22. septembril toimus vallavalitsuse poolt kokku kutsutud arutelu Lohusalu luitemetsade kaitsealla võtmise osas. Vallavalitsus kutsus kohale kaks seltsi, igast viis inimest – Lohusalu Seltsi (LS) ja Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi (LPLS), viimane kui metsa kaitse alla võtmise ettepaneku tegija, vahendades teadlase Anneli Palo eksperthinnangus esitatud ettepanekud luitemetsade kaitsealla võtmise kohta.
Poolsaare ainus munitsipaalmets, milles ka kaks registreeritud vääriselupaika. Potentsiaalselt ainus ala, kus tulevikus on säilinud poolsaarele omane puutumatu looduskeskkond.
Taust: 2018. aastal väisas LPLS kutsel Lohusalu munitsipaalaladel asuvaid luitemetsi TÜ teadlane, maastikuökoloog Anneli Palo, kes tuvastas luitemetsade kõrge loodusväärtuse ning soovitas antud alad võtta kohaliku kaitse alla ning luua kaitse-eeskiri.
Üle-Eestilise vääriselupaikade kaardistamise raames väisas neid luitemetsi ka VEP ekspert Renno Nellis, kes kaardistas neil aladel kaks vääriselupaika, mis Keskkonnaministeeriumi poolt ka üle vaadati ning VEP aladeks kinnitati. Renno Nellis on märkinud, et antud alade looduskooslus on niivõrd eriline, et sarnast esineb Eestis vaid 0,01%.
Pärast seda väisasid neid alasid sammalde ja samblike eksperdid, kes tuvastasid mitmeid VEP indikaatorliike.
Johtuvalt eeltoodust esitas LPLS vallavalitsusele teadlaste eksperthinnangud ning taotluse juhinduda teadlase Anneli Palo ettepanekust kehtestada aladele kohalik kaitseala, mis välistaks aladele ehitiste ja rajatiste rajamised ning looduskoosluste alatise hävitamise. Siin ekspertarvamus ja Seltsi ettepanekud vallavalitsusele ja keskkonnaministeeriumile: https://lohusaluloodus.ee/okoloogi-hinnang-lohusalu-loodusele/
LPLS poolt osalesid kokkusaamisel Merli Didvig, Toomas Vaher, Eva-Maria Sumera, Mare Pork ja Kairi Niinepuu-Mark. LS poolt olid kohale tulnud Ago Kokser, Kalle Kalbre, Indrek Migur ja Kaire Kaer.
Kokkusaamisel tutvustas valla esindaja kaitse alla võtmise protsessi; LS andis teada, et põhimõtteliselt ollakse kaitse alla võtmisega nõus aga teatud tingimustel. Volikogu esindaja andis teada, et volikogu soovib tellida antud alale uue eksperthinnangu.
LS-i ettepanekud:
Koosolekul arutleti teemal ja leiti, et maastikukaitseala moodustamisega on kiirustatud ning sellisel kujul võib see saada komistuskiviks Lohusalu elanike jaoks oluliste objektide planeerimisel. Kogunenud küla elanikud leidsid, et mõte luua vabale munitsipaalmaale maastikukaitseala ei ole iseenesest halb mõte, kuid enne peavad kindlasti olema lahendatud elanike jaoks oluliste objektide tulevased asukohad ning munitsipaalmaale loodav maastikukaitseala ei tohiks saada takistusek nende rajamisel. Koosolekul otsustati: Edastada Lääne-Harju vallale Lohusalu küla elanike jaoks, küla edasiseks arenguks ja pärandkultuuri säilimiseks vajalike objektide loetelu, millede planeerimist ning rajamist maastikukaitseala loomine ei tohiks ohustada: • Kindlasti peab saama rajatud Laulasmaa – Lohusalu kergliiklustee • Pärandkultuuri säilimiseks peab jääma võimalus rajada teemaplaneeringus näidatud asukohta väikesadam kalurite tarvis. • Keskkonna reostuse vähendamiseks peab säilima võimalus rajada Lohusalu külla ühiskanalisatsioon. (fekaali väljavedu suurendab koormust teedele) • Peab säilima võimalus nn „külamaja“ ehitamiseks – külaelanikel ei ole kohta kus arendada ühistegevust. • Maastikukaitseala ei tohi saada takistuseks vajalike parklate rajamisel. • Peavad säilima juurdepääsuteed nendele loetletud objektidele.
LS esindaja sõnul on antud tingimused edastatud pärast “küla koosolekut” kõigile LS-i liikmetele ning neilt vastuargumente ei ole laekunud.
Loodusseltsi, LPLS-i seisukohad:
Väljavõte PhD. Anneli Palo eksperthinnangust: Kõrge looduskaitseväärtusega elupaikadesse (polügoonid 2, 4, 8, ka 9 – kui jätta looduslikule arengule) infrastruktuuri arendamine ei sobi, s.t. neile aladele parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust. Neid alasid läbivaid (või nendega piirnevaid) teid ja radu võib samas mahus edasi hooldada, püüdes võimalikult säilitada alade looduslikku ilmet ja väärtusi. Ülejäänud elupaikadel polügoonides 1, 3, 5, 6, 7, 10 on mõõdukas loodusväärtus ja kõrge puhkemajanduslik väärtus, seal tuleb leida sobivad kompromissid vaba aja veetmise kõrvalmõjude ning looduslike väärtuste vahel. Üldmulje peaks jääma looduslähedane, veidi hooldatud metsapargilaadne, siia ei sobi asfalteeritud platsid ega püsirajatised.
Tingimuste esitajatest 15. inimesest 7 kuulub ühte perekonda/suguvõssa. Poolsaare looduskeskkonna säilimine ja arengud puudutavad kogu poolsaart aga ka külalisi Eestist ja välismaalt, kes ei tulevad siia otsima eelkõige puutumatut poolsaarele omast looduskeskkonda.
Kaitse alla võtmine ei välista vajalikke ehitisi. Säilivad olemasolevad pinnasteed jm.
Lohusalu külas, poolsaare tipus elab enam kui 210 elanikku, algselt loodusekaitse eesmärkidel loodud LS-i nimekirjas on ca 43 liiget, kellest 13 kuulub ka 2018. aastal loodud LPLS-i (92 liiget), LPLS-iga liitunud liikmed on liitunud, jagades LPLS eesmärke ja Loodusselts ei ole oma eesmärke aja jooksul muutnud.
Küla elanikud ja küla keskmes elavad LS-i liikmed, kes külakoosolekul ei osalenud pole saanud külakoosolekuprotokolli koos kohapeal väljatöötatud tingimustega ülevaatamiseks enne 22. septembril toimunud arutelu.
Kinnisvaramaakler, kes LS-i esindajana kohtumisel osales, kes kuulub ka valla volikogusse ja kes oli piirkonna mastaapsete mustikametsadesse rajatavate parklaalade initsiaator on ka varasemalt olnud volikogus piirkonna kinnisvaraarendusega seotud otsuste vastuvõtmise juures, hiljem neid arendusi kinnisvara maaklerina müünud on saanud võimaluse mõjutada personaalselt volikogu meelsust; LPLS-l on puudunud võimalus seisukohti volikogus esitleda ja kaitsta.
“Väikesadama” termini asemel tuleb kasutada korrektselt “looduslikku lautrikohta”. LPLS hinnangul on piisab nii väiksele poolsaarele ühest väikesadamast, milleks on Lohusalu Sadam; Teine väikesadam lõunaranda, koos ehitiste ning asfaltteede ja parklaga asukohta, mille teadlane on eksperthinnangus hinnanud kui väärtuslikuima loodusliku ala poolsaarel hävitaks poolsaare lõunaranna loodusliku miljöö, mida tulevad siia kogema ka külalised ja mille pärast kohalikud inimesed on siia oma kodud rajanud.
Munitsipaalmets asub piirkonnas, mis ei ole suplejatele atraktiivne – rannad asuvad 1-3 kilomeetrit mandri poole. Seetõttu ei ole vajadust antud metsadesse parklaalasid rajada, mille osas sai juba selline soov piirkonna inimestelt välja selgitatud ja ka valda esitatud. Parklaalade perspektiivi osas on juba kohalikud elanikud nimeliselt meelt avaldanud, allkirjastanud ja need on valda esitatud: https://lohusaluloodus.ee/plaanitud-suurparklad-ning-kompromisslahendus-uue-vallavalitsusega/
Parkimisvajaduse katmiseks loetud päevadel suvisel ajal on Loodusselts esitanud valda lahendused, mis järgivad mujal Eestis sarnastes oludes kooskõlas maanteeametiga leitud ja lahenduse.
Kõne all olev metsapolügoon asub Lohusalu küla ning Laulasmaa küla, Heliküla vahel, täpselt Laulasmaa ja Lohusalu külade piiril; metsa kaitse alla võtmise otsusel tuleb arvestada mõlema küla elanike nägemust aga ka poolsaare kogu kontseptsiooni omavalitsuse ja Eesti vaates.
Väikse poolsaare looduskeskkonna unikaalsus on kogu Eesti rikkus, piirkond on ajalooliselt kuulunud Tallinna roheala piirkonda.
Lohusalu poolsaarest on kujunenud paljude aastakümnete vältel Eesti mõistes unikaalne kultuuritegelaste inspiratsioonipiirkond. Lohusalu poolsaare arendusi ja looduskeskkonna drastilisi muutuseid tuleb vaadata ajaloolise ja kultuuripärandi kontekstis tagasivaatavalt ja edasivaatavalt nii kohaliku kui ülemaailmse väärtuspakkumise skaalal. Poolsaare looduskeskkonda ei tohi muuta vaid kitsa ringi inimeste huvidest johtuvalt, kes kultuuriväärtuste pärandi väärtuseid ei jaga. Kultuuripärandisse kuuluvad nii kultuuritegelaste kui kalurite tegevused olles loodusega kooskõlas, mitte kahjustades seda jäädavalt.
Kui Seltsi liikmeil on ideid ja soovi kaasa aidata, et ainus munitsipaalmets Lohusalus säiliks piirkonna loodusrikkusena, siis juhatus ja laiendatud juhatus ootab tagasisidet.
Korja 15 minutit konisid ning seejärel mõnule perega Laulasmaa SPA-s 🐳!
‼️AKTSIOON KESTAB 24.-31. AUGUST 2020. Loodusselts liitub Maailmakoristus 2020 tiimi üleskutsega korjata meie elukeskkondadest üles suitsukonisid ja seeläbi muuta meie elukeskkond puhtamaks.📌 On teada, et maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei ole mitte plastkõrred ega pudelid, vaid suitsukonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt. 📌 Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ja koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. 📌 Sigareti filtrites leiduv nikotiin võib põhjustada neuroloogilist toksilisust, veekeskkonnas (leostumise tõttu) lisaks ka täiendavat toksiliste kemikaalidega kokkupuudet, sealhulgas raskemetallidega, etüülfenooli ja pestitsiidide jääkidega (Novotny et al. 2011 & refs therein).📌 Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)📌 Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)📌 Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011). ‼️Tee nii: 👉 Laulasmaa / Lohusalu piirkondades jalutama minnes võta kaasa taaskasutust leidev kott; (võta kaasa korjamist võimaldavad töövahendid või taaskasutatavad kindad); 👉 kutsu kaasa pere ning jalutuskäigul võistelge konide korjamises (loetlege konisid – kooliaasta alguse puhul pehme moodus lastele arvude maailma taas lähemale tuua); 👉 tee foto tulemusest(võib ka koos tiimiga), postita see selle sama postituse alla kuni 31. august ning lisa foto juurde, mitu suitsukoni leidsite. 🐳 Aktsiooni on soovinud toetada mõnusaim SPA Eestis – Hestia Hotel Laulasmaa SPA, kes paneb ühele osalejale välja perepääsme vee- ja saunakeskuse külastuseks, külastusaeg 2,5 tundi. Pääse kehtib kasutamiseks 3 kuu jooksul (kuni 30.11.2020) 2-le täiskasvanule ja kuni 3-le alla 16a. lapsele.
Kui keegi fotosid ei postita, teeb seda Seltsi juhatus ja mõnuleb hiljem ise SPA-s 🙂
ps. loosimine toimub 2. septembril ja automaatse Name Picker-i abil, seega, tutvused ei loe!
9. juulil toimub Targa Valiku praktikumi teine seminar, mis keskendub permakultuuri näidissüsteemi, toidusalu rajamisele väikeaeda. Oodatud on vallaelanikud, kes soovivad ammutada enam teadmisi ja neid ka oma aias katsetada. Seminari järelvaatamine ja tagasiside: https://rohevald.ee/toidusalu-rajamine-vaikeaeda/
Targa Valiku Praktikumi avaseminar keskendub säästvatele energialahendustele. Leiame vastused küsimustele, millised valikud on tänaste võimaluste juures mõistlikud.
energiaseminari esinejad
* Kuidas säästa energiakuludelt? * Eluhoonete tervikliku rekonstrueerimise kogemus: tehnilised lahendused ja toetused. * Taastuvenergia võimalused eramutele ja korteriühistutele. Toetused, regulatsioonid, võimalused. * Energeetika innovatsioon Lääne-Harjus, Paldiskis – võimalused ja kasu elanikkonnale. * Praktilised näited taastuvenergiate kasutamise kohta. Kuidas alustada?
ESINEJAD:
Jaanus Saat (Lääne-Harju vallavalitsus), Mihkel Annus (Eesti Taastuvenergia Koda), Janika Laht (Keskkonnaministeerium), Peep Siitam (Team Paldiski), Holger Kroon (Sunly), Jarek Kurnitski (TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut), Andres Meesak (Päikeseenergia Assotsiatsioon), Erki Ruben (Lääne-Harju vallavalitsus).
Seminaril osalemine on TASUTA. Veebiseminaril saad osaleda ja küsimusi esitada lingilt, mis saadetakse registreerunutele!
Kogukonnale suunatud projekti, igaühe jätkusuutlike valikute teavitusprogrammi “Targa valiku praktikum” eesmärk on 2020-2021. aastail pakkuda seminare, õpitube ja praktilisi tegevusi, mille kaudu suurendadakse jätkusuutlike valikute ja võimaluste teadlikkust kogukonnas. Lisaks korraldatakse projekti perioodil iga-aastane rohelise valla seminar.
Tegu on kogukonna algatuse Roheline Vald kogukonna teavitustegevusega.
Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Esinejate tänukingitused panevad välja Treppja Sahver, Hatu Mõis, Ecomari ja Lääne-Harju vald.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Elektrilevi jätkab Lääne-Harju vallas kiire interneti võrgu ehitusega. Esimesed ehitustööd Laulasmaa külas, kus Elektrilevi rajab kiire interneti võimaluse kokku 237 kodule ja ettevõttele hakkavad valmima. Liitumise võimalused järgmisele 178 aadressile Laulasmaa külas on avatud.
Igaüks saab Elektrilevi kiire interneti kodulehelt kontrollida, kas valguskaabli tehnoloogial põhinev avatud kiire interneti võrk Teie koduni jõuab ja millal see võiks juhtuda. Kui Teie aadressi ei ole järgmise viie aasta ehitusplaanides, soovitab Elektrilevi esitada kiire interneti kodulehel sooviavalduse. Mida rohkem sooviavaldusi konkreetsest piirkonnast, seda suurem on tõenäosus, et aadressid võetakse järgmise viie aasta ehitusplaani.Rohkem infot saab Elektrilevi kiire interneti kodulehelt: https://www.elektrilevi.ee/kiireinternet#
Ühtlasi on kirja lisas kaasas tutvustav infoleht, sellest peaks abi olema.
Elektrilevi on alustanud uue põlvkonna internetivõrgu rajamist, mille kaudu jõuavad peagi Eesti kodudesse kiireid ühendusi nõudvad interneti- ja televisiooniteenused. Uus valguskaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ja vähem sõltuv ilmast, levist ja teistest teenuse kvaliteeti mõjutavatest teguritest.
Klient saab ise valida sideteenuse operaatori. Ühe kaabli kaudu jõuavad kliendini kõik Elektrileviga piirkonnas koostööd tegevad operaatorid (piirang: üks operaator korraga!) ning teenuse osutaja valik ei sõltu enam sellest, kelle kaabel see on.
Avatud sidevõrk võimaldab valida ka operaatoreid, kellel seni ei ole olnud teenuse osutamise võimekust, kuna puudus oma kaablivõrk.
Samuti võib klient valida üheaegselt mitme operaatori teenused, kuid samaaegselt mitme operaatori võimaldamiseks on vajalik mitu liitumist.
Uus valguskaablil põhinev püsiühendus on kvaliteetne ega sõltu ilmast, levist või teistest kasutajatest piirkonnas.
Elektrilevi ehitatava võrguga saab klient valida just endale sobiva teenusepakkuja ja soovi korral teenusepakkujat vahetada.
Kiire internet on interneti püsiühendus, mis ei sõltu mobiililevist ega mobiilitugijaama teistest kasutajatest.
Ehitatav võrk võimaldab 1 Gbit/s ja kiirematki ühendust, kuid konkreetne kiirus sõltub Teie poolt valitud operaatori teenusest ja seadmetest.
Fiiberoptiline sidevõrk on praeguses vaates tulevikuks kõige jätkusuutlikum, ning praeguste vaskkaabel-sidevõrkude amortiseerumisel on nende omanikel mõistlik sellesse taristusse enam mitte investeerida. Elektrilevi sidevõrguga liitumine ja teenuste kasutamine sellel on jätkusuutlikum lähenemine, kui võimaliku olemasoleva vask-kaablil pakutavate teenustega jätkamine. Ehitusaegne liitumispakkumine põhineb masstööl ning on liitujale soodsam, kui hilisem üksikkorras liitumine.
Liitumise hind on 199 €, hilisemas ehitusvoorus 399 €. Esmane liitumistähtaeg kuvatakse lepingu sõlmimisel. Elektrilevi kiire interneti võrguga liitumise tasu on ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavaid hooldustasusid. Hinnas sisaldub kiire interneti valmiduse ehitamine ja sidekaabli toomine kinnistu piirile või majani. Tasuda saab kuni kuue osamaksena.
Liituda saab www.elektrilevi.ee/kiireinternet , kui konkreetsel aadressil liitumislepingut ei ole võimalik sõlmida siis soovitan esitada sooviavaldus. Sooviavaldus on väga kõrge tähtsusega, sest need aitavad meil luua edasidi ehitusplaane.
Tänases olukorras, kus elanikkond on suures osas paikne ning ettevõtjatel on olulisi tagasilööke tavapärastes turustuskanalites oleme loonud interaktiivse infokandja, kuhu saavad ettevõtjad teada anda oma toodetest ja teenustest, mida elanikkond saab kontaktivabalt soetada.
Algatuse väärtuseks on see, et tänasel päeval suhteliselt paikseks jäänud valla elanikud saaksid lähikonnast vajalikud tooted ja teenused ressursisäästlikult ja kontaktivabalt kätte.Ettevõtjad aga ühe võimaluse juurde oma tooteid ja teenuseid pakkuda ning kontaktivaba edastuse väljatöötada.
Paljud ettevõtjad on tegevuse peatanud, kuid paljud on väljatöötanud protseduurid, kuidas kontaktivaba edastus saaks toimuda.Kutsume üles neid ettevõtteid, kelle põhitegevus on eriolukorra tõttu kannatanud leidma uusi võimalusi tegevuse laiendamiseks või muutmiseks, kuna kriis on toonud ka palju uusi vajadusi.
