Pöördume Teie poole seoses TREV 2 poolt geoloogiliste uuringute taotlemise asjus Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades maardla kavandamiseks.
Argumendid
Strateegiline tee pääsemaks
Klooga rongijaama.
Laulasmaa (ja teised
piirkonna) elanikud kasutavad antud metsateed pääsemaks Klooga rongijaama. Antud
metsatee võimaldab vältida Kloogale viivat sõiduteed, mis on kitsas ning
käänuline, ilma jalgteeta.
Värskelt rajatud kergtee Laulasmaalt
(Keila-Joalt) kuni Treppojani jätkub metsateega kuni Klooga rongijaamani –
kergtee on lisanud rongiga liiklejaid meie hinnangul oluliselt juurde. Ratastega
(ning jalgsi) on seda maad turvaline ja kiire läbida nii vanematel inimestel
kui ka lastel. Kindlasti aga ei peaks antud teed kuidagi parendama või
asfalteerima, et läbitavust parandada – loomulik ja looduslik metsatee ja
mustikamets on ideaalsed stressi maandajad ning mõjutavad inimese mõtteid
positiivsetes suundades ja võimaldavad puhkust ja lõõgastust.
Palume arvestada, et antud ala on strateegiliselt oluline ja igapäevaselt kasutatav otsetee Klooga rongijaama ka Laulasmaa elanikele. Meie jaoks on oluline, et antud ala säilitaks kohalike elanike jaoks rongiga liiklemise mugavuse, turvalisuse ja kättesaadavuse. Rongiliiklus on teatavasti ökonoome ja keskkonnasäästlik liikumisviis, mida vallasisese ja -välise transpordiviisina tuleks meie hinnangul igakülgselt soodustada.
Kohalike
strateegiline küla- ja korilusmets
Antud metsaala on kohalike
jaoks oluline mustikate ja seente korjamisepaik. Asupaigana mugav, kuna jääb
mitme küla keskele ja võimaldab kohalikel korilusega tegeleda ilma
liiklemisvahendeid ekspluateerimata. Korilus on Klooga elanikele (ja ka teistele
elanikele) kultuurilistest eripäradest tulenev oluline vajadus. Kaevandamine ja
liiklus nurjaks kogu piirkonna ka kaevandusalast väljajääva marja- ja
seenesaagi liiklemisest ja kaevandamisest tuleneva saaste tagajärjel.
Riiklikul tasandil ei tohi
unustada, et korilus on Euroopas Eesti kultuuri üks eripäradest ning
väärtuslike korilusmetsade järjepidev massiline kadumine ja rikkumine mõjutab ka
seda olulist kultuuripärandit ning rahvuslikku traditsioonilist eripära
jätkusuutlikkust. Kloogal asuv Kaitseväe harjutusväljak on juba hõlmanud kohaliku
korilusmetsa enda alla, ainus järgmine variant jääb Klooga järve tagune Maeru
piirkond, kus nii vahemaa kui erametsade tõttu koriluse viljelemine kohalikul
tasandil on häiritud.
Mürasein Paldiski
maantee ja Klooga aleviku vahel, rohekoridor loomadele, lindude pesitsuspaigad.
Antud
metsaala on oluline loomade ja lindude jaoks – ühel pool tiheda liiklusega Paldiski
mnt ning Treppoja küla, teisel pool Klooga alevik – teeb metsaalast olulise
mürasummutaja.
Palume
arvestada, et Kaitseväe harjutusväljak juba niigi mõjutab oluliselt Klooga
piirkonna inimeste elukvaliteeti (tegevused kostuvad loomulikult ka
naaberküladesse ning Laulasmaa-Lohusalu piirkonda): müra, liikluskoormus,
liikumispiirangud; arvestades Ämari sõjaväe lennuvälja ning Paldiski maanteed
kannab piirkond juba suurt koormust nii valla sisese kui üleriigilise
tähtsusega rajatiste ja tegevuste näol. Külade sisemetsa muutmine maardlaalaks
ei tohiks kuuluda tõsiste argumenteeritavate plaanide juurde, kui kohalike
inimeste elukvaliteeti ja piirkonna konkurentsivõimet inimeste elupaigana
arvestada.
Paldiski maantee
läbilaskevõime ning turvalisus.
Tänasel
päeval on Paldiski maantee tiheda liiklusega maantee, kus tihedalt liiklevad
nii suured rekkad Paldiski sadama suunal ja suunast kui Laulasmaa-Treppoja
kandist oma lapsi sõiduautodega muusikakooli ja hobiringidesse viivad
lapsevanemad. Juba tänasel päeval on näha, et suur liiklustihedus paneb
liiklejate turvalisusele kõrge surve, mis maardla rajamisel muutuks lausa
äärmuslikuks. Leiame, et kõrge massiga sõidukite liiklustiheduse järsk suurenemine
mõjutab otseselt kohalike elanike turvalisust kõrge ekspluatatsiooniga maanteel.
Rohevöönd ja
võimalikud kaitsealused liigid
Plaanitavad
uuringualad asuvad valla rohevööndis. Osa taotletavast uuringualast asub
Niitvälja soos, mis on osaliselt võetud kaitse alla. Otu ojas jääb uuringuala
(ja plaaniava maardla) tsentsisse. Ei pea olema hariduselt ökoloog, et teada,
et see tähendaks olulisi muutusi ka oja ökoloogilises heaolus.
Oleme
palunud anda oma hinnangu maastikuökoloogil, TÜ teadlasel Anneli Palol, kelle
hinnang on järgmine, mida palume arvestada argumendina käesoleva pöördumise
juures.
Anneli Palo,
maastikuökoloog, TÜ teadlane:
Metsalooduse
kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas.
1. tekib suur
rohevõrgustiku katkestus (kohaliku
kogukonna hinnangul tekib)
2. kas
raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa
loodusväärtusi; (ei ole uuritud).
3. juhul kui
on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või
on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel. (ei ole uuritud).
Teadlase hinnangul
ei ole argumendid, et “ pärast liiva ammendamist rajatakse uuesti mets ja
rohekoridor taastub” ega “et EELIS andmetel on olemas x ja y liik, aga
rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi” argumendid, kuna tema
hinnangul “tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi
teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).”
“Seega kui
läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleb Anneli Palo hinnangul
lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid.
Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade,
taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel
arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või
rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul,
kui seal tehnoloogiliselt oleks odavam kaevandada.”
Valla kõrge
ekspluateerimine maardlate rajamisel.
Seisuga
20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt
või täielikult 14
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist.
Loodusseltsi
hinnangul on juba olemasolevate maardlate arv võrreldes kaitsealade arvuga
(mida on vallas kokku vaid 10, mis on võrreldes naabervaldadega erakordselt madal
arv) juba kõrge ning maardlate arvukus võib mõjutada negatiivselt elupiirkondade
arendusi, kinnisvara hindu ning piirkondade elamisväärtuslikkust, elanike
heaolu ja rahulolu.
Maardlate järjepidev
rajamine (ja geoloogiliste uuringute lubamine) ei ole meie hinnangul mingil
moel põhjendatud vallaelaniku heaolu valguses. Valla panus riikliku tähtsusega
rajatiste ja ehitiste näol on juba piisavalt kõrge, et mitte lisada
vallaelanike elupaikadesse müra- ja muid kaevandamistegevustega kaasnevat
reostust juurde. Eeltoodud argumentidest lähtuvalt soovime geoloogiliste uuringute
tagasilükkamist.
Kogukonna ja vallavalitsuse ühise seminarisarja Targa Valiku Praktikumi avaseminarile “Lääne-Harju võimalused energiapöördeks” registreerumine on avatud!
Oodatud on kõik valla elanikud, nii eramajade omanikud kui korteriühistute liikmed!
19. märtsil toimub valla elanikkonnale suunatud teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikum avaseminar, mis keskendub taastuvenergiate võimalustele, energiatõhususe saavutamisele eramutes ja korteriühistutes. Seminaril saab praktiliste näidete ja soovituste abil mõtestada, milline on igaühe jaoks sobivaim taastuvenergialahendus või oma kodu energiatõhususe tõstmise võimalused.
Millised on valla plaanid energeetika valdkonnas? Mis on pumphüdroelektrijaam? Kas Lääne-Harjusse plaanitakse tuumajaama? Millist kasu saab vallaelanik? – need on vaid mõned küsimused, mis on juba elanikkonnalt laekunud ja mida saab seminaril ka küsida.
Seminaril astuvad üles valdkonna arvamusliidrid ja eksperdid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist. Arutelupaneelis osaleb Lääne-Harju valla abivallavanem Erki Ruben.
Seminar toimub 19. märtsil 16:30 – 20:30 Laulasmaa Koolis, Lääne-Harju vallas ning sellel osalemiseks palume registreeruda siin: https://rohevald.ee/laane-harju-voimalused-energiapoordeks/ Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka värske Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektriaenergiasektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Viimasel nädalal on vallaelanike seas tekkinud poleemika teemal, et AS Trev-2 Grupp on esitanud Keskkonnaametile geoloogilise uuringuloa taotluse Lääne-Harju vallas Klooga aleviku, Kloogaranna, Kersalu ja Tuulna külades ehitusliiva ammutamiseks mõeldud maardla kavandamiseks. Taotluse alusel on uuringuruumi pindala ca 216 ha. Uuringuks vajalike puuraukude arv on kuni 110. Keskkonnaamet küsib Lääne-Harju vallalt motiveeritud arvamust, mis sisaldab nõustumist uuringuloa taotlusega või sellest keeldumist. Lääne-Harju vallavalitsus korraldab arvamuse kujundamiseks infokoosoleku ning kutsub sellel osalema kõiki huvilisi. Koosolek toimub 27.02 algusega kell 16:00 Klooga kultuurimajas (Aedlinna tee 3, Klooga alevik). Taotluse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla kodulehel.
Lohusalu Poolsaare Loodusselts on küsinud arvamuse teadlastelt ja Seltsi liikmeilt. Looduskaitse ja maavarade kaevandamine omavahel kokku ei sobi. Juttu on üle 200st hektari suurusest maa-alast, sh suurtest metsamassiividest. Arvame küll, et kaevandust sellises mahus ei saa pooldada. Varsti saab seda reguleerima Harju maakonna maavarade teemaplaneering, nii et selts peaks kindlasti jälgima neid arenguid. Uudiste põhjal on näha, et riik -sh keskkonnaameti maapõuebüroo, toetab kaevandamist. Nii et kindlasti on see koht, kus MTÜd üksinda ei saa, vaid peaksid liituma.
Anneli Palo, maastikuökoloog, TÜ teadlane: Metsalooduse kahjustamise seisukohalt on oluline arvestada, kas. 1. tekib suur rohevõrgustiku katkestus, 2. kas raadataval metsamaal või selle vahetus ümbruses on väljakujunenud põlismetsa loodusväärtusi; 3. juhul kui on kaitstavaid liike jne, siis tuleb uurida, kas ümbruses on neid mujal ka või on antud ala võtmelise tähtsusega nende säilitamisel ja asurkonna taastamisel.Üldiselt peaksid need põhimõtted sisalduma ka KMH suunistes, aga üldjuhul üritatakse neist mööda minna, väites, et 1. pärast liiva ammendamist rajatakse uuesti mets ja rohekjoridor taastub; 2. et EELIS andmetel on olemas x ja y liik, aga rohkem mitte midagi ja järelikult väärtust polegi – tegelikkuses pole ju ülepinnalist inventuuri eesti metsades keegi teinud ning head andmed on vaid kaitsealade kohta (kui sealgi).
Seega kui läheb kaalumiseks, kuhu täpselt karjäär teha, tuleks lisaks tehnoloogilistele näitajatele võtta arvesse ka eelpooltoodud näitajaid. Seega peaks samal ajal koondama uuringud loomade liikumise, lindude elupaikade, taimede areaalide jmt kohta, tellima täiendava VEP-inventuuri ja võimalusel arvestama kõigi andmetega, mis on selle ala kohta teada. Looduskaitseliselt või rekreatiivselt kõrgema väärtusega alad peaksid olema alal hoitud isegi juhul, kui seal tehnoloogilislet oleks odavam kaevandada.
Kas mereäärsel vallal poleks mõtet uurida ka võimlausi mereliiva kasutamiseks? Kuigi ilmselt on siin merebioloogidel oma vastuväiteid.
Mart Meriste, bioloog, TÜ teadlane: Kaevandamise osas on tõepoolest raske head nõu anda. Kõige vastu võitlemine ei ole sageli tulemuslik ja kokkuvõttes kipub nii olema, et ega sellest kaevamata ei jäeta, vaid parimal juhul tehakse seda algatuseks kuskil mujal. Kui kaevandamisest ei pääse, on oluline, kuidas kaevandatud ala hiljem rekultiveeritakse. Seda saab mitte teha, valesti teha või ka mõningatel juhtudel teha päris hästi. Olen ise seisukohal, et kaevandamise negatiivsed keskkonnamõjud ületavad kordades mistahes positiivsena käsitletavaid. Sellegipoolest ei saa salata, et leidub mitmeid liike, kellele kaevandusaladele tekkivad vähetoitelised veesilmad on paremakski elupaigaks kui valdavalt erineva inimmõju all kannatavad looduslikud pinnaveekogud. Harivesilik on üks, kes kohe meelde tuleb. Olen külastanud ka põlevkivikaevanduste vanemaid aherainepuistanguid ja need on vaikselt muutunud kuivade ja toitainetevaesete niitude liikide pelgupaigaks. Mina olen ise tegelenud paaril korral kaevandusaladel kaitsealuste taimede ümberasustamisega ja muudel üleskaevatavate aladel negatiivsete keskkonnamõjude leevendamismeetmete väljatöötamisega aga väga suureks eksperdiks ma end pidada siiski ei saa. Antud juhul on üsna kindel, et vähemalt uuringuloani jõutakse niikuinii. Eestis on siiani olnud nii, et kui juba uuritakse, siis küllap ka kaevama hakatakse. Mis mahus ja kus täpsemalt, on aga kindlasti mingil määral mõjutatav. Keskse tähtsusega on aga sel juhul konkreetne kava, kuidas ala rekultiveeritakse ja kui seda tehakse parimal võimalikul viisil, siis ei pruugi kahju kohalikule keskkonnale olla siiski väga suur ja pikemas perspektiivis võivad kunagised kaevandusalad kujuneda ka väärtuslikeks loodusaladeks. Kahjuks pole endal aega süveneda aga lisan paar asjalikku kirjutist, millest esimese koostamisel ka ise servapidi kaasa lõin.
Helen Orav, merebioloog, TÜ teadlane liiva kaevandamisest merest: Jah, seda on tehtud, siiani mereehtiste (sadamate, süvenduste) vajadusel. Tallinna sadama ehituseks võeti Naissaare maardlast. Vajalik on vee erikasutusluba ja alati tuleb ka teha keskkonnamõju hinnang.
Kui kogukondades on maavarade kaevandamisele loodusväärtuslikest kohtadest vastumeelne tuleks algatada kogukondlik diskussioon koos vallavalitsusega: 1) kas oleme valmis vallana loobuma tulust, mis kaasneb kaevandamisega 2) millised on alternatiivsed võimalused teenida vallal tulu. 3) millised on võimalused tõsta elanikkonna heaolu samal ajal säilitades meie loodusväärtusi maastike ja metsakoosluste näol. 4) millistel aladel/piirkondades ollakse kaevandamisega nõus (väheväärtuslikud karjäärid ja alad, millel pole otsest seost elanike heaoluga (joogivesi, KAH alad jm)
Kui kogukond ei soovi maavarade ja loodusväärtuste kaevandamist ja majandamist, siis millised võiksid olla alternatiivid; tänapäeval on ohtralt võimalusi alates chaga kasvatamisest metsaaladel, Lääne-Harjul on eelis ka taastuvenergiate osas, millel on pikaajaline mõõde ja ilmselt on ka tulusam kui kaevandamine. Oluline on teadlaste kaasamine ja argumentidele toetumine. Kaevandamine nagu ka metsa lageraied on vähese lisaväärtusega arendused, mille osas tuleb läbi viia arvutuslikud ja teaduslikult argumenteeritud analüüsid ja leida ka alternatiivseid tegevusi, lähtudes meie valla geograafilisest ja ökoloogilisest eripärast, mis on säästlikumad kuid majanduslikult tulusamad ka pikas plaanis. Kuidagi loogiline tundub ka, et kohalik ressurss katab kohalikke vajadusi.
Val Rajasaare kommentaar: Koosoleku aeg on täpselt Harku vallavolikogu istungi aeg. Ma ei saa seetõttu seal osaleda, kuigi tahaksin rääkida, kuidas Harku vald on seni kõik uuringulubade taotlused põhjalikult põhjendades kas tagasi lükanud või peatanud loodusuuringute tegemise ajaks. Jõudu, Lääne-Harju. Midagi kuskilt kaevandatakse lõpuks nagunii, aga nõme on see, mille pärast on vaja kaevandada, teed ja trassid, mida tegelikult ei olegi vaja. Samal ajal kui olemasolevad kruusakarjäärid veetakse kiiruga tühjaks, et meetripaksuse kihina laotada riigimetsade sihtidele metsa väljaveo võimaluste parandamiseks.
Tänamine on midagi, mida ei peaks kunagi homseks jätma, nentis president Kersti Kaljulaid Eesti inimeste tänuüritusel.
20.02.20 toimus Loodusseltsi traditsiooniks saanud liikmete kokkusaamine – juhatuse vastuvõtt, liikmete ning koostööpartnerite tänuüritus. Traditsioon on ka see, et kohtumine ja õhtu kujuneb õdusaks ja südamlikuks kokkusaamiseks. Täname väga ka Arvo Pärdi Keskust, kes pakkus meile kontserdiks suurt saali, kuid jäime esialgselt plaanitud õdusa ja intiimse formaadi juurde.
Traditsiooniliselt algas õhtu kohaliku heliloominguga kohalike muusikute esituses. Kohaletulnuid tervitasid Piia Paemurru (klaver), Muusikaakadeemia professor Peeter Paemurru (tšello), Kadri-Ann Sumera (klaver), Mikk Murdvee (viiul). Õhtul helisesid: Kärbse-valss (Lepo Sumera, valss filmist kevadine kärbes) , Aliinale (Arvo Pärt) , Kadents ja teema (Ester Mägi), Prelüüd (Heino Eller), Hällilaul (Villem Reimann), Valss (Lepo Sumera)
Mikk Murdvee ja Kadri-Ann Sumera
Loodussetsi juhatus tänas inimesi, kes on Seltsi tegemistesse panustanud nõu ja jõuga ning koostööpartnereid, kes on andnud Seltsi tegevustesse suuremat mõõdet ja kaalu.
Juhatus tänas: Tiina ja Ulrich Reimets, 2018. aastal hindamatu panuse eest poolsaare mastaapsete parklaalade plaani märkamise ja vaide esitamise eestvedamise eest, 2018. aasta juhatuse tegemistesse panustamise ja järjepideva juriidiliste nõuannete eest. Tiina ja Ulrich Reimets on ka laiendatud juhatuse liikmed. Ulrich Reimets märkis, et kui teha asju südamega, siis juhtuvad head asjad.
Toomas Vaher – Seltsi esindamise eest kergteega seonduvas ning järjepideva panustamise eest juriidiliste nõuannete osas. Toomas Vaher tähtsustas Seltsi eestvedamise olulisust ning lubas juhatuse kõrval olla ka edaspidi.
Riia Hansen – Lohusalu poolsaare elurikkuse ning kultuuriloo elupõline ülestäheldaja. 2018. aastast on tema vaatlustega võimalik tutvuda Elurikkuse veebilehel.
Renno Nellis – üle-eestilise vääriselupaikade ülestäheldamise raames avastas Renno Nellis poolsaarel kaks haruldast metsakooslust, mille sarnast on Eestis säilinud 0,1%. Poolsaarel registreeriti kaks vääriselupaika. Renno Nellis tõi esile, kuivõrd haruldane on poolsaarelt leitud metsakooslus.
Arvo Pärdi Keskus – suurepärane koostöö piirkonna väärtuste mõtestamisel ja loodusväärtuste kestmise tagamisel. Loodusseltsi asutajaliige Michael Pärt tõi esile pausi tähtsuse ja seose metsaga. Seltsi kontekstis tähtsustas ta juhatuse järjepidevat aktiivsust ja loodusväärtuste hoidmisel eestvedamist.
Jaanus Saat, Lääne-Harju valla vallavanem – koostöö eest Rohelise valla idee arendamisel. Jaanus Saat ja vallavalitsus on ka Loodusseltsi koostööpartner elanikkonna teavitusprogrammi Targa Valiku Prakikumi raames. Jaanus Saat tõi esile rohelise valla järjest laiema tuntuse; Lohusalu maastikuala loomise edenemise osas avaldas ta lootust, et takistused saavad ületatud ja protsess viiakse lõpule.
Kingikotis leidus Lepo Sumera heliplaat ning kohalikest seentest valminud seenehoidise, mis samuti Sumerate perekonnalt pärit.
Õhtu edenedes nautisid kokkutulnud maitseüllatusi, kus muuhulgas üllatas Kadri-Anni seenepirukas ning kodutehtud mahlad.
Elanikkonnale suunatud teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikumi koostööpartnerid: Loodusseltsi esindaja projektis, Kairi Niinepuu-Mark, Meie Paldiski MTÜ esindaja, Amandus Adamsoni majamuuseumi direktor Merle Tank ja Lääne-Harju vallavalitsuse esindaja Jaanus Saat.
Loodusseltsi juhatus tänab kõiki kohaletulnuid ja soovib tervenemist neile, kes viirusteajal tervisega kimpus olles koju pidid jääma.
Juulis väisasid Lohusalu Poolsaart Tartu Ülikooli teadur PhD Liis Marmor ning Tartu Ülikooli teadlane, botaanik ja mükoloog Tiiu Kupper.
Kokku täheldasid eksperdid 52 samblikku ning 49 sambli liiki, mis ei ole täielik nimekiri, kuna ei vaadeldud väikeseid samblaid ja samblikke; osa leidudest koguti herbaariumiks (fotol väike osa samblikke). Herbaariumitest on teinud skanneeritud visuaalid Seltsi liige Mari Kaljuste.
Mari Kaljuste loodud herbaariumite visuaalid annetab Lohusalu Poolsaare Loodusselts vabalt kasutamiseks kõikidele koolidele, kes soovi avaldavad. Kuna meie suunas on koolid huvi üles näidanud, siis siit saab need alla laadida:
2019. aasta suvel avastasid Loodusseltsi liikmed juhuslikult, et poolsaare lõunapoolse vääriselupaiga sisse on antud ehitusluba mobiilimastile. Soovisime saada enam infot vajaduste ja probleemide osas, mis on taolise otsuse tinginud ning olla kogukonnana protsessi kaasatud. Hoolimata korduvatest pöördumistest ja palvetest saada kokku ja teema osas rohkem teada saada jäid meie e-kirjad vastuseta.
Pöördumises andsime teada, et kavandatav rajatis on planeeritud registreeritud vääriselupaiga alale VEP205857 Lohusalu poolsaarel (Ringmängu kinnistu, katastritunnus 29501:007:1666), mille kohta koostatud eksperthinnangus (https://lohusaluloodus.ee/wp-content/uploads/2018/10/Ekspertarvamus.pdf) selgitab Tartu Ülikooli teadlane maastikuökoloog Anneli Palo, et “kõrge looduskaitseväärtusega elupaikadesse infrastruktuuri arendamine ei sobi, s.t. neile aladele parkimiskohtade, spordi-ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust /…/”. Seetõttu soovitab teadlane jätta ala ehitistest puutumata.
Luitemännikusse ja vääriselupaigana registreeritud alale planeeritud ehitis oleks hõlmanud 160 m2 ala (seletuskiri 8.11.2018) ja ulatuks pea kolmekordselt üle metsa. Eeldame, et Lohusalu poolsaare rohevööndisse, vääriselupaika ja loodusväärtuslikesse metsaelupaikadesse betoonvundamentide rajamist peaks vältima nii teadlase eksperthinnangu valguses kui loodushoidu väärtustava kohaliku elanikkonna huvides.
Maastikuökoloog Anneli Palo on kinnitanud, et „kavandatav mast lõhuks tugevalt looduslikku tervikut.“ (28.06.2018) Vääriselupaikade ekspert Renno Nellis juhib omakorda tähelepanu elupaikade kahjustamisele: “Mobiilimasti ehitamine kahjustab kindlasti VEP tunnuseid.” (1.07.2019)
aasta juulis valmis teadlaste Liis Marmori ning Tiiu Kupperi eksperthinnang poolsaare loodusväärtustest, mille käigus täheldati planeeritava masti vahetus läheduses kolm vääriselupaiga indikaatorsamblikku. Seegi fakt kinnitab, et antud alasse ning plaanitava kaitsealuse metsa piires mobiilimasti rajada ei saa.
Maailma mastaabis olulise kultuuripärandi ja metsakümbluse paiga säilitamise nimel on kogukond andnud teada, et väikesel, kõrge looduskaitselise väärtusega poolsaarel ei toimuks maastiku lõhkumist ning visuaalset reostust mobiilimasti näol, seda enam, et ümbruskonnas asub juba hulgaliselt mobiilimaste.
30.oktoobril toimus Ringmängu kinnistule plaanitava mobiilimasti-teemaline kohtumine kogukonna esindajate Kairi Niinepuu-Mark (LPLS), Enn Pormeister (LS) ja Jaak Rand-i (poolsaare elanik) ning Lääne-Harju vallavalituse ja Telia Eesti AS esindajate vahel. Omalt poolt tutvustasime poolsaarega seotud inimeste seas ajavahemikul 21-29. oktoober 2019 läbiviidud küsitluse tulemusi.
Küsitlusele vastas 140 inimest, kelledest 126 (90%) vastas masti rajamise ideele vääriselupaiga alale “Ei, kindlasti mitte”. Masti rajamist vääriselupaigale pooldas 9 inimest (6,4%) ning seisukohta ei omanud 5 inimest (3,6%) Küsitluse tulemustega on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/16Tl_H-BaBN1bsoCxWHhfnj9YdIxXhacu/view?usp=sharing
Telia AS esindajad võtsid küsitluse tulemused teadmiseks ja väljendasid valmisolekut mobiilimasti paigaldamine tänasel päeval peatada. 32 inimest on välja pakkunud alternatiivseid lahendusi või väljendanud oma seisukohta.
Kogukonna esindajatelt oodatakse seisukoha kokkuvõtet ning võimaliku masti asukoha osas alternatiivset pakkumist.
