Ettepanekud arengukavasse

by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | okt. 17, 2018 | Lohusaluloodus

Lääne-Harju Vallavalitsus on lisanud aruteluks ning ettepanekuks valla arengukava 2019-2030 eelnõu: http://laaneharju.ee/arengukavad ning ootas muutmis-täiendusettepanekuid 07.oktoobrini.

Seltsi liikme, Toomase, ettepanekul sai Seltsi poolt esitatud järgnevad muutmisettepanekud:

Märkused seoses Lääne-Harju valla arengukavaga

04.10.2018

Lääne-Harju valla arengukava (valdkondlikud eesmärgid)

Slaid nr 4

“1.6 Randade heakorrastamine ja varustamine rannainventariga

1.6.1 Kloogaranna korrastamine

1.6.2 Leetse ranna korrastamine

1.6.3 Alliklepa ranna korrastamine

1.6.4 Klooga järve rannaala korrastamine”

See on väga õige, sellega tuleb kooskõlla viia ka lisades olevad mõningad laused, et tagada järjepidev ja selge käsitlus.

Arengukava lisa 1

Lehekülg 1 p 1 viimane lause:

“Valla atraktiivse ranna-ala säästlikuks kasutamiseks on vajalikud ranna-alade arendustegevused − parklate rajamine ning randade varustamine riietuskabiinide, prügikastide ja vaba aja veetmiseks vajalike vahenditega”

Ettepanek lisada lause lõppu: “… Kloogarannas, Leetse rannas, Alliklepa rannas ja Klooga järve kaldal, mis on perspektiivsed avalikud rannad.” Samuti tuleks kaaluda, et vähemalt Kloogarannas, mis on parima infrastruktuuriga rand, oleks rajatud ka avalikud tualettruumid, mitte üksnes riietuskabiinid, vältimaks rannaga vahetult piirneva ala reostamist.

Selgitus: arengukava slaid 4 punkt 1.6 on täpsustatud neli randa, mida nähakse perspektiivsete arendatavate randadena, mille puhul heakorrastamise ja rannainventariga varustamine on oluline signaal rannalistele nende suunamiseks sinna kuumade rannailmade saabudes. Sama tuleneb ka lisas 4 esitatud rahastamiskavast. Neisse nelja randa on tulevikus vaja koondada avalik infrastruktuur, mis toetab rohkearvulist külastust ja tagab vajalikud tingimused. Avaliku ranna jaoks vajalik infrastruktuuri rajamine nõuab ressurssi ja seda nõuab ka edasine jooksev korrashoid, hooldus ja remont, mistõttu taolist infrastrutuuri ei ole mõeldav killustada laiali üle kogu rannajoone. Avaliku ranna funktsiooni ei ole mõeldav ka planeerida tundliku loodusliku kooslusega piirkondades (nt Lohusalu poolsaare rannamets ja samblikutega kaetud rannaluited), mis massilise ülekäimise korral kergesti hävivad. Samuti ei saa taolist funktsiooni planeerida erarandades, mille puhul puudub võimalus teenindava infrastrukturi rajamiseks.

Lehekülg 5 punkt 3 viimane lõik:

“Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad − Lohusalu ning Lahepere lahe äärne ala, mille keskuseks on kujunenud Laulasmaa SPA ja Lohusalu sadam ning Leetse, Keibu ja Alliklepa rannad.”

Ettepanek: Sõnastada ümber vastuolu kõrvaldamiseks: “Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad – Kloogarand, Leetse rand, Alliklepa rand ja Klooga järve rand. Lisaks sellele on Meremõisa rand populaarse telkimiskohana.”

Selgitus: Lahepere lahe keskuseks ei ole Laulasmaa SPA, vaid pigem Kloogaranna. Laulasmaa SPA ümbrust ei saa pidada puhkepotentsiaaliga kohaks, vaid juba väljaarendatud puhkealaks, mida opereerib SPA ja kus vallal ei ole vaja täiendavalt SPA ala arendada. Lohusalu sadamat aga ei saa pidada puhkepotentsiaaliga rannaalaks (sadamas ei ujuta ega päevitata), vaid tema potetsiaal on väikelaevade, sh külalislaevade, teenindamine ja mereturismi edendamine. Lohusalu lahe äärset ala ei saa pidada suure puhke potentsiaaliga rannaalaks infrastrutkuuri puudumise tõttu ja võimatuse tõttu seda arendada, kuna valdavalt on eramaad. Perspektiivne puhkeala ala on Meremõisa rand, kus on RMK puhkeala ja telkimisala ning mis on avalikus omandis olevatel maadel ning kuhu on ka autoga juurdepääs. Seal on infrastruktuur rajatud.

“Kui ma vaatan nende puude peale, siis on see Eesti rahvas”

by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | okt. 14, 2018 | Lohusaluloodus

13. oktoobril avas uksed Arvo Pärdi Keskus. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ammutas avakõne inspiratsiooni helilooja teosest Spiegel Im Spiegel, mis tuli imelise viiuldaja Anne Akiko Meyers-i poolt ettekandmisele ka Keskuse avakontserdil 14. oktoobril. Keskus lõimib poolsaare õrna looduse Arvo Pärdi heliloominguga. Järgnevad killud on nopitud rahvustelevisiooni otseülekandest Keskuse avamisest 13. oktoobril ning Heino Elleri Muusikakooli veebilehelt.

Kersti Kaljulaid, Vabariigi president:

Siit väga kaugel, teisel pool maakera kuulasin tänasele mõeldes üle Sinu muusikala Spiegel Im Spiegel.  Nelikümmend aastat tagasi sundlahkumise eel kirjutatud teos kõnetab tänases segadusttekitavalt mitmekesises maailmas võib-olla veel rohkemgi. Eriti siis, kui olla kodust kaugel. Ma kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti  valgustab ja vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid. Kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks.

Spiegel Im Spiegel. Kümme minutit dialoogi küsimist vastamist, kordamist, järelemõtlemist, selgimist, aktsepteerimist. Sinu muusika kaudu me kogeme, et üks kaalutud heli peidab endas rohkem kui palju helisid, helide mass. Ja me mõistame, et vaikus kõnetab alati rohkem kui paljusõnalisus, et visa ühtlane astumine viib kaugemale kui rähklemine ja,  Arvo, Sinu muusika teritab meie kuulmist. Kuni nukrusest sulab välja midagi paremat, sulab välja helgus. Lein pöördub lohutuseks, kaugusest saab sellel hetkel soe lähedus.Maakera pöördub, kodu on ikkagi meiega, isegi kui tegelikult ei ole; üksildasest hotellitoast, saab korraks kodune mets, eestimaine soo. Vaade kuuri ukse kõrvalt pingilt üle välja, üle sauna loojuva päikese poole ja selles hinge peegeldamises on midagi, millest Sul ja Sinu muusikal, Arvo, on roll, aga mis päriselt saab ikkagi igal kuulamisel uueks looks, sõltuvalt kohast, ajast ja meeleolust.

See üksainus pala on puudutanud miljonite selle planeedi inimeste südamekeeli ja tuletanud meile meelde, et välise all on sisemine; et on headus, headus on olemas, meelerahu on olemas ja see pala on muidugi pannud paljusid ka uurima, kust täpselt on Eesti. Kui me siia Lohusallu tuleme, siis siin, Arvo, ootad Sa meid kindlasti, aga vahel tabad Sa meid mujal ootamatult, keset töist argipäeva /…/

Toomas Siitan, muusikateadlane:

/…/ see Laulasmaa keskkond on nüüd selline koht, mida võiks pidada selle muusika jaoks maiseks koduks /…/

/…/ see on väga ilus teekond ümber maailma mis algas siitsamast mõnesaja meetri kauguselt, kus suvitas Heino Eller ja see seos sellesama metsaga siin on kuidagi väga kaunis, see on nagu suure suure ringiga koju tagasi jõudmine /…/

Arvo Pärt: /…/ on Sügavas tänutundes meenutan oma kompositsiooniõpetajat Heino Ellerit ja aega, mil ma tema juures õppisin. Mul on raske öelda, mis avaldas mulle rohkem muljet, kas tema õpetamisviis või tema karismaatiline isiksus. Heino Elleri suuremeelsus ja üllus ning tema looming on minu teadvuses sulanud aastakümnete jooksul kokku tervikpildiks, mis mõjutab mind tänaseni. /…/ (Heino Elleri Muusikakool)

Nüüd kui ma olen jõudnud umbes samasse ikka, nagu oli tol ajal minu õpetaja, olen ma enesele avastanud ühe Elleri mõtte: „ Palju raskem on leida üht üksikut sobivat nooti kui neid hulganisti paberile panna.“ Ehkki ta seda mulle kunagi otseselt välja ei öelnud, õnnestus tal ilmselt siiski poetada minu hinge samasugune vaevav igatsus „üheainsa sobiva noodi“ järele.“ (Arvo Pärt, 2001)

Arvo Pärt, vaatamas alla Keskuse sillast, tornist:

“Kas te teate, kui ma vaatan nende puude peale, siit, sellelt kõrguselt, siis ma näen, et see on Eesti rahvas. Et need on inimesed kõik. Ning deklameeris Karl August Hermanni luulet:

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan, üle õitsva Eestimaa, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan, hüüan vaikse häälega: “Siin on ilus elada!”

Siin on hea elada, tulge meile külla ja vaadake järele, kas mu sõnad maksavad või olen ma lihtsalt sellises vaimustuses.”

Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi nimel sai Keskusele kingiks viidud kaunis kanarbikutaim, mis istutatakse Keskuse juurde.

Arvo Pärdi Keskus on avatud kohtumispaik muusikasõpradele, interpreetidele ja teadlastele – kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud teemade vastu.

Loodan ning usun, et Lohusalu Poolsaare Loodusselts teeb kõik selleks, et poolsaare inspireerivat loodust kaitsta.

Vabariigi presidendi kõne on transkribeeritud TTÜ Küberneetikainstituudi kõnetuvastusrakenduse abil.

Postituse foto: Keskuse avakontsert, Kairi Niinepuu-Mark