Tagasiside Lohusalu poolsaare e-maililisti saadetud kokkuvõttele.

by | mai 28, 2018 | Lohusaluloodus, teemaplaneering

Kogume siia tagasiside 135-le poolsaare elanike ja kinnisvaraomanike e-maili listis olevale inimesele, mis on laekunud 25.05.18 saadetud olukorra kokkuvõttele.

Tere,

Eks sellesama pärast ülddetailplaneeringus nähti ette kergteed 3 m laiusena, millise tänavavalgustussüsteem juba rikuks kogu floora ja fauna ning inimeste väljapuhkamist. Ma olen jäänud seepärast samuti sellele kohale truuks lapsest peale, et siin valitseb öösel vaikus ja on pimedus. Puudub valgusreostus ja müra ning saaste tehnikast. Kui ikka linnulaul  ja inimeste jutt kostab 100-200 m kauguselt läbi pakettakna – see näitab, milline on vaikus! Ja linnas ei pane seda tähelegi mürafoonis. Siin hakkab aju puhkama ja see ongi väärtus. Mingil hetkel kaalus ju endine vallavanem  Alver, vallapäeva ületoomist Lohusalu sadamasse. See oleks hullus olnud. Praegused kergtee määrangud aga soosivad samuti nendest parkimiskohtade teket üldplaneeringus, seepärast on neist ka tekkiv tuleoht – tehnika käivitamisel või suitsuots , nt. ka praeguse kuivaga.

Parkimsikohti  ja Lohusalu-Laulasmaa osa – polegi hirmasti vaja täiendada , on ju kohad olemas – Tornimäelt saab otse alla vanasse Liivakarjääri, millise saaks kujundada viisakaks  rannaparklaks  ja sealt Meremõisa poole oleks nagunii RMK puhkeala, mida pangaaluse poole saaks võserikust puhastada. Samuti Joa-Treppoja kergteelt oleks see siduv paik. Kõik ühes. Ja samas on see 800 m arendaja asfaltteed , kus on vesi  ja elekter olemas, seega  ka välikäimlatele koht  ning prügikonteineritele või rattaparklatele. Millegipärast on praegune planeering pandud toetuma üldplaneeringule ja see osaplaneeringu mitte läbiminekul on võimalus üldplaneeringuga teha need asjad siiski 80 % meist mööda, kel on teine arvamus. Ere näide on see asfalttee  metsas , millise  ümbruse heakorra kirjutas ette ja kooskõlastas vald – mis aga juhtus: pandi muruseeme metsa! Ja sedagi, mingi rämps, millisega toodi liivikule masslevik võõrast  maastikukulttuurist piirkonda. Siin ongi kartus, kõik käib vildakuti.

Sven

Tere,

tänan, et sa ka eraldi infot saadad, minul fb-d jms infokanalit pole.
Hallo! sellist üritust, et lohusalus pargitakse põllul on max 2 korda aastas.
Isiklikult täiesti arusaamatu, kust tekib initsiatiiv neid parklaid rajada, hallata ja teenindada.
Lauri

Tere,

Mina olen täielikult parkla ehituse vastu. Kui on tarvis allkirja anda või mida iganes teha, olen kohe kohal. Eestimaa suvi esiteks on nagunii lühike ja tegelikult ainult mõned üksikud kontserdid on toonud rohkem rahvast kohale. Palun hoida mind toimuvaga kursis. Aitäh,

Ülle

Tere,

Mul väga hea meel, et Sul on mahti sellise “ülekohtuga metsa vastu” tegeleda. Lugesin läbi ja olen igatpidi sama meelt isegi siis kui see vajadus parkla järele oleks tõesti ainult suvekontsertite tarbeks. See peab olema ikka väga loodusvaenilik inimene, kes arvab, et piletitulud katavad metsa olemasolu rõõmud ja naudingud. Anna teadakui saan kuidagi osavõtlik olla.

Meelis

Tere!
Avaldan austust sellise seltsi loomise puhul! Küsimus selline, et kui liituda seltsiga, kas tekivad kohe ka mingid kohustused? Või on võimalik olla ka lihtsalt nn. Toetajaliige ilma kohustusteta, vajadusel sõna võttes nii Lohusalu looduse (mis on niigi juba pea viimase piirini täis ehitatud) kui ka üldiselt Eesti Vabariigi metsade tõsiselt ähvardava ohu kaitseks?
Tänades,
Andres
Põline selle piirkonna elanik

Lohusalu poolsaarele ei sobi antud kujul mastaapsed parklad

by | mai 25, 2018 | Lohusaluloodus, teemaplaneering

Lohusalu küla osaline teemaplaneering on vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ja kehtiva Keila valla üldplaneeringuga.

Alad, kuhu 3 suuremat kõvakattega parklat – 70, 60 ja 50 kohaga parklad, tahetakse teha, on kaitsemets, roheala ja rohekoridor.

Rohekoridorid on võetud kasutusele,  tagamaks loomade liikumist, lisaks on see ala kaitsemets, mis ühe oma eesmärgina tagab ranna kaitse.Kaitsealune mets on see ala kahe teemaplaneeringust ülemuslikuma planeeringu – Harju maakonnaplaneeringu järgi kui ka kehtiva Keila valla üldplaneeringu järgi.

 Rohevõrgustiku toimimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, teemaplaneeringus rikutakse rohevõrgustiku toimimist täielikult.

  • Planeeringu  avalikustamisel on inimeste eest infot varjatud.
  • Inimestele ei ole selgitatud parklate tegelikku ulatust.
  • Ei ole selgitatud, et parklad on kavandatud Lohusalu kaitsemetsadesse.
  • Väideti lausa, et põhjaranna äärne parkla nr 1 ei ole isegi ehituskeeluvööndis – see on ala, kuhu üldse ehitisi rajada ei tohi.
  • Tegelikult on hoitud inimesi teadmatuses sellest, mis see teemaplaneering tegelikult endaga kaasa toob.

Lisaks ei ole teemaplaneeringu raames tehtud mitte mingeid analüüse Lohusalu poolsaare kohta, kuhu ja mismoodi parklad on otstarbekaim rajada ja kui suurelt tehtavad parklad tegelikult kaitsemetsa mõjutavad.

Seda, et need parklad tehakse kaitsemetsa, ei ole teemaplaneeringu seletuskirjas isegi mainitud.

Planeeringus puuduvad parklate kohavaliku põhjendused – põhjaranna mereranda tehtava 70-kohalise parkla põhjendused on puhta väljamõeldud (olemasolev parkla, lage ala) ja parklal 2 ja 3 kohavalikuks ei ole üldse põhjendusi toodud.

Seda fotol olevat ala nimetatakse teemaplaneeringus olemasolevaks parklaks ja lagedaks alaks! Selliseid valesid kasutatakse, et inimesi ja ameteid veenda lahenduse õigsuses.

Parklate vajadust põhjendatakse Lohusalu sadama suvekontserditega.

Mis puutumus on Lohusalu sadamast ca 2 km kaugusele tehtavatel parklatel sadama alaga? Eeltoodud põhjendus ei kuulu common sense´i valdkonda. Lisaks kauguse tegurile on suvekontserdid sadamas hooajaliselt ajutine tegevus ning võivad tegelikult olla isegi ajutine nähtus.

Põhjarannas tahetakse vähendada Lohusalu mereranna ehituskeeluvööndit,  et otse mereranda saaks teha parkla. Ja vägagi reaalne, et järgmise sammuna tehakse kaitsemetsast ja rannast kinnisvaraarendus. See on väga reealne võimalus, kuna teemaplaneeringuga jagatakse juba praegu loodepoolne mets elamukruntideks.

Teemaplaneering katkestab rohevõrgustiku sidususe, suured parklad hävitavad metsapinnase ja piiravad loomade liikumise. 200 kohaga parklad ei ole võrreldavad isegi lageraiega, mille puhul mets lõpuks tagasi kasvab – küll aeglaselt, aga kunagi siiski.

Kõvakattega parklate alal mets ja metsapind ei taastu, häving on jäädav.

Näiteks parkla 1 on 70 meetrit lai ja 135 m pikk!

Ja see, et parklate alla läheb tuhandeid ruutmeetreid metsa – iga parkla võtab 3000-6000 m2 pinda! Neid numbreid ei ole mitte kuskil avalikustatud!

Selliste püsivate parklatega rikutakse kogu metsaalune, see ei ole võrreldav tee äärde pargitud autode häirivusega, mis juhtub suve jooksul teatud kordadel.

Ja isegi, kui need parklad kunagi tulevad, siis need parklad ei välista mitte kuidagi, et teeäärne parkimine jätkub.

Loomulikult tuleb ka teeäärsele parkimisele leida lahendus, kuid loodust hoidval viisil ja mõistlikus mahus, mis kataks aastas ligi 7 päevase suurema parkimisvajaduse.

Praeguse teemaplaneeringu elluviimisel ei jää Lohusalu kaunitest randadest ja rannametsade ilust midagi järgi.

Fotol on parkla parempoolses osas ca 180 pargitud autot+liiklevad autod, vasakule jäävas osas on raske parkivaid autosid kokku lugeda.

See foto annab hea ettekujutuse, mis reaalsuses tähendab 215 pargitud autot metsa all.