22. septembril toimus vallavalitsuse poolt kokku kutsutud arutelu Lohusalu luitemetsade kaitsealla võtmise osas. Vallavalitsus kutsus kohale kaks seltsi, igast viis inimest – Lohusalu Seltsi (LS) ja Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi (LPLS), viimane kui metsa kaitse alla võtmise ettepaneku tegija, vahendades teadlase Anneli Palo eksperthinnangus esitatud ettepanekud luitemetsade kaitsealla võtmise kohta.
Taust:
2018. aastal väisas LPLS kutsel Lohusalu munitsipaalaladel asuvaid luitemetsi TÜ teadlane, maastikuökoloog Anneli Palo, kes tuvastas luitemetsade kõrge loodusväärtuse ning soovitas antud alad võtta kohaliku kaitse alla ning luua kaitse-eeskiri.
Üle-Eestilise vääriselupaikade kaardistamise raames väisas neid luitemetsi ka VEP ekspert Renno Nellis, kes kaardistas neil aladel kaks vääriselupaika, mis Keskkonnaministeeriumi poolt ka üle vaadati ning VEP aladeks kinnitati. Renno Nellis on märkinud, et antud alade looduskooslus on niivõrd eriline, et sarnast esineb Eestis vaid 0,01%.
Pärast seda väisasid neid alasid sammalde ja samblike eksperdid, kes tuvastasid mitmeid VEP indikaatorliike.
Johtuvalt eeltoodust esitas LPLS vallavalitsusele teadlaste eksperthinnangud ning taotluse juhinduda teadlase Anneli Palo ettepanekust kehtestada aladele kohalik kaitseala, mis välistaks aladele ehitiste ja rajatiste rajamised ning looduskoosluste alatise hävitamise.
Siin ekspertarvamus ja Seltsi ettepanekud vallavalitsusele ja keskkonnaministeeriumile: https://lohusaluloodus.ee/okoloogi-hinnang-lohusalu-loodusele/
LPLS poolt osalesid kokkusaamisel Merli Didvig, Toomas Vaher, Eva-Maria Sumera, Mare Pork ja Kairi Niinepuu-Mark.
LS poolt olid kohale tulnud Ago Kokser, Kalle Kalbre, Indrek Migur ja Kaire Kaer.
Kokkusaamisel tutvustas valla esindaja kaitse alla võtmise protsessi; LS andis teada, et põhimõtteliselt ollakse kaitse alla võtmisega nõus aga teatud tingimustel. Volikogu esindaja andis teada, et volikogu soovib tellida antud alale uue eksperthinnangu.
LS-i ettepanekud:
Koosolekul arutleti teemal ja leiti, et maastikukaitseala moodustamisega on kiirustatud ning sellisel kujul võib see saada komistuskiviks Lohusalu elanike jaoks oluliste objektide planeerimisel. Kogunenud küla elanikud leidsid, et mõte luua vabale munitsipaalmaale maastikukaitseala ei ole
iseenesest halb mõte, kuid enne peavad kindlasti olema lahendatud elanike jaoks oluliste objektide tulevased asukohad ning munitsipaalmaale loodav maastikukaitseala ei tohiks saada takistusek nende rajamisel.
Koosolekul otsustati:
Edastada Lääne-Harju vallale Lohusalu küla elanike jaoks, küla edasiseks arenguks ja pärandkultuuri säilimiseks vajalike objektide loetelu, millede planeerimist ning rajamist maastikukaitseala loomine
ei tohiks ohustada:
• Kindlasti peab saama rajatud Laulasmaa – Lohusalu kergliiklustee
• Pärandkultuuri säilimiseks peab jääma võimalus rajada teemaplaneeringus näidatud asukohta väikesadam kalurite tarvis.
• Keskkonna reostuse vähendamiseks peab säilima võimalus rajada Lohusalu külla ühiskanalisatsioon. (fekaali väljavedu suurendab koormust teedele)
• Peab säilima võimalus nn „külamaja“ ehitamiseks – külaelanikel ei ole kohta kus arendada
ühistegevust.
• Maastikukaitseala ei tohi saada takistuseks vajalike parklate rajamisel.
• Peavad säilima juurdepääsuteed nendele loetletud objektidele.
LS esindaja sõnul on antud tingimused edastatud pärast “küla koosolekut” kõigile LS-i liikmetele ning neilt vastuargumente ei ole laekunud.
Loodusseltsi, LPLS-i seisukohad:
- Väljavõte PhD. Anneli Palo eksperthinnangust:
Kõrge looduskaitseväärtusega elupaikadesse (polügoonid 2, 4, 8, ka 9 – kui jätta looduslikule arengule) infrastruktuuri arendamine ei sobi, s.t. neile aladele parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust. Neid alasid läbivaid (või nendega piirnevaid) teid ja radu võib samas mahus edasi hooldada, püüdes võimalikult säilitada alade looduslikku ilmet ja väärtusi. Ülejäänud elupaikadel polügoonides 1, 3, 5, 6, 7, 10 on mõõdukas loodusväärtus ja kõrge puhkemajanduslik väärtus, seal tuleb leida sobivad kompromissid vaba aja veetmise kõrvalmõjude ning looduslike väärtuste vahel. Üldmulje peaks jääma looduslähedane, veidi hooldatud metsapargilaadne, siia ei sobi asfalteeritud
platsid ega püsirajatised.
- Tingimuste esitajatest 15. inimesest 7 kuulub ühte perekonda/suguvõssa. Poolsaare looduskeskkonna säilimine ja arengud puudutavad kogu poolsaart aga ka külalisi Eestist ja välismaalt, kes ei tulevad siia otsima eelkõige puutumatut poolsaarele omast looduskeskkonda.
- Kaitse alla võtmine ei välista vajalikke ehitisi. Säilivad olemasolevad pinnasteed jm.
- Lohusalu külas, poolsaare tipus elab enam kui 210 elanikku, algselt loodusekaitse eesmärkidel loodud LS-i nimekirjas on ca 43 liiget, kellest 13 kuulub ka 2018. aastal loodud LPLS-i (92 liiget), LPLS-iga liitunud liikmed on liitunud, jagades LPLS eesmärke ja Loodusselts ei ole oma eesmärke aja jooksul muutnud.
- Küla elanikud ja küla keskmes elavad LS-i liikmed, kes külakoosolekul ei osalenud pole saanud külakoosoleku protokolli koos kohapeal väljatöötatud tingimustega ülevaatamiseks enne 22. septembril toimunud arutelu.
- Kinnisvaramaakler, kes LS-i esindajana kohtumisel osales, kes kuulub ka valla volikogusse ja kes oli piirkonna mastaapsete mustikametsadesse rajatavate parklaalade initsiaator on ka varasemalt olnud volikogus piirkonna kinnisvaraarendusega seotud otsuste vastuvõtmise juures, hiljem neid arendusi kinnisvara maaklerina müünud on saanud võimaluse mõjutada personaalselt volikogu meelsust; LPLS-l on puudunud võimalus seisukohti volikogus esitleda ja kaitsta.
- LPLS oli 2018. aastal Lohusalu poolsaarele loodava kergtee initsiaator ja panustasime palju uue vallavalitsusega, et kergtee rajamine teoks saaks: https://lohusaluloodus.ee/kergliiklustee-hange-on-valja-kuulutatud/ ja https://lohusaluloodus.ee/selts-pooldab-kergliiklustee-rajamist-lohusalu-poolsaarel/
- “Väikesadama” termini asemel tuleb kasutada korrektselt “looduslikku lautrikohta”. LPLS hinnangul on piisab nii väiksele poolsaarele ühest väikesadamast, milleks on Lohusalu Sadam; Teine väikesadam lõunaranda, koos ehitiste ning asfaltteede ja parklaga asukohta, mille teadlane on eksperthinnangus hinnanud kui väärtuslikuima loodusliku ala poolsaarel hävitaks poolsaare lõunaranna loodusliku miljöö, mida tulevad siia kogema ka külalised ja mille pärast kohalikud inimesed on siia oma kodud rajanud.
- Munitsipaalmets asub piirkonnas, mis ei ole suplejatele atraktiivne – rannad asuvad 1-3 kilomeetrit mandri poole. Seetõttu ei ole vajadust antud metsadesse parklaalasid rajada, mille osas sai juba selline soov piirkonna inimestelt välja selgitatud ja ka valda esitatud. Parklaalade perspektiivi osas on juba kohalikud elanikud nimeliselt meelt avaldanud, allkirjastanud ja need on valda esitatud: https://lohusaluloodus.ee/plaanitud-suurparklad-ning-kompromisslahendus-uue-vallavalitsusega/
- Parkimisvajaduse katmiseks loetud päevadel suvisel ajal on Loodusselts esitanud valda lahendused, mis järgivad mujal Eestis sarnastes oludes kooskõlas maanteeametiga leitud ja lahenduse.
- 2019. aasta suvel sai seoses mobiilimasti perspektiiviga kohaliku elanikkonna seas korraldatud küsitlus, kas rajatis peaks asuma nimetatud kaitsemetsas (lõuna pool) oli vastus selgelt eitav: https://lohusaluloodus.ee/vaariselupaigale-mobiilimasti-rajamine-peatatud/
- Kõne all olev metsapolügoon asub Lohusalu küla ning Laulasmaa küla, Heliküla vahel, täpselt Laulasmaa ja Lohusalu külade piiril; metsa kaitse alla võtmise otsusel tuleb arvestada mõlema küla elanike nägemust aga ka poolsaare kogu kontseptsiooni omavalitsuse ja Eesti vaates.
- Väikse poolsaare looduskeskkonna unikaalsus on kogu Eesti rikkus, piirkond on ajalooliselt kuulunud Tallinna roheala piirkonda.
- Lohusalu poolsaarest on kujunenud paljude aastakümnete vältel Eesti mõistes unikaalne kultuuritegelaste inspiratsioonipiirkond. Lohusalu poolsaare arendusi ja looduskeskkonna drastilisi muutuseid tuleb vaadata ajaloolise ja kultuuripärandi kontekstis tagasivaatavalt ja edasivaatavalt nii kohaliku kui ülemaailmse väärtuspakkumise skaalal. Poolsaare looduskeskkonda ei tohi muuta vaid kitsa ringi inimeste huvidest johtuvalt, kes kultuuriväärtuste pärandi väärtuseid ei jaga. Kultuuripärandisse kuuluvad nii kultuuritegelaste kui kalurite tegevused olles loodusega kooskõlas, mitte kahjustades seda jäädavalt.
22. septembri kohtumise protokoll, valla esindaja poolt esitletud kaitse alla võtmise plaan, LS-i esitatud tingimused ja küla koosoleku protokoll asuvad LPLS dokumentide pilvehoidlas: https://drive.google.com/drive/folders/1rNpt_wTVGpZjN1o4Oik_mI5DTS1nfb7r?usp=sharing
Kui Seltsi liikmeil on ideid ja soovi kaasa aidata, et ainus munitsipaalmets Lohusalus säiliks piirkonna loodusrikkusena, siis juhatus ja laiendatud juhatus ootab tagasisidet.
juhatus
Kadri-Ann Sumera,
Merli Didvig,
Kairi Niinepuu-Mark
Seltsi ametlik infokanal: lohusaluloodus.ee
Seltsi kommunikatsioon liikmetega: mailchimp meililist
Seltsi sotsiaalmeedia kanal: https://www.facebook.com/groups/lohusaluloodus/