seltsi asutajaliikmed on MTÜ Lohusalu Seltsi asutajaliikmed ja liikmed, MTÜ Heliküla Ühisus liikmed, poolsaare majaühistute liikmed ning poolsaarel kinnisvara omajad.

Seltsiga on oodatud liituma kõik, kellele läheb korda Lohusalu Poolsaare looduskeskkonna hoid ning looduse aspektist jätkusuutliku arendustegevus Lohusalu Poolsaarel.

 

 

 

E-kiri 135-le poolsaare elanike ja kinnisvaraomanike e-posti adressaatidele

Tere

Viimastel päevadel on olnud Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu osas mitmeid arutelusid nii eposti vahendusel kui ka FB lehel Keila valla elanikud. On tore, et mõttevahetus on tekkinud ja loodetavasti on need mõtted jõudnud ka vallavalitsuseni. Me kõik ju tahame, et Lohusalu poolsaar jääks looduskauniks kohaks ka meie lastele. See ei ole mitte ainult kõigi meie soov vaid ka kohustus. Ja seda olenemata sellest, kas elame poolsaarel aastaringselt, suviti või käime siin korraks loodust nautimas või kontserdil.

Loomulikult tuleb teeäärsele parkimisele leida lahendus, kuid seda loodust hoidval viisil. Kui lahendada parkimise probleem aga nii nagu näeb hetkel ette teemaplaneering, siis ei ole paari aasta pärast Lohusalu rannametsade ilust ja kaunitest randadest midagi järel. Pigem on enamus aastast tühjalt seisvad parklad metsa all, ära tallatud ja prügiga reostatud  rannamets ning uus kinnisvara arendus Põhjarannas. Seda ei soovi meist vast keegi!

Siinkohal saadame lühikese vahekokkuvõtte juhuks, kui kõikide aruteludega ei ole jõutud sotsiaalmeedias tutvuda.

  1.  Kaitsemets, roheala ja rohekoridor

Alad , kuhu soovitakse rajada 3 suuremat parklat ( Parkla 1- 70 kohta, Parkla 2 -60 kohta ja Parkla 3 – 50 kohta) on kaitsemets, roheala ja rohekoridor. Rohekoridorid on võetud kasutusele, et tagada loomade liikumine ja õrna taimkatte säilimine. Parklate rajamisega tekivad suured kõvakattega alad, millest üle loomad liikuda ei julge ja millede lähedale metsa alla teeb iga parklakülastaja oma jalgraja. Rääkimata tekkivast prügist ja keha kergendamise vajadusest. Planeeringu leheküljel 12 tuuakse selgelt välja, et korraga saab poolsaarele parklate abil kutsuda ca 1200 inimest! Suured parklad hävitavad metsapinnase ja selle jäädavalt. Parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt aga siiski. Kõvakattega parkla puhul on metsa taastumine välistatud.
Rohevõrgustiku toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, teemaplaneeringus rikutakse rohevõrgustiku toimimist oluliselt!

  1.  Eraettevõtja poolt Lohusalu sadamas korraldatavad suvekontserdid ja peod ei saa olla parklate rajamise põhjenduseks

Parklate vajadust põhjendatakse Lohusalu sadama suvekontsertidega. Planeeritavad parklad jäävad aga sadamast ca 2 km kaugusele ja kontserdikülastaja sellist maad käia üldjuhul ei taha. Suvised kontserdid sadamas on hooajalised ja võivad olla ka ajutine nähtus. Kui eraettevõtja soovib kontserte ja tantsuõhtuid korraldada, siis peab ta jääma olemasoleva infrastruktuuri raamidesse. Mis juhtuks siis, kui praegune ettevõtja või ka keegi teine soovib ühel hetkel hakata korraldama poolsaarel mitmekümne tuhande osalejaga üritust? Kas siis rajame randa või metsa alla sellist üritust võimaldava ala, koos uute parklatega ja muu infrastruktuuriga?
Tänane kontsertide korraldaja hr Indrek Miggur on väitnud, et sadamas toimuvad kontserdid parkimiskohti lisaks ei vaja. Seda kummalisem, et planeeringus selline vajadus kirjas on.

  1.  Kinnisvara arendus Põhjarannas parklate rajamise varjus

Teemaplaneering näeb ette ehituskeeluvööndi vähendamise Põhjarannas. Ehituskeeluvööndi vähendamise tegelikuks põhjuseks ei ole mitte parklate rajamine vaid kinnisvara arendus! Sama dokumendiga ongi loodepoolne mets jagatud juba praegu elamukruntideks! Planeeringu lk 14 on väljatoodud ranna ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus. Seal on järgmine lause:

„Tervikliku elamuala tekkimiseks on sobiv lisanduva elamuala hooned kavandada samal kaugusel mererannastRanna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse Lohusalu tee 108 maaüksusel tingib asjaolu, et olemasoleva avalikult kasutatava tee lõpus asub looduslikult sobiv asukoht parkimisalale“

Selline lause viitab ilmselgele kinnisvara arendamise soovile ja seda ehituskeeluvööndis parklate rajamise varjus. 

KOKKUVÕTTEKS

Püsivate parklate rajamisega rikutakse kogu metsaalune ning sillutatakse teed uuele kinnisvara-arendusele Põhjarannas. Kindlasti on võimalik üheskoos leida suvisele paarinädalasele parkimisele targem ja loodustsäästvam lahendus kui alloleval fotol (pargivad ca 200 autot)!

SIIT saab lugeda Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu seletuskirja ja SIIT näeb teemaplaneeringu joonist.

SIIT saab veelkord lugeda MTÜ Eesti Metsa Abiks poolt esitatud vaiet.

Lohusalu loodussõprade nimel,

Kadrin Pintson
Lohusalu Seltsi asutajaliige,

Heliküla elanik

tel +372 52 90 207

kadrin.pintson@mail.ee

NB! Kaitsmaks kirjasaajate privaatsust on e-kiri saadetud pimekoopiana. Kirja on saanud kokku 135 adressaati, kelle hulgas on Lohusalu Seltsi liikmed, Heliküla Ühisuse liikmed, majaühistute liikmed, poolsaarel kinnisvara omajad ja paljud teised poolsaarega seotud inimesed. Vabandan, kui antud kiri Sind ei puuduta! Palun anna teada, kui soovid oma aadressi antud nimekirjast eemaldada.