Seda, et Lohusalu poolsaarele on vaja loodushoiu ning loodustsäästva elukeskkonna eest seisvat ühendust on kohalikud elanikud mõlgutanud juba pikemat aega. Terav vajadus looduskeskkonna eest seisva jõu järgi ilmnes idee teatavaks saamisel, mille järgi võinuks lõunaranna lindude pesitsemispaigana tuntud Parunessi Nuka juurde tulla 40 alust mahutav väikesadam, otse lindude pesitsuspaikade ning ränirahnude vahele. Ettepanekutena käisid läbi metsateede asfalteerimine, parkimisplats 40. sõidukile, avalikud käimlad, mis kivisest idüllilisest lindude pesitsemispaigast ning ajaloolisest kunstnike inspiratsioonipaigast oleks järele jätnud vaid kauge mälestuse.
Järgmine idee, suurparklate rajamine poolsaarele Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu raames andis viimase tõuke Loodusseltsi asutamiseks.
Esimene Seltsi suuraktsioon oli 1,5 päevaga koostöö loomine kodanikualgatuse Eesti Metsa Abiks ning 16. kohaliku elaniku digiallkirja kogumine vaide esitamiseks. Edasised tegevused toimusid kiirkäigul, mil loodi hea kontakt uue, Lääne-Harju vallavalitsusega. Mai lõpul toimus Seltsi asutamiskoosolek aktiivgrupiga, Seltsi asutajaliikmeteks koondusid kohalikud 28 inimest – tuntud kultuuritegelased, muusikud, kirjanikud, õppejõud, heliloojad, näitlejad, ettevõtjad, arhitektid, advokaadid, kunstnikud, finantsistid ja teised elualade esindajad.
Loodi veebileht lohusaluloodus.ee, läbi mille hakkas laekuma kiirelt liikmetaotlusi – hetkel on liikmeid veidi üle 100 inimese, nii Lohusalust, Laulasmaalt, nii alalisi elanikke kui ka kinnisvaraomanikke. Inimesi seob üks – Lohusalu poolsaare imeline ainulaadne looduskeskkond, mis kõige imelisem tundub just siia tagasi tulles, külalistele külastades, iga päev seda ilu imetledes.
Loodi Loodusseltsi Facebooki grupp, mis kiirelt kasvas enam kui 500 liikmeliseks. Kõik annab tunnistust – Lohusalu looduskeskkond läheb inimestele korda. See on liiga eriline ja ainulaadne selleks, et muuta poolsaar parkimisalaks. Peale suurkontserdite ning mereranna on poolsaarel elanike ja külastajate jaoks palju muud, mis on erakordne ja samas nii haavatav – imelised rannamännid, männikud, mustikad ning kuulus kurdleheline rannakibuvits, hiiepaigad, kallasrada ja palju palju muud. Rohekoridorides liiguvad metskitsed, jänesed ning rebased, pesitsevad kakud, külastavad rannaalasid ka merikotkad, haigrud ning alalised pesitsejad merikajakad, luiged, sinikaelpardid.
Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi tegemisi on kajastanud nii uudisteportaal Delfi siin, siin ja siin. Harju-Elu siin, siin kui ka Aktuaalne Kaamera.
Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ tuli, et jääda – meie liikmeskond kasvab iga päevaga, lootus, et looduskeskkonnaga mittearvestavad arendused saavad poolsaarel läbi, et poolsaare kontseptuaalne olemus saab olema pigem intiimsete kunsti- ja kultuurisündmuste kui pigem Lauluväljakule või Klooga randa sobivate suurkontserdite päralt. Poolsaar saab pakkuda emotsioone, mis on põimunud poolsaare ainulaadse floora ning faunaga, olles seeläbi täiesti ainulaadne mitte ainult Eesti vaid kogu Euroopa ning maailma kontekstis. Teeme seda koos!