Kergtee teostamine lükkub edasi, vallavanema selgitus

Kergtee teostamine lükkub edasi, vallavanema selgitus

Vallavanem Jaanus Saat on edastanud järgneva pöördumise:

Laulasmaa-Lohusalu kergliiklusteest

Keila vald on juba 2014 aastal algatanud kõrvalmaantee 11395 Laulasmaa – Lohusalu juurde kergliiklustee rajamise projekti. Käesoleval aastal võtsime juba Lääne-Harju vallana taaskord teema fokuseeritult käsile.

Avalikult kasutatavat kergliiklusteed ei ole võimalik vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele katkematuna kavandada ainult valla omandis olevale maa-alale ning seetõttu läbib tee mitmeid erakinnistuid. Lääne-Harju vallavalitsus on teinud läbi kergliiklustee projekti koostaja Teedeprojekt OÜ koostööd vastavate kinnistuomanikega. Osadega Teist on saavutatud väga mõistlikke kompromisse. Täname siiralt neid kinnistuomanikke koostöö ja avatuse eest. Lääne-Harju vallavalitsus on teinud koostööd kohalike inimestega nii seltside kui üksikisikutega, kes on olnud alati valmis tulema laua taha valla palvel, aga kes on ka omaalgatuslikult kokku kutsunud inimesi. Koostöös on sündinud kergliiklustee rajamise põhimõtted, mis arvestavad kohalikku looduskeskkonda ja muid vajadusi.

Lääne-Harju vallavalitsus on teinud koostööd ka Maanteeametiga tutvustades maaomanike ja kohalike abiga valminud eskiislahendust ning lähteseisukohti nii mitteametlikus kui ametlikus vormis. Maanteeameti vastustest jääb selgelt kõlama alljärgnev seisukoht:

Riigitee on plaanis järgmise kümnendi esimeses pooles rekonstrueerida ning selleks vajame riigitee alust maad. Oleme leevendanud nõudeid laiema 4. klassi tee pealt kitsama 5. klassi teele. Projekteerija peab peale kandma olemasoleva tee telje ning selle külge eskiisi tasemel projekteerima 5. klassi ristlõike. Peale seda tuleb peale kanda normide kohane vaheriba rahuldaval tasemel ning siis saame teada minimaalse JJT vahekauguse. Erandlik lähtetase vaheribal on siis, kui ees on füüsiline takistus, mida ei ole võimalik teisaldada jne. Näiteks erandlik lähtetase ei kaasne kui kinnistu omanik ei ole nõus.

Sellest seisukohast tuleb välja, et kuni Maanteeametil ei ole valminud riigitee rekonstrueerimisprojekt, ei anna Maanteeamet mistahes põhjustel kooskõlastust kergliiklusteed tänasel päeval olemasolevale teele lähemale projekteerida ega ehitada.

Maanteeameti tingimustele vastava kergliiklustee rajamine põrkub mitme erakinnistu omaniku vastuseisule, mis seisneb nõusoleku mitteandmises oma kinnistust äralõike teostamiseks. Kindel eitav seisukoht või oluliste tingimustega seisukoht, kelle kinnistut projekteeritav kergliiklustee hakkaks läbima, on ca 20 kinnistuomanikul. Vaatamata olukorrale, kus ohutuse tagamiseks on Laulasmaa – Lohusalu kergliiklustee ääretult vajalik, ei ole vallal otstarbekas seda rajada Maanteeameti tänaste tingimuste kohaselt, kuna see oleks kinnistuomanikele ebaproportsionaalselt koormav. Kergliiklustee jaoks arvukalt erakinnistute osalise sundvõõrandamise läbiviimine ei ole käesoleval hetkel mõistlik ega otstarbekas, seda nii menetluste arvu, kui ka eeldatava maksumuse tõttu.

Lääne-Harju vallavalitsus otsustas peatada kõrvalmaantee 11395 Laulasmaa – Lohusalu juurde kergliiklustee rajamise projekt ja mitte taotleda selleks EAS-i poolt rahastatud meetmest toetust. Projektiga arvestatakse piirkonnas planeeringute menetlemisel, aga samuti suhtleme perspektiivis kinnistute omanike ja piirkonna mittetulundusühingutega kergtee rajamise võimalikkuse osas, aga seda juba koos Maanteeametiga ühise projekti koostamise ajal. Parim lahendus saab sündida sünkroonselt tegutsedes. Alustame Maanteeametiga läbirääkimisi ühisprojekti koostamisega alustamiseks võimalikult lähimas tulevikus. Projekti käivitumisel ootame Teilt vähemalt sama efektiivset koostööd.

Lääne-Harju vallavalitsus

 

 

Volikogu novembrikuine istung

Volikogu novembrikuine istung

17. novembril toimus volikogu istung, kus esitleti avalike ürituse korraldamise nõudeid. Teema puudutab poolsaart otseselt, kuivõrd suviti tekib 1-2 korral olulisi probleeme seoses sadamas korraldatavate massüritustega. Probleemid hõlmavad otseselt inimeste turvalisust. Volikogu instungi päevakord:  http://laaneharju.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/WpsRc5UV5ruQ/content/id/21800426?redirect=http://laaneharju.ee

Korrakaitse seadusest tulenevalt ning avalike ürituste sujuvaks läbiviimiseks on vaja kehtestada avaliku ürituse korraldamise nõuded. Volikogu tegi ettepaneku lisada esitatud dokumenti ürituse korraldajale seatud kohustused, mis tagaks turvalisuse, öörahu ja üritusele järgneva heakorra. Lisaks on vaja siduda avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Lääne-Harju valla heakorraeeskirjaga. Protokoll on nähtav siin: http://laaneharju.ee/volikogu-istungi-protokollid-2018

Kergtee teostamine lükkub edasi, vallavanema selgitus

Kergtee hetkeseis ja temaatiline koosolek Laulasmaa SPA-s

Oleme kajastanud võimalikult maksimaalselt teadaolevat infot kergtee kohta. Omalt poolt kaasas Seltsi juhatus kergtee hanke väljakuulutamise info valguses dendroloogi, kes kaardistas ära teeäärsed olulised puud. Esitasime tellitud töö tulemuse kergtee projekteerijale ning käisime juhatusega ka teedeprojekteerijaga võimalikku loodussäästikuimat, väärtuslikke puid arvestavat trassilahendust vaatamas.

Käesolevaks hetkeks on algsele loodussäästlikule eskiisile saabunud Maanteeametist seisukoht, mis on väga jäik ning erandeid mittevõimaldav.

Täna toimub vallavalitsuse esindaja ja kohalike ühenduste esindajate kohtumine kergtee teemal, et hetkeseisust ning võimalustest rohkem infot saada. Anname räägitust ülevaate veebilehel.

Koosolekule seltsi juhatus ei jõudnud lühikese etteteatamisaja tõttu (saime teada koosolekust samal päevl), kuid oleme saanud infot, et kui varemalt kuulutati välja hange kergteele kuni poolsaarel asuva laste mänguväljakuni, siis nüüd on valminud uus plaan planeerida kergtee kuni sadamani. Laias laastus tähendab see seda, et uut hanget ei jõuta välja kuulutada, kuivõrd EAS-i 8 milj. rahastuse saamiseks on projekti esitamise tähtaeg detsembrikuus.

Keskkonnaamet korraldab Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet korraldab Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Laulasmaa maastikukaitseala uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse kaitsealal olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning -tegevusi koos nende tõenäolise läbiviimise aja ja maksumusega.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 10. detsembril kell 16 Laulasmaa koolimaja aulas (Kloogaranna tee 20, Laulasmaa küla).
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta, täpsem info ning kaitsekorralduskava tööversioon siin: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade-avalikustamine-85
Fotol: Pruun raunjalg Laulasmaa maastikukaitsealal. Foto: Riina Kotter (Keskkonnaameti kodulehelt)
Kas hoiame valla looduskeskkonna kultuuripärandit?

Kas hoiame valla looduskeskkonna kultuuripärandit?

“Kui ma vaatan nende puude peale, siis on see Eesti rahvas”, ütles Arvo Pärt Lääne-Harju vallas omanimelise Keskuse avamispäeval tornist Lohusalu poolsaare luitemetsadele alla vaadates.
Lohusalu poolsaare loodus on inspireerinud loomeinimesi läbi aegade – hinnanguliselt saab ligi 50-ne loomeinimese loomingut seostada poolsaare mõjutustega*, mis teeb piirkonnast Eesti mõistes tõelise kultuurikantsi. Laulasmaa, Heliküla, Kellasalu ja Lepo Sumera tee on vaid mõned kohanimed, mis annavad aimu poolsaare kultuuripärandist.

Tänasel päeval on Lohusalu poolsaar kujunemas kinnisvaraarendajate unelmaks, kus luitemetsade kohisemise ning laulva rannaliiva idüll asendub asfaldi hõnguga.

Mitte kaugel Arvo Pärdi Keskusest poolsaare põhjarannas läbib suurt õrna sambliku ning madala männikuga maa-ala tänavavalgustusega palistatud asfalttee, mille rajamise osas on tänase päevani mitmeid küsimärke – kuidas sai otse luidetele, mere kaldale, õrnale maastikule planeerida ning rajada sedavõrd sobimatut arendust?

2018. kevadel leidis suurt kodanike vastuseisu 1,5-e hektari metsa raadamist tingiv mastaapsete parklaalade rajamise planeerimine poolsaare keskosas, nii põhja- kui lõuna pool, mahutamaks ära 215-ne sõiduki parkimine. Parklaalade laienemisevajadust ei osanud eelmine, parklate rajamise idee algatanud vallavalitsus põhjendada. Kodanikualgatusena loodud Lohusalu Poolsaare Loodusseltsi eestvedamisel koguti loetud päevadega enam kui 300 allkirja mastaapsete parklaalade vastu ning kompromisslahendusena 36-e parkimiskoha planeerimise poolt. Läbivalt jäi kõlama seisukoht, et Lohusalu küla osaline teemaplaneering ei lõimu terviklikult piirkonna vajaduste ning võimalustega.

Sel sügisel poolsaart väisanud tunnustatud Tartu Ülikooli maastikuökoloog Anneli Palo tuvastas poolsaarel enam kui kahesaja aastaseid mände, mitmed neist kõrgumas ka kavandatud parklaalal. On tähelepanuväärne, et poolsaare lõunaossa, otse rannale planeeritava kõvakattega parklaala ning 60 m2-i suuruse abihoone rajamine jääb teadlase hinnangul poolsaare kõige kõrgema looduskaitseväärtusega alale.
“Infrastruktuuri arendamine siia ei sobi – sellele alale parkimiskohtade, spordi- ja mänguväljakute ning muude rajatiste ehitamine kahjustab loodusväärtusi ning kahandab ka kogu ülejäänud piirkonna esteetilist väärtust, /…/ parklat nii lähedale merele, õrnale liivapinnasele küll ei tohi rajada”, hindab tunnustatud ökoloog poolsaare luitemetsade kohta valminud ekspertarvamuses.

Teadlase hinnangul on poolsaare luitemetsad kõrge looduskaitseväärtusega – need tuleks tema hinnangul võtta kohaliku taseme kaitse alla ning luua selleks tarbeks kaitse-eeskiri.

Leiame, et piirkonna arendamisel tuleks teaduslikke eksperthinnanguid arvestada. Kergekäeliselt raadamis- ja asfalteerimisotsuseid vastu võttes hävitame unikaalse looduskoosluse, mis on teinud poolsaarest nii loomeinimeste, puhkajate kui loodusnautlejate meelispaiga ning mis saaks inspireerida jätkuvalt ka tulevasi põlvkondi. Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni on sisse kirjutatud piirkonna loodusväärtuslikkus, mida tulevad poolsaarele otsima inimesed nii Eestist kui kogu maailmast. Poolsaare looduskeskkonna säilitamine, arvestades ka teaduslikke ekspertarvamusi on riiklik huvi ning kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vastutus.

*Agu Veetamm, Laulasmaa & Lohusalu – loomerahva suvekodu (2016)
Fotol helilooja Heino Eller Laulasmaal 1965. a., Foto: Teatri- ja muusikamuuseum

Selts osaleb kogukonnakomisjonis

Selts osaleb kogukonnakomisjonis

2018. aasta kevadest on kokkukutsutud kogukonnakomisjon, et arutada aktuaalseimaid teemasid ning probleemide lahendamisega koostöös kohalike kogukondadega tegeleda.

Loodusselts on kogukonnakomisjoniga liitunud, et olla kursis võimalike planeeritavate arengutega, mis Lohusalu poolsaare looduskeskkonda puudutavad. 14.11, aasta viimase koosoleku korraldas Loodusselts ning seda Arvo Pärdi keskuses. Kogukonnakomisjonide protokollidega saab tutvuda SIIN