Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper. Lisaks geoloog, teadlane PhD Kalle Suuroja ning metsandusmagister Martin Suuroja.

Loodusselts soovis hankida ülevaate poolsaare sammaldest ning samblikest, eelkõige vallvalitsuse poolt kavandataval kaitsealal, et elanikud ja külalised saaksid paremat aimu poolsaare loodusväärtustest ja võimalikest põnevatest avastustest.

Eksperthinnangust võib tavainimene järeldada, et poolsaar on sammalde ja samblike paradiis.

Sammalde ja samblike eksperdid leidsid kavandataval Lohusalu kaitsealal käesoleva töö käigus kolm liiki vääriselupaiga indikaatorsamblaid. Väljaspool nimetatud ala leiti poolsaare algusosas liivikul üks kaitsealune samblikuliik ning lisaks üks vääriselupaiga samblikuliik; sama vääriselupaiga samblikuliik leiti ka poolsaare lõunarannikul. Lisaks leiti väljaspool kavandatavat kaitseala mitmetes kohtades kaitsealune samblaliik harilik valvik. Poolsaare samblikest ning sammaldest valmis eksperthinnang. Lisaks täheldati pesitsemas kaitsealust musträhni.

Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke;  osa leidudest koguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Lohusalu Poolsaare Loodusselts plaanib herbaariumid kinkida Laulasmaa Koolile. Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste. Loodusselts plaanib samblike ja sammalde info paigutada matkaraja läbijate jaoks infostendile ja loodame selles osas heale koostööle Lääne-Harju Vallavalitsusega.

Siinkohal esitleme sammalde herbaariumit: lohusalu samblad 2

Tuvastatud samblad (suured samblad, väiksemaid, mis oleksid eeldanud tööd mikroskoobiga üles ei täheldatud)
Amblystegium sp – perek. tömpkaanik
Aulacomnium palustre – soovildik
Brachythecium albicans – valkjas lühikupar
Brachythecium rutabulum – harilik lühikupar
Brachythecium salebrosum – sale lühikupar
Calliergonella cuspidata – teravtipp
Ceratodon purpureus – punaharjak
Cirriphyllum piliferum – harilik juuslehik
Climacium dendroides – harilik tüviksammal
Dicranella sp. – perek. kaksikhambake
Dicranum fuscescens – madal kaksikhammas
Dicranum majus – suur kaksikhammas
Dicranum montanum – kase-kaksikhammas
Dicranum polysetum – lainjas kaksikhammas
Dicranum scoparium – harilik kaksikhammas
Dicranum spurium – nõmme-kaksikhammas
Ditrichum flexicaule – lood-jõhvsammal
Encalypta streptocarpa – paetanukas
Hedwigia ciliata – harilik lumilehik
Hylocomium splendens – harilik laanik
Hypnum cupressiforme – läikulmik
Jamesoniella autumnalis/Syzygiella autumnalis – sügis-kõrvsammal
Leucobryum glaucum – harilik valvik
Lophocolea heterophylla – erilehine kammtupik
Nowellia curvifolia – kännukatik

Orthotrichum speciosum – tüvetutik
Plagiomnium af ine – sarnas-lehiksammal
Plagiomnium cuspidatum – mets-lehiksammal
Plagiomnium ellipticum – lodu-lehiksammal
Plagiomnium undulatum – lainjas lehiksammal
Plagiothecium laetum – harilik põikkupar
Plagiothecium sp – perek. põikkupar
Pleurozium schreberi – harilik palusammal
Polytrichum juniperinum – palu-karusammal
Polytrichum piliferum – liiv-karusammal
Pseudoscleropodium purum – harilik viherik
Ptilidium pulcherrimum – kaunis narmik
Ptilium crista-castrensis – harilik lehviksammal
Pylaisia polyantha – harilik korbik
Racomitrium canescens – liivhärmik
Radula complanata – korbasõõrik
Rhytidiadelphus squarrosus – niidukäharik
Rhytidiadelphus triquetrus – metsakäharik
Sanionia uncinata – harilik sanioonia
Sphagnum capillifolium – teravalehine turbasammal
Sphagnum sp – perek. turbasammal
Tetraphis pellucida – harilik kännik
Thuidium sp – perek. ehmik
Tortula ruralis/Syntrichia ruralis – harilik keerik
Ulota crispa s.l. – harilik säbrik (kompleksliigina)