Pühadetervitus
Seltsile saadetud jõulutervitused
Seltsile saadetud jõulutervitused
Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle Eesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge loodusväärtusega alasid.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele – sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt kaitstud. (Eesti Loodusuurijate Selts, 12.12.2018) ning SIIN
Renno Nellis, MSc, Eesti Orinitoloogiaühingust on väisanud Lohusalu Poolsaart ning on siin täheldatud piirkondi munitsipaalaladel, mille osas registreeritakse vääriselupaigad. Need kvalifitseeruvad VEPks eelkõige männikute ülikõrge vanuse tõttu (ületavad kahekordselt VEP juhendis kirjasolevat männikute bioloogilist vanust).
Postituse foto: Viio Aitsam
18. detsembril oli Lohusalu Poolsaare Loodusseltsil au olla kutsutud Riigikogusse EMA metsanduse aastakonverentsile, kus meile anti üle tunnustus “Lohusalu poolsaare rannamännikute kaitsmisel ning innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu pannuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.”
Kohapeal selgus, et Lohusalu poolsaare looduskeskkonnas toimunu ning toimuv on kõrgendatud tähelepanu all ning asjade seisu kohta tuldi küsima. Kevadel tegi rahvusringhääling parklate rajamise plaanist ka uudisloo.
Loodusselts sai asutatud 2018. aasta kevadel, mil loetud päevadega esitasime vaide poolsaare osalise teemaplaneeringu vastu ning kogusime enam kui 315 allkirja vähendamaks parklakohtade rajamist oluliselt.
Sügisel väisas Seltsi kutsel poolsaart tunnustatud maastikuökoloog professor Anneli Palo, kellelt valmis Lohusalu poolsaare munitsipaalmetsade loodusväärtuslikkust analüüsiv ekspertarvamus, mile kohaselt lõunaranda planeeritav kõvakattega parkla ning hoone jääb just poolsaare kõige loodusväärtuslikumasse tsooni – ökoloog hindab, et kõvakattega parklat ning ehititist sellesse piirkonda rajada ei tohiks.
Kindlasti ei ole võitlus läbi, kuna ohtralt esitatud teabepäringutele tuleb jätkuvalt lisa:
Selts on järjepidevalt saatnud teabepäringuid nii valda kui Keskkonnaametisse, kronoloogiliselt järgnevalt:
10.09.2018 oleme saatnud teabepäringu küsimustega:
14.09.2018 oleme saanud vallavalitsusest järgneva info teemaplaneeringu menetluse hetkeolukorra kohta:
Lohusalu Teemaplaneeringu muudatused on seletuskirjas ja põhijoonisel sisse viidud ja saadetud Keskkonnaametile ülevaatuseks ja arvamuse saamiseks. Loodetavasti saame vastused septembri lõpus.
Peale seda Esitab Lääne-Harju Vallavalitsus taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt LKS § 40. Peale Keskkonnaameti nõustuva otsuse saamist. Esitame kausta Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitlusele järelevalveks ja heakskiitmiseks. Seega arvestades prosesside menetlustega on kehtestamise lähim võimalik aeg novemberi kuu volikogul.
Lugupidamisega,
Ado Pallase
planeeringute spetsialist
Kirjaga lisatud kaasa Lohusalu Teemplaneeringu põhijoonis4_LOHUSALU_TP_ POHIKAART_20180702
Seltsi kommentaar: Teemaplaneeringu 14.09.2018 menetlusseisu versioon näeb rohealale ette 200 meetrise ehituskeeluvööndiala, mida ka Loodusselts on soovinud. Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub vaid olemasoleva hoonestuse vahelises alas.
24.09.2018 esitas Kase Käsitöö MTÜ vallavalitsusele mastaapsete parklaalade ehitamise toetamiseks kirja.
Lohusalu Poolsaare Loodusselts on esitanud eelnimetatud kirja autori vildakate argumentide osas vastulause, millega saab tutvuda siin: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ vastulause
02.10.2018 esitasime valda uue teabepäringu: Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ
Mille osas saime 3.10.2018 vastuse:
Saatsime Keskkonnametile päringu täpsustavate küsimusetega 14.09.2018 ja saime vastuse täna, 03.10.2018. Vastavalt sellel infole täiendab planeeringu koostaja seletuskirja ja põhijoonist.
Lugupidamisega
Ado Pallase
planeeringute spetsialist
679 0604
Kirjale lisatud Seletuskiri: 3_LOHUSALU_TP_ SELETUSKIRI_20180702
Järgnevad infokillud kogunevad ka edaspidi siia postituse alla.
Planeeritavate parklate osas ilmnesid uued asjaolud seoses ökoloog Anneli Palo Lohusalu poolsaare kohta teostatud ekspertarvamusele.
04.10.2018 Vallavalitsusele edastatud pöördumine Seltsi poolt: Lohusalu_luitemetsad
04.10.2018 Edastatud pöördumine Keskkonnaameti poole: LPLS_Keskkonnaamet
07.11. 2018 Edastatud teine pöördumine keskkonnaameti poole: Keskkonnaamet_2
26.11.2018 vastuskiri vallalt:
Lohusalu teemaplaneering esitati 01.11.2018 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vahendamiseks. Hetkel ei ole veel Keskkonnameti nõusolekut saabunud.
Lugupidamisega, Ado Pallase, planeeringute spetsialist
12.12.2018 pöördumine Keskkonnaameti poole:
Palume arvestada Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuse lahendamisel (parklad ning ehitise rajamine), et meil on kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek vallavalitsusele esitatud, vastavalt ökoloog dr. Anneli Palo eksperthinnangule, ja töös ning vääriselupaikade spetsialistide hinnangud sellele alale koostamisel.
Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ nimel Seltsi juhatus
Kairi Niinepuu-Mark, Tiina Reimets, Ulrich Reimets
Vallavanem Jaanus Saat on edastanud järgneva pöördumise:
Laulasmaa-Lohusalu kergliiklusteest
Keila vald on juba 2014 aastal algatanud kõrvalmaantee 11395 Laulasmaa – Lohusalu juurde kergliiklustee rajamise projekti. Käesoleval aastal võtsime juba Lääne-Harju vallana taaskord teema fokuseeritult käsile.
Avalikult kasutatavat kergliiklusteed ei ole võimalik vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele katkematuna kavandada ainult valla omandis olevale maa-alale ning seetõttu läbib tee mitmeid erakinnistuid. Lääne-Harju vallavalitsus on teinud läbi kergliiklustee projekti koostaja Teedeprojekt OÜ koostööd vastavate kinnistuomanikega. Osadega Teist on saavutatud väga mõistlikke kompromisse. Täname siiralt neid kinnistuomanikke koostöö ja avatuse eest. Lääne-Harju vallavalitsus on teinud koostööd kohalike inimestega nii seltside kui üksikisikutega, kes on olnud alati valmis tulema laua taha valla palvel, aga kes on ka omaalgatuslikult kokku kutsunud inimesi. Koostöös on sündinud kergliiklustee rajamise põhimõtted, mis arvestavad kohalikku looduskeskkonda ja muid vajadusi.
Lääne-Harju vallavalitsus on teinud koostööd ka Maanteeametiga tutvustades maaomanike ja kohalike abiga valminud eskiislahendust ning lähteseisukohti nii mitteametlikus kui ametlikus vormis. Maanteeameti vastustest jääb selgelt kõlama alljärgnev seisukoht:
Riigitee on plaanis järgmise kümnendi esimeses pooles rekonstrueerida ning selleks vajame riigitee alust maad. Oleme leevendanud nõudeid laiema 4. klassi tee pealt kitsama 5. klassi teele. Projekteerija peab peale kandma olemasoleva tee telje ning selle külge eskiisi tasemel projekteerima 5. klassi ristlõike. Peale seda tuleb peale kanda normide kohane vaheriba rahuldaval tasemel ning siis saame teada minimaalse JJT vahekauguse. Erandlik lähtetase vaheribal on siis, kui ees on füüsiline takistus, mida ei ole võimalik teisaldada jne. Näiteks erandlik lähtetase ei kaasne kui kinnistu omanik ei ole nõus.
Sellest seisukohast tuleb välja, et kuni Maanteeametil ei ole valminud riigitee rekonstrueerimisprojekt, ei anna Maanteeamet mistahes põhjustel kooskõlastust kergliiklusteed tänasel päeval olemasolevale teele lähemale projekteerida ega ehitada.
Maanteeameti tingimustele vastava kergliiklustee rajamine põrkub mitme erakinnistu omaniku vastuseisule, mis seisneb nõusoleku mitteandmises oma kinnistust äralõike teostamiseks. Kindel eitav seisukoht või oluliste tingimustega seisukoht, kelle kinnistut projekteeritav kergliiklustee hakkaks läbima, on ca 20 kinnistuomanikul. Vaatamata olukorrale, kus ohutuse tagamiseks on Laulasmaa – Lohusalu kergliiklustee ääretult vajalik, ei ole vallal otstarbekas seda rajada Maanteeameti tänaste tingimuste kohaselt, kuna see oleks kinnistuomanikele ebaproportsionaalselt koormav. Kergliiklustee jaoks arvukalt erakinnistute osalise sundvõõrandamise läbiviimine ei ole käesoleval hetkel mõistlik ega otstarbekas, seda nii menetluste arvu, kui ka eeldatava maksumuse tõttu.
Lääne-Harju vallavalitsus otsustas peatada kõrvalmaantee 11395 Laulasmaa – Lohusalu juurde kergliiklustee rajamise projekt ja mitte taotleda selleks EAS-i poolt rahastatud meetmest toetust. Projektiga arvestatakse piirkonnas planeeringute menetlemisel, aga samuti suhtleme perspektiivis kinnistute omanike ja piirkonna mittetulundusühingutega kergtee rajamise võimalikkuse osas, aga seda juba koos Maanteeametiga ühise projekti koostamise ajal. Parim lahendus saab sündida sünkroonselt tegutsedes. Alustame Maanteeametiga läbirääkimisi ühisprojekti koostamisega alustamiseks võimalikult lähimas tulevikus. Projekti käivitumisel ootame Teilt vähemalt sama efektiivset koostööd.
Lääne-Harju vallavalitsus
17. novembril toimus volikogu istung, kus esitleti avalike ürituse korraldamise nõudeid. Teema puudutab poolsaart otseselt, kuivõrd suviti tekib 1-2 korral olulisi probleeme seoses sadamas korraldatavate massüritustega. Probleemid hõlmavad otseselt inimeste turvalisust. Volikogu instungi päevakord: http://laaneharju.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/WpsRc5UV5ruQ/content/id/21800426?redirect=http://laaneharju.ee
Korrakaitse seadusest tulenevalt ning avalike ürituste sujuvaks läbiviimiseks on vaja kehtestada avaliku ürituse korraldamise nõuded. Volikogu tegi ettepaneku lisada esitatud dokumenti ürituse korraldajale seatud kohustused, mis tagaks turvalisuse, öörahu ja üritusele järgneva heakorra. Lisaks on vaja siduda avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Lääne-Harju valla heakorraeeskirjaga. Protokoll on nähtav siin: http://laaneharju.ee/volikogu-istungi-protokollid-2018