by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | nov. 28, 2018 | Lohusaluloodus
Oleme kajastanud võimalikult maksimaalselt teadaolevat infot kergtee kohta. Omalt poolt kaasas Seltsi juhatus kergtee hanke väljakuulutamise info valguses dendroloogi, kes kaardistas ära teeäärsed olulised puud. Esitasime tellitud töö tulemuse kergtee projekteerijale ning käisime juhatusega ka teedeprojekteerijaga võimalikku loodussäästikuimat, väärtuslikke puid arvestavat trassilahendust vaatamas.
Käesolevaks hetkeks on algsele loodussäästlikule eskiisile saabunud Maanteeametist seisukoht, mis on väga jäik ning erandeid mittevõimaldav.
Täna toimub vallavalitsuse esindaja ja kohalike ühenduste esindajate kohtumine kergtee teemal, et hetkeseisust ning võimalustest rohkem infot saada. Anname räägitust ülevaate veebilehel.
Koosolekule seltsi juhatus ei jõudnud lühikese etteteatamisaja tõttu (saime teada koosolekust samal päevl), kuid oleme saanud infot, et kui varemalt kuulutati välja hange kergteele kuni poolsaarel asuva laste mänguväljakuni, siis nüüd on valminud uus plaan planeerida kergtee kuni sadamani. Laias laastus tähendab see seda, et uut hanget ei jõuta välja kuulutada, kuivõrd EAS-i 8 milj. rahastuse saamiseks on projekti esitamise tähtaeg detsembrikuus.
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | nov. 20, 2018 | Lohusaluloodus
Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Laulasmaa maastikukaitseala uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse kaitsealal olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning -tegevusi koos nende tõenäolise läbiviimise aja ja maksumusega.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 10. detsembril kell 16 Laulasmaa koolimaja aulas (Kloogaranna tee 20, Laulasmaa küla).
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta, täpsem info ning kaitsekorralduskava tööversioon siin: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade-avalikustamine-85
Fotol: Pruun raunjalg Laulasmaa maastikukaitsealal. Foto: Riina Kotter (Keskkonnaameti kodulehelt)
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | nov. 18, 2018 | Lohusaluloodus
“Kui ma vaatan nende puude peale, siis on see Eesti rahvas”, ütles Arvo Pärt Lääne-Harju vallas omanimelise Keskuse avamispäeval tornist Lohusalu poolsaare luitemetsadele alla vaadates.
Lohusalu poolsaare loodus on inspireerinud loomeinimesi läbi aegade – hinnanguliselt saab ligi 50-ne loomeinimese loomingut seostada poolsaare mõjutustega*, mis teeb piirkonnast Eesti mõistes tõelise kultuurikantsi. Laulasmaa, Heliküla, Kellasalu ja Lepo Sumera tee on vaid mõned kohanimed, mis annavad aimu poolsaare kultuuripärandist.
Tänasel päeval on Lohusalu poolsaar kujunemas kinnisvaraarendajate unelmaks, kus luitemetsade kohisemise ning laulva rannaliiva idüll asendub asfaldi hõnguga.
Mitte kaugel Arvo Pärdi Keskusest poolsaare põhjarannas läbib suurt õrna sambliku ning madala männikuga maa-ala tänavavalgustusega palistatud asfalttee, mille rajamise osas on tänase päevani mitmeid küsimärke – kuidas sai otse luidetele, mere kaldale, õrnale maastikule planeerida ning rajada sedavõrd sobimatut arendust?
2018. kevadel leidis suurt kodanike vastuseisu 1,5-e hektari metsa raadamist tingiv mastaapsete parklaalade rajamise planeerimine poolsaare keskosas, nii põhja- kui lõuna pool, mahutamaks ära 215-ne sõiduki parkimine. Parklaalade laienemisevajadust ei osanud eelmine, parklate rajamise idee algatanud vallavalitsus põhjendada. Kodanikualgatusena loodud Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi eestvedamisel koguti loetud päevadega enam kui 300 allkirja mastaapsete parklaalade vastu ning kompromisslahendusena 36-e parkimiskoha planeerimise poolt. Läbivalt jäi kõlama seisukoht, et Lohusalu küla osaline teemaplaneering ei lõimu terviklikult piirkonna vajaduste ning võimalustega.
Sel sügisel poolsaart väisanud tunnustatud Tartu Ülikooli maastikuökoloog Anneli Palo tuvastas poolsaarel enam kui kahesaja aastaseid mände, mitmed neist kõrgumas ka kavandatud parklaalal. On tähelepanuväärne, et poolsaare lõunaossa, otse rannale planeeritava kõvakattega parklaala ning 60 m2-i suuruse abihoone rajamine jääb teadlase hinnangul poolsaare kõige kõrgema looduskaitseväärtusega alale.
“Infrastruktuuri arendamine siia ei sobi – sellele alale parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust, /…/ parklat nii lähedale merele, õrnale liivapinnasele küll ei tohi rajada”, hindab tunnustatud ökoloog poolsaare luitemetsade kohta valminud ekspertarvamuses.
Teadlase hinnangul on poolsaare luitemetsad kõrge looduskaitseväärtusega – need tuleks tema hinnangul võtta kohaliku taseme kaitse alla ning luua selleks tarbeks kaitse-eeskiri.
Leiame, et piirkonna arendamisel tuleks teaduslikke eksperthinnanguid arvestada. Kergekäeliselt raadamis- ja asfalteerimisotsuseid vastu võttes hävitame unikaalse looduskoosluse, mis on teinud poolsaarest nii loomeinimeste, puhkajate kui loodusnautlejate meelispaiga ning mis saaks inspireerida jätkuvalt ka tulevasi põlvkondi. Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni on sisse kirjutatud piirkonna loodusväärtuslikkus, mida tulevad poolsaarele otsima inimesed nii Eestist kui kogu maailmast. Poolsaare looduskeskkonna säilitamine, arvestades ka teaduslikke ekspertarvamusi on riiklik huvi ning kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vastutus.
*Agu Veetamm, Laulasmaa & Lohusalu – loomerahva suvekodu (2016)
Fotol helilooja Heino Eller Laulasmaal 1965. a., Foto: Teatri- ja muusikamuuseum
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | nov. 15, 2018 | Lohusaluloodus
2018. aasta kevadest on kokkukutsutud kogukonnakomisjon, et arutada aktuaalseimaid teemasid ning probleemide lahendamisega koostöös kohalike kogukondadega tegeleda.
Loodusselts on kogukonnakomisjoniga liitunud, et olla kursis võimalike planeeritavate arengutega, mis Lohusalu poolsaare looduskeskkonda puudutavad. 14.11, aasta viimase koosoleku korraldas Loodusselts ning seda Arvo Pärdi keskuses. Kogukonnakomisjonide protokollidega saab tutvuda SIIN
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | okt. 17, 2018 | Lohusaluloodus
Juhime tähelepanu, et vald on välja kuulutanud Lohusalu poolsaare kergliiklustee projekteerimishanke: http://laaneharju.ee/hanked
Hanke sisu
Hanketingimuste järgi on plaanis rajada 2,9 kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saab alguse Laulasmaalt ning kulgeb piki Lohusalu tee lõunapoolset külge kuni Lohusalu külani. Vahetult enne küla pöördub trass Vainu teele ning lõpeb küla mänguväljaku juures.
Lohusalu tee on riigimaantee, mille teekoridor kuulub riigile. Kergliiklusteed projekteerib ning tulevikus ehitab ja haldab kohalik omavalitsus, antud juhul Lääne-Harju vald. Riigile kuuluvat teekoridori on võimalik üksikutes kohtades kasutada, kuid kindlasti ei saa rajada kogu kergliiklustee trassi riigile kuuluvale maale, kuna see on reservis tuleviku võimalike maanteelaienduste jaoks.
Ajaline faktor
Kas on täna veel võimalik võtta nö “aeg maha” ja pidada läbirääkimisi riigiga trassi suunamiseks maanteele lähemale?
Lähtume täna sellest, et rahastust kergliiklustee projektile on võimalik saada Euroopa Liidu fondidest eeldusel, et projekti rahastus otsustatakse käesoleva aasta jooksul.
Järgnevalt juristi, Tiina, kommentaarid antud hanke tingimustele:
Hanke tehniline kirjeldus annab tunnistust, et vald ise soovib kergliiklusteed kujundada maksimaalselt loodusthoidvalt.
Väga oluline on aru saada, et avalikkuse poolt mahalaidetud Lemminkäise projekt on valla poolt märgitud punktis 5 VAID eelnevalt koostatud projektidena, mitte projekti alusdokumentatsioonina.
Samas punktis – p 5.4 on muude varem koostatud tööde hulgas ära märgitud Looveer-Raudsepp töö kergliiklustee alternatiivse lahendusskeemina.
Projekti aluseks soovitakse põhimõttelise lahendusena pigem võtta alternatiivne lahendusskeem, viide punktile 9.6: Projekteerimisel lähtuda koostatud alternatiivsest kergliiklustee põhimõttelisest lahendusest.
Tehnilises kirjelduses märgitud töö eesmärk sisaldab loodustsäästvaid elemente:
6. Töö eesmärk
6.1.Toetada piirkonnas jalgsi ja rattaga liikumise kasvu, seda ka autoliikluse arvelt. Väikesed vahemaad kohalikesse olulistesse sihtkohtadesse toetavad seda, ka autoliikluse rahustamine (st vähem meeldivaks muutmine) toetab.
6.2.Tagada liiklemisel ohutus, eeskätt jalgsi ja rattaga ohutu liikumine paralleelselt ja risti maanteega ning ohutud ristumised kõrvalteedega ja kruntidele juurdepääsuteedega;
6.3.Säilitada poolsaare väärtuslikuks hinnatud maastik ja eripära. Maantee on oluline maastiku komponent;
6.4.Säilitada võimalikult palju puid;
6.5.Säilitada suvitajate ja elanike privaatsus;
6.6.Luua parim keskkond puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks (jalutamine, jooksmine ja rattasõit);
6.7.Toetada puhkepiirkonna väärtuste säilimist;
6.8.Arvestada olemasolevate metsaradade kasutamisega
Kui projekteerija on välja valitud, siis kergliiklustee trassi valimisel peab teedeprojekteerija arvestama lisaks teede projekteerimise nõuetele ka eeltoodud nõuetega.
Oleme Seltsina omaltpoolt kaasanud dendroloogi maanteeäärsete puude kaardistamiseks, tagades maksimaalne puude säilitamine.
