by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | sept. 5, 2019 | Lohusaluloodus
PRESSITEADE
05.09.2019
Kogukond rajab rohelist valda
Loode-Eesti rannikul asuv Lääne-Harju vald on otsustanud luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhineva elu- ja töökeskkonna mudeli. Algatust tööpealkirjaga “Roheline vald” veab eest initsiatiivgrupp, kelle soov on, et Lääne-Harju vald oleks puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond.
Lääne-Harju valla kogukond soovib muuta oma kodukoha Eesti esimeseks roheliseks vallaks. Ideega on kaasa tulnud teaduspargid, Eesti suurimate kodanikualgatuste eestvedajad, teadlased ning vallavalitsus eesotsas vallavanemaga. Rohelise valla töörühma koosseis on laiapõhjaline, eesmärgiga arvestada erinevate sihtrühmade nägemusi.
“Soovime väärindada siinset elukeskkonda lähtudes jätkusuutlikkuse põhimõttest. Arendame koostöös kohaliku kogukonna esindajate ning valdkonna ekspertidega välja säästliku ja nutika rohevalla mudeli. Jätkusuutlikke kontseptsioone, mida kasutusele võtta on juba rohkelt,” avas ettevõtmise eesmärki rohelise valla idee algataja, valla elanik ja ettevõtja Kairi Niinepuu-Mark.
Rohelise valla töörühmas on küpsenud ideestik rohevalla alustaladest transpordi, energia, ettevõtluse, keskkonnateadlikkuse, loodushoiu ja jäätmekäitluse vallas. Kuid detailsem töö seisab alles ees.
17. oktoobril toimub Rohelise Valla Inspiratsiooniseminar, mille avakõneleja ja arutelu panelist on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Seminar toob kokku valdkondade ekspert-teadmist, jätkusuutlikkuse ideest huvitunud ettevõtjad, teiste omavalitsuste, valla haridusasutuste ning kogukonna esindajad. Seminari ühe tulemina loodetakse panna alus omavalitsuste koostööle roheliste valikute elluviimisel.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat tunnistab idee ambitsioonikust: “Ilmselgelt ei lähe eesootavad kliimamuutused meist mööda, mistõttu peame varem või hiljem seisma oma elukeskkonna ja tervise eest. Lääne-Harju vald on otsustanud astuda esimese julge sammu – soovime välja arendada võimalikult tervikliku ja läbimõeldud mudeli, kus nii omavalitsus, elanikud kui ka ettevõtjad teadlikult väärtustavad keskkonda ja jätkusuutlikku elukorraldust,“ märkis Saat.
Samade küsimustega tegeletakse üle Eesti, kuid Lääne-Harju vald soovib luua midagi, mida ei ole varem tehtud Eestis ega ka mujal maailmas – luua terviklik jätkusuutliku elukorralduse mudel kohaliku omavalitsuse tasandil, hõlmates haridusasutusi, kohalikku ettevõtlust ja kogukonda.
Vald on astunud esimesed sammud juurutamaks ülevallalist pakendikogumise süsteemi. Rohehangete rakendamine, vajadusepõhine transpordikorraldus ja ringmajanduse juurutamine on vaid mõned eesmärgid, mille suunas tehakse lähemas tulevikus reaalsed vallaelanike igapäevaelu puudutavad sammud. Esimese sammuna on vallamajas loobutud vee-automaatidest ja plastpudelitest; sündmusi korraldades lähtutakse jätkusuutliku ürituse juhistest. Esimese vallana Eestis liituti plastpudelitest vältimise teadlikkuse tõstmise programmiga Ära Joo Plasti.
Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing ning PAKRI Teadus-ja Tööstuspargi juht Enn Laansoo Jr. tõdevad, et tegemist on väga nõudliku ettevõtmisega. “Me koostame kogu valdkonna pikaajalise tervikplaani, mida viime ellu järgemööda. Programmi saab rakendada teistes valdades ja ka mujal Euroopas. Omalt poolt saame pakkuda kontakte Eesti ettevõtetega, kes on välja töötanud lahendused soovitud eesmärkide elluviimiseks,” lausus Saksing.
Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630. Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.
Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.
Kontaktid:
Jaanus Saat
vallavanem
Lääne-Harju vallavalitsus
jaanus.saat@laaneharju.ee
+372 5346 3099
Kairi Niinepuu-Mark
Lohusalu Poolsaare Loodusselts
Lääne-Harju valla kogukonna komisjon
tere@lohusaluloodus.ee
+372 5169174
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | aug. 28, 2019 | Lohusaluloodus
Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli teadlane, botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper. Lisaks geoloog, teadlane PhD Kalle Suuroja ning metsandusmagister Martin Suuroja.
Loodusselts soovis hankida ülevaate poolsaare sammaldest ning samblikest, eelkõige vallvalitsuse poolt kavandataval kaitsealal, et elanikud ja külalised saaksid paremat aimu poolsaare loodusväärtustest ja võimalikest põnevatest avastustest. Samuti kivikülvidest poolsaarel.
Eksperthinnangust võib tavainimene järeldada, et poolsaar on sammalde ja samblike paradiis.
Sammalde ja samblike eksperdid leidsid kavandataval Lohusalu kaitsealal käesoleva töö käigus kolm liiki vääriselupaiga indikaatorsamblaid. Väljaspool nimetatud ala leiti poolsaare algusosas liivikul üks kaitsealune samblikuliik ning lisaks üks vääriselupaiga samblikuliik; sama vääriselupaiga samblikuliik leiti ka poolsaare lõunarannikul. Lisaks leiti väljaspool kavandatavat kaitseala mitmetes kohtades kaitsealune samblaliik harilik valvik. Poolsaare samblikest ning sammaldest valmis eksperthinnang. Lisaks täheldati pesitsemas kaitsealust musträhni.
Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke; osa leidudest koguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste. Loodusselts plaanib samblike ja sammalde info paigutada matkaraja läbijate jaoks infostendile.
Siin geoloogide eksperthinnang: Lohusalu ekspertiis _kivid ja kivikülvid
Loodusselts kinkis herbaariumid Laulasmaa Koolile, kus need paigaldati bioloogiaõpetaja Riina Talviku poolt bioloogiaklassi stendile õpilastele parima kättesaadavuse tagamiseks.
Kooli bioloogia õppejõud märkis, et kogu oli leidnud praktilist kasutust koheselt – õpilased eelistavad tuvastust teha reaalse taime, mitte õpikupildi järgi. Õppejõu sõnul tunnevad õpilased materjaliga paremat sidet, kuna tegu on nende kodukohas kasvavate taimedega. Kogu võeti tänuga vastu kooli direktori kt Kadi-Ingel Kungla ja Kelly Keevalliku poolt. Loodusseltsi esindajatel ning kooli esindajatel tekkis idee, millisel moel võimaldada kogu uudistamist ka kohalikele elanikele. Selles osas jätkatakse koostööd.
Suured tänusõnad paluti edasi anda herbaariumid kogunud teadlastele Tiiu Kupperile ning Liis Marmorile.
Täname kõiki, kes oma annetusega eksperthinngu tellimise teoks aitasid teha!
Tuvastatud samblad (suured samblad, väiksemaid, mis oleksid eeldanud tööd mikroskoobiga üles ei täheldatud)
Amblystegium sp – perek. tömpkaanik
Aulacomnium palustre – soovildik
Brachythecium albicans – valkjas lühikupar
Brachythecium rutabulum – harilik lühikupar
Brachythecium salebrosum – sale lühikupar
Calliergonella cuspidata – teravtipp
Ceratodon purpureus – punaharjak
Cirriphyllum piliferum – harilik juuslehik
Climacium dendroides – harilik tüviksammal
Dicranella sp. – perek. kaksikhambake
Dicranum fuscescens – madal kaksikhammas
Dicranum majus – suur kaksikhammas
Dicranum montanum – kase-kaksikhammas
Dicranum polysetum – lainjas kaksikhammas
Dicranum scoparium – harilik kaksikhammas
Dicranum spurium – nõmme-kaksikhammas
Ditrichum flexicaule – lood-jõhvsammal
Encalypta streptocarpa – paetanukas
Hedwigia ciliata – harilik lumilehik
Hylocomium splendens – harilik laanik
Hypnum cupressiforme – läikulmik
Jamesoniella autumnalis/Syzygiella autumnalis – sügis-kõrvsammal
Leucobryum glaucum – harilik valvik
Lophocolea heterophylla – erilehine kammtupik
Nowellia curvifolia – kännukatik
Orthotrichum speciosum – tüvetutik
Plagiomnium af ine – sarnas-lehiksammal
Plagiomnium cuspidatum – mets-lehiksammal
Plagiomnium ellipticum – lodu-lehiksammal
Plagiomnium undulatum – lainjas lehiksammal
Plagiothecium laetum – harilik põikkupar
Plagiothecium sp – perek. põikkupar
Pleurozium schreberi – harilik palusammal
Polytrichum juniperinum – palu-karusammal
Polytrichum piliferum – liiv-karusammal
Pseudoscleropodium purum – harilik viherik
Ptilidium pulcherrimum – kaunis narmik
Ptilium crista-castrensis – harilik lehviksammal
Pylaisia polyantha – harilik korbik
Racomitrium canescens – liivhärmik
Radula complanata – korbasõõrik
Rhytidiadelphus squarrosus – niidukäharik
Rhytidiadelphus triquetrus – metsakäharik
Sanionia uncinata – harilik sanioonia
Sphagnum capillifolium – teravalehine turbasammal
Sphagnum sp – perek. turbasammal
Tetraphis pellucida – harilik kännik
Thuidium sp – perek. ehmik
Tortula ruralis/Syntrichia ruralis – harilik keerik
Ulota crispa s.l. – harilik säbrik (kompleksliigina)
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | aug. 9, 2019 | Lohusaluloodus
Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper. Lisaks geoloog, teadlane PhD Kalle Suuroja ning metsandusmagister Martin Suuroja.
Loodusselts soovis hankida ülevaate poolsaare sammaldest ning samblikest, eelkõige vallvalitsuse poolt kavandataval kaitsealal, et elanikud ja külalised saaksid paremat aimu poolsaare loodusväärtustest ja võimalikest põnevatest avastustest.
Lisaks eksperthinnangut poolsaare kividest, kivikülvidest, mis on hetkel veel teostamisel, kuid mille tulemused esitletakse samuti Loodusseltsi kodulehel.
Sammalde ja samblike eksperdid leidsid kavandataval Lohusalu kaitsealal käesoleva töö käigus kolm liiki vääriselupaiga indikaatorsamblaid. Väljaspool nimetatud ala leiti poolsaare algusosas liivikul üks kaitsealune samblikuliik ning lisaks üks vääriselupaiga samblikuliik; sama vääriselupaiga samblikuliik leiti ka poolsaare lõunarannikul. Lisaks leiti väljaspool kavandatavat kaitseala mitmetes kohtades kaitsealune samblaliik harilik valvik. Poolsaare samblikest ning sammaldest valmis eksperthinnang. Lisaks täheldati pesitsemas kaitsealust musträhni.
Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke; osa leidudestkoguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Lohusalu Poolsaare Loodusselts plaanib herbaariumid kinkida Laulasmaa Koolile. Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste. Loodusselts plaanib samblike ja sammalde info paigutada matkaraja läbijate jaoks infostendile ja loodame selles osas heale koostööle Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Eksperthinnang telliti Loodusseltsi poolt ning töö tasu katmiseks loodame ja ootame liikmete ning poolsaare loodust hindavate inimeste toele – kahe eksperdi mitme päeva töö maksumus on 500 eurot, lisaks geoloogide töö 500 eurot. Oleme väga tänulikud, kui leiate võimaluse anda oma väikse panuse sihtotstarbeliselt: Selgitusse: “Eksperthinnangu sihtotstarbeline annetus”, Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ a/a nr LHV pank EE977700771003136077 (Loodusseltsi liikmed on vajalikud ressurssid kokku saanud)
Me ei avalikusta kaitsealuste liikide ning musträhni koordinaatidega versiooni, et tagada nende liikide kaitse ning privaatsus. Koordinaatidega eksperthinnang on kättesaadav soovi korral ainult loodusseltsi liikmetele (laetud Seltsi dokumentide pilvehoidlasse) ja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistidele.
Eksperthinnangu tekstiosa:
Ekspertarvamus Lohusalu võimaliku kaitseala ning valitud
lähedaste alade samblike ning sammalde kaitseväärtuse kohta
Liis Marmor ja Tiiu Kupper
juuli 2019
Sissejuhatus
Käesolev töö on valminud MTÜ Lohusalu Poolsaare Loodusselts tellimusel ning hõlmab seltsi poolt vallavalitsusele tehtud ettepaneku põhjal poolsaarele soovitatud kaitseala (joonis 1) ning valitud lähedaste alade looduskaitselise olulisuse hinnangut samblike ja sammalde osas.
Põhieesmärgiks oli kindlaks teha nimetatud liigirühmade jaoks kõrgema looduskaitselise väärtusega alad võimalikul kaitsealal. Et täisliiginimekirjade ning kogu liigirikkuse hindamine on väga töömahukas protsess, on kaitseväärtuse hindamisel aluseks võetud looduskaitsealuste liikide ning vääriselupaiga indikaatorliikide esinemine (mis on muutunud ka kaitsealade inventeerimisel üsna tavapäraseks praktikaks).
Vastavalt kokkuleppele töö tellijaga keskenduti põhiliselt soovitatud kaitsealale. Lisaks kontrolliti üle paar varasemast teadaolevat leiukohta väljaspool nimetatud ala. Seega on oluline tähele panna, et töö ei hõlma kogu poolsaart, ning on igati võimalik, et mõndasid kaitsealuseid või vääriselupaiga samblikke ja samblaid võib leiduda väljaspool läbikäidud alasid. Kuigi peaeesmärgiks oli eelmainitud liikide otsimine, tehti töö käigus lisaks nimekiri silmajäänud teistest sambliku- ning samblaliikidest, mida oli metsas hõlbus määrata. Et eesmärgiks ei olnud täisliiginimekirjade koostamine, siis mikroskoobi abil või laboris määramiseks eksemplare kaasa ei kogutud. Seega, kindlasti ei saa käesoleva hinnangu lõpus lisana leitavaid liiginimekirju vaadelda uuritud ala täisnimekirjadena ning kahtlemata on neist paljud liigid puudu, iseäranis mis puudutab pisisamblikke, ning osad määratud vaid perekonna tasemeni. Küll aga võiksid need olla abiks näiteks loodusvaatlejatele, kes samuti keskenduvad metsas lihtsamini äratuntavatele liikidele, või
pakkuda ala liigilise koosseisu kohta praegusel ajal võrdluseks mingitki lisainfot tuleviku uuringute tarbeks. Lisaks samblikele ja sammaldele märgiti ära ka teisi kaitsealuseid liike, eelkõige soontaimi, nii palju kui olemasolevad teadmised võimaldasid.
Välitööd Lohusalu poolsaarel toimusid 12.-13. juulil 2019, hariliku valviku leiukohtade
kaardistamiseks lisaks 31. juulil 2019. Töö viisid läbi Tiiu Kupper (sammalde ekspert, MSc botaanikas ja mükoloogias; email; kuppertiiu@gmail.com; Tel. 56660894) ning Liis Marmor (samblike ekspert, PhD keskkonnatehnoloogias; liis.marmor@gmail.com; Tel. 5169728).
Samblike ning sammalde poolest kõrgema looduskaitselise väärtusega alad ning leitud kaitsealused ja vääriselupaiga liigid
Kavandataval Lohusalu kaitsealal leiti käesoleva töö käigus kolm liiki vääriselupaiga
indikaatorsamblaid. Väljaspool nimetatud ala leiti poolsaare algusosas liivikul üks kaitsealune samblikuliik ning lisaks üks vääriselupaiga samblikuliik; sama vääriselupaiga samblikuliik leiti ka poolsaare lõunarannikul. Allpool on nimetatud alad eraldi välja toodud (joonis 2). Lisaks leiti väljaspool kavandatavat kaitseala mitmetes kohtades kaitsealune samblaliik harilik valvik.
1. Vana männik, vääriselupaik planeeritava kaitseala keskosas (VEP nr. 205857)
Tegemist on vana, mustika kasvukohatüüpi männikuga, kus leidub suuri vanu mände. Alusmetsas on ka üksikuid lehtpuid. Lisaks leidub puitsubstraate, nagu püstiseid puutüükaid ning juba ka üksikuid lamatüvesid, mis on samuti osadele liikidele oluliseks kasvusubstraadiks. Siin kasvasid kolm vääriselupaiga indikaatorsammalt:
Kännukatik (Nowellia curvifolia) kasvas puidul ühel lamatüvel (joonis 3). Puit ongi tema
tavapärane kasvusubstraat ning ta kasvab kõdupuidul, eriti okaspuude lamapuidul ja kändudel.
Liik on Eestis vanemates looduslähedasemates metsades, kus leidub sobivaid puitsubstraate, üsna sage. Sügis-kõrvsammal (Syzygiella autumnalis/Jamesoniella autumnalis) leiti kännukatikuga samal lamatüvel ja lisaks veel ühel lamatüvel (joonis 4). Liik kasvab kõdupuidul ja maapinnal, eelistades vanu metsi, kus leidub rohkelt kõdupuitu. Vanemates looduslähedastes metsades on ka tema Eestis üsna sage. Harilik säbrik (Ulota crispa s.l.) leiti kahel pihlakal (joonis 5). Liik kasvab sagedamini suhteliselt
niiskemates metsades lehtpuude ja kuuse tüvel ja okstel. Vanemates looduslähedastes metsades on ta Eestis sage. Vääriselupaiga indikaatorite kehtivas nimekirjas olevaid samblikke ei leitud; leiti üks perekonna kiiriksamblik liik (Opegrapha spp.), mis aga ei ole enam vääriselupaiga liikide nimekirjas (varasemalt oli indikaatoriteks kogu perekond, praegu aga vaid härma-kiiriksamblik, Opegrapha varia). Lisaks kasvas paljudel vanadel mändidel perekonna väävelsamblik liiki Chrysothrix flavovirens, mis on Eesti okasmetsades läbi viidud uuringu (Marmor jt. 2011) põhjal just vanadele metsadele iseloomulik liik. Lisaks leidsime siin lähiümbruses III kategooria kaitsealuse soontaime liigi roomav öövilge (Goodyera repens), mida oli kokku umbes 20 isendit (joonis 6; kõik lähestikku isendid ei ole eraldi kaardistatud). See liik kasvab eelkõige suhteliselt varjulisemates okas- ja segametsades, sageli just mustikametsades.
Kaitsealustest liikidest kohtasime arusisalikku (Zootoca vivipara, LK III), Eestis praegu sage, aga siiski kaitsealune ning seega siinkohal äramärkimist vääriv liik. Alal leiduvate sambla ja samblikuliikide kaitseks tuleks siin vältida metsamajandamist ning mõistagi muid tegevusi, nagu ehitustegevus, mis võiksid metsa struktuuri muuta.
Et tegemist on vääriselupaigaga, on eeldatavalt selline kaitse tagatud. Eeltoodud puiduga seotud samblaliikidele tuleb kahtlemata kasuks puitsubstraatide hulga suurenemine majandamata metsas aja jooksul. Orhideeliigi roomav öövilge leiukohtades tuleks vältida ka tugevat tallamist ning muid võimalikke maapinna häiringuid.
2. Liivik poolsaare algusosas ning ümbritsev vanem männik (joonis 7)
Tegemist on üksikute vanemate mändidega valgusrikka liivikuga või siis teisiti öeldes hõreda samblikumännikuga, kus kasvab maapinnal mitmekesine samblike ja sammalde kooslus. Samblikest leidub näiteks mitmeid põdrasambliku liike, erisuguseid porosamblikke, käokõrvasid ning tinasamblikke. Muuhulgas on käesoleva töö ühele autorile jäänud siin varem jalutades silma kaitsealune liik pisi-tinasamblik (Stereocaulon condensatum, LK III; joonis 8), mistõttu külastasime liigi seisukorrast täpsema ülevaate saamiseks seda ala ka seekordsete välitööde käigus. Tallused on üsna väikesed, väga võimalik, et alles noored, ning viljakehadega talluseid ei leitud. Siiski on populatsioon suhteliselt heas seisukorras, kokku leiti liiki umbes kümnes ruutmeetrises
ruudus liiviku eri osades ning kuna tegemist on väga väikese liigiga, mille kõigi isendite
ülesleidmiseks tuleks kogu alal maapind lähemalt läbi uurida, võib teda seal suure tõenäosusega tegelikult olla rohkemgi. Siin piirkonnas on liigi esinemine teada ka varasemast, 1963. aastal on teda leitud Laulasmaal. Pisi-tinasamblik on Eestis levinud merelähedastel luidetel ja sisemaa liivikutel ning hõredates nõmmemännikutes. Suurem osa aja jooksul registreeritud leiukohti asuvad Harjumaal, sh saartel, Hiiumaal ning Setomaal. Olemasolevate leiuandmete põhjal on liigi levik Eestis viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud ning paljudest varasematest leiukohtadest
uusi leide ei ole (samas ei ole mitmetes kohtades tehtud ka konkreetseid kordusotsinguid).
On väga rõõmustav, et siin piirkonnas on liik säilinud. Käesoleva aasta alguses läbi viidud ohustatuse hindamise põhjal on pisi-tinasamblik Eestis, eelkõige just seoses järeldatud asurkonna vähenemisega, ohustatud (niiöelda punases kategoorias). Avatud liivasel maapinnal kasvavale liigile mõjub negatiivselt kasvukohtade kinnikasvamine rohttaimede ja noorte puudega. Lohusalu liivikul
on hakanud juba kasvama väikseid mände, mis aja jooksul suuremaks saades võivad siinseid kasvutingimusi pisi-tinasambliku ning paljude teiste maapinna liikide jaoks halvendada. Valgustingimuste säilitamiseks ning kinnikasvamise ennetamiseks oleks sellest lähtuvalt soovitatav kaaluda vastavalt vajadusele noorte mändide harvendamist. Seda tööd tuleks eelistatult teha talvisel ajal, kui lumikate aitab õrnu talluseid tallamise eest paremini kaitsta. Otseselt ohustavad ka maapinna häiringud, mis võiksid õrnu samblikutalluseid lõhkuda, mistõttu tuleks pisi-tinasambliku kasvukohas vältida näiteks ATVdega sõitmist ja tugevat tallamist, muuhulgas ratsutamist väljaspool
teid. Kohe liiviku kõrval vanemas pohlamännikus leiti kahel männil jahu-hallsamblik (Hypogymnia farinacea; joonis 9). Kasvukohas leidub muuhulgas vanu jändrikke mände ning vähemal määral ka puitsubstraate, nagu tüükad ja lamatüved. Jahu-hallsamblik on vääriselupaikade indikaatorliik, mis kasvab eelkõige vanemates metsades, sageli suhteliselt valgusrikkamates kohtades, olles kõige sagedasem just männil. Liik on Eestis üsna sage. Ka see liik on siin piirkonnas teada juba varasemast ajast; registreeritud leiud pärinevad 1965. aastast Laulasmaalt ning 1960. aastast Keila- Joalt. Lisaks nägime siin kaitsealust musträhni (Dryocopus martius, LK III), kes elab tavaliselt suuremates okasmetsades ning männi-segametsades. Siinkandis asub ka tema pesapuu, kus 2015. aastal olid pojad sees; hilisematel aastatel pole juhtunud õigel ajal vaatama-kuulama.
3. Luitemännik poolsaare algusosas lõunarannikul (joonis 10)
Tegemist on mereäärse valgusrikka samblikumännikuga, kus leidub vanu jändrikke rannamände. Üsna lähedal merele asuvad elamud ning nende ja mere vahele jääb kitsas metsariba. Kusagil siinkandis on andmebaasis olevate koordinaatide põhjal varasemalt (allikas: PlutoF andmebaas; eksemplar TU151805, leidja: N. Ingerpuu, 2006. a.) leitud harilikku valvikut (Leucobryum glaucum; III kategooria kaitsealune liik ja vääriselupaikade endine indikaatorliik). Sel põhjusel kaasatigi see ala välitöödesse. Valvikut seekord siin leida ei õnnestunud; nagu hiljem leidja enda käest selgus, olid leiukoordinaadid ebatäpsed (täpne leiukoht ei ole teada). See-eest leiti ka siin kahel männil vääriselupaiga indikaatorliik jahu-hallsamblik (Hypogymnia farinacea; joonis 9). Liivasel maapinnal kasvas ka III kategooria kaitsealune soontaimeliik karukold (Lycopodium clavatum; joonis 11). Liik kasvab valgusrikastes männi- ja segametsades, eelistades kuivemaid kohti. Eestis leidub teda hajusalt. Nimetatud liikide säilimiseks oleks hea kasvukohta säilitada valgusrikka luitemännikuna. Seetõttu ei pruugiks vääriselupaiga loomine olla antud alale parim lahendus, sest see raskendaks vajaduse korral hooldustöid. Kindlasti tuleks säilitada vanu rannamände, seejuures lisaks jahu-hallsambliku konkreetsetele substraatpuudele kahtlemata teisigi vanemaid puid. Samas võiks siin kaaluda vastavalt vajadusele noorte pealekasvavate mändide harvendamist kinnikasvamise ennetamiseks ning valgustingimuste hoidmiseks. Et maapinnal kasvavaid liike, sh karukolda, seejuures mitte
kahjustada, oleks selliseid töid kindlam teha talvisel ajal lumikatte korral. Samuti tuleks siingi võimalusel hoiduda igasugustest tugevamatest maapinna häiringutest, nagu näiteks tugevast tallamisest väljaspool teeradasid ning ATVdega sõitmisest ja sagedasest ratsutamisest. Väga sobivalt on mõnede majade juurest rannani rajatud tagasihoidlik kividest või puidust jalgtee. Harilikku valvikut (Leucobryum glaucum, LK III) leidsime 31.07 lisaretkel (mille käigus keskendutigi just selle liigi otsimisele; samblikke sel päeval ei vaadeldud) koos Riia Hanseniga kasvamas ala nr. 3 lähedusest Heliküla tee äärest ning lisaks Lohusalu tee, Merevahe tee ja Meremärgi tee äärest männimetsa alt kokku viieteistkümnes eri kohas. Harilik valvik on antud piirkonnas heas seisundis. Eestis on liik enam levinud mandri läänesosas ja saartel. Teda ohustab inimeste poolt tema dekoratiivse välimuse tõttu ärakorjamine ning suuremate vanemate mätaste
puhul ka jalgadega laialilöömine ja lõhkumine. Hariliku valviku leiukohad on kokku koondatud joonisele 16. Varasemast ajast on teada ka ühe vääriselupaikade indikaatorsambla nõmme-kaksikhamba (Dicranum spurium; allikas: PlutoF andmebaas; eksemplar TALL D017962, leidja L. Kannukene, 1996. a.) esinemine Lohusalu poolsaarel, mis olemasolevate koordinaatide järgi kasvab kavandatava kaitseala põhjaservas mereranna lähedal kukemarjanõmmel. Tegemist on liivasel maapinnal kasvava liigiga. Käesoleva töö käigus aga ei õnnestunud seda liiki seal uuesti leida ning ei ole teada, kas ta on alal säilinud. Uuritud alale jäävate ülejäänud kohtade puhul võiks lähtudes samblike ja sammalde üldisest ökoloogiast ja pidada eelkõige olulisemateks vanemate puudega metsi, kuhu on liikidel olnud rohkem aega levida, ning kus on sageli lisaks laiem valik mitmesuguseid kasvusubstraate, muuhulgas puitpindasid. Tavapäraselt on puudel kasvavate samblike liigirikkus vanemates metsades võrreldes nooremate metsadega oluliselt suurem. Maapinnal kasvavate samblike ja sammalde jaoks on Lohusalus sobivateks kasvukohtadeks liivased valgusrikkad hõreda puistuga kasvukohad. Samuti leidub poolsaarel kivirahne, kus ka paljud liigid endale sobiva kasvupinna on leidnud. Käesoleva töö käigus nende seas siiski ühtegi kaitsealust liiki ei leitud. Väljaspool eeltoodud alasid leiti välitööde käigus lisaks kaitsealuseid käpalisi. Roomav öövilge (Goodyera repens, LK III; kokku umbes 40 isendit; joonis 12) kasvas eelpool
esile tõstetud vääriselupaigale lisaks ka planeeritava kaitseala põhjaosas asuvas teises
vääriselupaigas, mis on samuti mustikamännik suurte vanade mändidega. Samal alal leidsime kasvamas ka laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine, LK III, joonis 13). See orhideeliik kasvab Lohusalus ka väljaspool planeeritavat kaitseala mitmes kohas, näiteks
Lohusalu tee ääres Heliküla bussipeatuse lähedal. Siin nägime vanal kuivanud männil tegutsemas ka musträhni. Sealsamas lähedal väikese tee ääres kasvasid suur käopõll (Listera ovata; LK III; joonis 14), mis on Eestis suhteliselt sage liik ning kasvab metsaservadel, puisniitudel ja hõredamates niiskemates metsades, ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; LK III; joonis 15), mis on levinud paiguti eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestis kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, puisniitudel, loometsades ja teistes lubjarikastes kasvukohtades.
Joonised
(Liikide täpsed leiukoordinaadid on esitatud Lohusalu Poolsaaare Loodusseltsile, kuid ei ole nende soovil lisatud käesolevale avalikule versioonile.)
Joonis 1. Lohusalu võimaliku kaitseala piirid (info ala kohta ja kaart pärinevad Lohusalu Poolsaare
Loodusseltsilt).
Joonis 2. Samblike ja sammalde kaitse seisukohast olulisemad alad (1 – vana mustikamännik, vääriselupaik; 2 – liivik; 3 – vana luitemännik).
Joonis 3. Kännukatiku (Nowellia curvifolia) leiukoht.
Joonis 4. Sügis-kõrvsambla (Jamesoniella autumnalis/Syzygiella autumnalis) leiukohad.
Joonis 5. Hariliku säbriku (Ulota crispa s.l.) leiukohad.
Joonis 6. Orhideeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) leiukohad.
Joonis 7. Leiukoht 2 – liivik ja ümbritsev vanem männik.
Joonis 8. Pisi-tinasambliku (Stereocaulon condensatum) leiukohad.
Joonis 9. Jahu-hallsambliku (Hypogymnia farinacea) leiukohad (nr. 2 juures leiti liiki kahel
lähestikku puul).
Joonis 10. Leiukoht 3 – vana luitemännik.
Joonis 11. Karukolla (Lycopodium clavatum) leiukoht.
Joonis 12. Orhideeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) leiukohad planeeritava kaitseala
põhjaosas asuvas teises vääriselupaigas.
Joonis 13. Laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukoht.
Joonis 14. Orhideeliigi suur käopõll (Listera ovata) leiukoht.
Joonis 15. Tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) leiukohad.
Joonis 16. Hariliku valviku (Leucobryum glaucum) leiukohad.
Kasutatud materjalid:
PlutoF andmebaas. https://plutof.ut.ee (liikide varasemad leiuandmed alal)
Vähetuntud Elurikkus http://eseis.ut.ee/efloora/samb/Projekt.html (kaitsealuste ja vääriselupaiga
liikide ökoloogia ja leviku andmed Eestis)
Pisi-tinasambliku ohustatuse hinnangu aruanne, 2019 (liigi vastutav hindaja L. Marmor;
andmebaasis EELIS)
L. Marmor, T. Tõrra, L. Saag, T. Randlane, 2011. Effects of forest continuity and tree age on
epiphytic lichen biota in coniferous forests in Estonia. Ecological Indicators 11(5): 1270-1276.
LISA. Samblike ja sammalde üldnimekirjad
Allpool esitatud nimekirjades on lisaks juba eeltoodud liikidele kirja pandud teisedki liigid, mis läbikäidud aladel silma jäid. Nagu sissejuhatuses kirjutatud, ei ole need kaugeltki täielikud liiginimekirjad.
Samblikud
Cetraria islandica – islandi käokõrv
Cetraria sp. – perekond käokõrv
Chrysothrix flavovirens (eestikeelse nimeta liik perekonnast väävelsamblik)
Cladina rangiferina – harilik põdrasamblik
Cladina stellaris – alpi põdrasamblik
Cladonia cenotea – lehter-porosamblik
Cladonia coniocraea – naaskel-porosamblik
Cladonia digitata – sõrmjas porosamblik
Cladonia fimbriata – karik-porosamblik
Cladonia sp. – perekond porosamblik
Dimerella pineti – männi-virvesamblik
Evernia prunastri – kollane lõhnasamblik
Hypocenomyce friesii – Friesi soomussamblik
Hypocenomyce scalaris – trepp-soomussamblik
Hypogymnia farinacea – jahu-hallsamblik
Hypogymnia physodes – harilik hallsamblik
Hypogymnia tubulosa – toru-hallsamblik
Imshaugia aleurites – hall terasamblik
Lecanora pulicaris – sile liudsamblik
Lecanora sp. – perekond liudsamblik
Lecidea nylanderi (eestikeelse nimeta liik perekonnast näsasamblik)
Lecidella elaeochroma – piir-kärnsamblik
Loxospora elatina (eestikeelse nimeta liik)
Melanelia exasperatula – nui-pruunsamblik
Neofuscelia pulla – paljas ruugsamblik
Ochrolechia microstictoides (eestikeelse nimeta liik perekonnast purusamblik)
Opegrapha sp. – perekond kiiriksamblik
Parmelia saxatilis – kivi-lapiksamblik
Parmelia sulcata – vagu-lapiksamblik
Parmeliopsis ambigua – kollane lagusamblik
Parmeliopsis hyperopta – tera-lagusamblik
Peltigera didactyla – väike kilpsamblik
Peltigera sp. – perekond kilpsamblik
Pertusaria amara – kibe lumisamblik
Phlyctis argena – harilik jahusamblik
Physcia tenella – rips-rosettsamblik
Platismatia glauca – hall hõlmasamblik
Pseudevernia furfuracea – hall karesamblik
Ramalina farinacea – harilik rihmsamblik
Rhizocarpon sp. – perekond kaartsamblik
Stereocaulon condensatum – pisi-tinasamblik
Stereocaulon sp. – perekond tinasamblik
Trapeliopsis flexuosa (eestikeelse nimeta liik perekonnast varisesamblik)
Tuckermannopsis chlorophylla – ääris-oksasamblik
Umbilicaria sp. – perekond kõrvsamblik
Usnea filipendula – pikk habesamblik
Usnea hirta – kahar habesamblik
Vulpicida pinstri – männi-rebasekõrv
Xanthoparmelia conspersa – kare koldsamblik
Xanthoparmelia somloensis – kitsahõlmine koldsamblik
Xanthoria parietina – harilik korpsamblik
Xanthoria polycarpa – viljakas korpsamblik
Samblad
Amblystegium sp – perek. tömpkaanik
Aulacomnium palustre – soovildik
Brachythecium albicans – valkjas lühikupar
Brachythecium rutabulum – harilik lühikupar
Brachythecium salebrosum – sale lühikupar
Calliergonella cuspidata – teravtipp
Ceratodon purpureus – punaharjak
Cirriphyllum piliferum – harilik juuslehik
Climacium dendroides – harilik tüviksammal
Dicranella sp. – perek. kaksikhambake
Dicranum fuscescens – madal kaksikhammas
Dicranum majus – suur kaksikhammas
Dicranum montanum – kase-kaksikhammas
Dicranum polysetum – lainjas kaksikhammas
Dicranum scoparium – harilik kaksikhammas
Dicranum spurium – nõmme-kaksikhammas
Ditrichum flexicaule – lood-jõhvsammal
Encalypta streptocarpa – paetanukas
Hedwigia ciliata – harilik lumilehik
Hylocomium splendens – harilik laanik
Hypnum cupressiforme – läikulmik
Jamesoniella autumnalis/Syzygiella autumnalis – sügis-kõrvsammal
Leucobryum glaucum – harilik valvik
Lophocolea heterophylla – erilehine kammtupik
Nowellia curvifolia – kännukatik
Orthotrichum speciosum – tüvetutik
Plagiomnium af ine – sarnas-lehiksammal
Plagiomnium cuspidatum – mets-lehiksammal
Plagiomnium ellipticum – lodu-lehiksammal
Plagiomnium undulatum – lainjas lehiksammal
Plagiothecium laetum – harilik põikkupar
Plagiothecium sp – perek. põikkupar
Pleurozium schreberi – harilik palusammal
Polytrichum juniperinum – palu-karusammal
Polytrichum piliferum – liiv-karusammal
Pseudoscleropodium purum – harilik viherik
Ptilidium pulcherrimum – kaunis narmik
Ptilium crista-castrensis – harilik lehviksammal
Pylaisia polyantha – harilik korbik
Racomitrium canescens – liivhärmik
Radula complanata – korbasõõrik
Rhytidiadelphus squarrosus – niidukäharik
Rhytidiadelphus triquetrus – metsakäharik
Sanionia uncinata – harilik sanioonia
Sphagnum capillifolium – teravalehine turbasammal
Sphagnum sp – perek. turbasammal
Tetraphis pellucida – harilik kännik
Thuidium sp – perek. ehmik
Tortula ruralis/Syntrichia ruralis – harilik keerik
Ulota crispa s.l. – harilik säbrik (kompleksliigina)
Tiiu Kupper