by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | jaan. 29, 2019 | Lohusaluloodus
Sügis-talvisel perioodil on Loodusselts osalenud kevadel 2018. Klooga ning Paldiski kogukondade poolt algatatud Lääne-Harju valla Kogukonna komisjoni kokkusaamistel. Oleme tutvustanud Seltsi alguslugu, tegemisi ning eesmärke teistele valla piirkondade kogukonna esindajatele. Loodusseltsi esindaja osaleb prügimajandust puudutavas kogukonna poolt loodud töörühmas, panustamas reaalselt ideede ning tegevustega.
Uuest aastast on algatajatel ja korraldajatel plaan luua Kogukonnakomisjoni ametlikum reglement, et täpsemalt paika panna kooskäimiste ning osalejate loogika. Idee on see, et osalejad panustaksid ka reaalselt aega ning tööd, panustamine toimuks lahendustele orienteeritud koostöövaimus.
Keila piirkonnast – Lohusalu, Laulasmaa, Keila-Joa, Käesalu, Ohtu, Kersalu kinnitatakse komisjoni viis liiget. Kui soovid oskuste ning kogemustega panustada valla heaolusse, siis saada oma kogukonnakomisjoniga liitumise soov vallavanema poolt viidatud e-maili aadressile. Siin Vallavanema pöördumine:
Räägi kaasa oma koduvalla tegemistes!
Mis? 2018. aastal alustasid kooskäimist Lääne-Harju valla erinevate kogukondade esindajad. Kokku saadi kord kuus valla erinevates kohtades. Arutleti, vaieldi, tehti ettepanekuid ja mõeldi koos meie valla tulevikule. Oli edukas ja tore aasta.
Kuidas edasi? Oleme jõudnud niikaugele, et kogukonnakomisjoni töö muuta ametlikuks. Komisjonis saab olema 13-19 liiget (liikmete arv oleneb huvi suurusest) ning oluline on, et kõik valla piirkonnad oleksid esindatud. Komisjoni senise tegevuse kohta saad lugeda koosolekute protokollidest, mis on leitavad siit http://laaneharju.ee/kogukonnakomisjon
Miks? Kogukonnakomisjoni liikmena on sul oluline panus meie valla elu kujundamisel. Kogukonnakomisjoni koosolekud toimuvad kord kuus. Arutatakse päevakajaliste teemade üle ning tehakse ettepanekuid vallavalitsuse menetluses olevatele määrustele, kordadele jms.
Kuidas? Kui oled huvitatud osalemast kogukonnakomisjoni töös, siis anna sellest teada meie listi anneli.laane@laaneharju.ee hiljemalt 14.02.2019. Kirjuta oma ees– ja perekonnanimi ning mis piirkonda sa esindad. Hea oleks, kui arutaksid kogukonnakomisjoniga liitumise soovi läbi ka oma kogukonnas (MTÜ, külaselts vms) ning nemad on sinu kandidatuuri heaks kiitnud.
Mis edasi? Tähtajaks laekunud kandidaadid kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega ning põnev ja vabatahtlik töö kogukonnakomisjonis saab alata.
Lisainfot jagab Anneli Lääne anneli.laane@laaneharju.ee
Palun levitada antud üleskutset ka oma kogukonnas!
Lugupidamisega
Jaanus Saat
vallavanem
Lääne-Harju Vallavalitsus
Tel 6790 605
Jaanus.saat@laaneharju.ee
14.02.19 on Seltsi juhatus esitanud Seltsi-poolseks kogukonnakomisjoni liikmekandidaadiks Kairi Niinepuu-Mark-i. Teisi sooviavaldusi Seltsi liikmetelt ei laekunud.
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | jaan. 25, 2019 | Lohusaluloodus
2018. aasta detsembris oli Loodusseltsi juhatus kutsutud Riigikogus toimunud metsanduskonverentsile, kus meile anti üle Tänukiri “Suurepärase töö eest Lohusalu rannamännikute kaitsel ja innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu panuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.” Loe siit täpsemalt: https://lohusaluloodus.ee/avalikkuse-tahelepanu-lohusalu-rannamannikutele-jatkuvalt-korge/
Seltsi juhatus otsustas 21.jaanuaril 2019 toimunud juhatuse koosolekul anda saadud Tänukiri edasi tänutäheks uuele vallavanemale Jaanus Saat-ile, kes oli ning on Seltsi püüdluste osas väga toetav ning kõige otsustavamal hetkel võttis vastu 315 kogutud allkirja ja toetusavaldust mastaapsete parklaalade (215 sõidukit) vastu ning kompromisslahenduse poolt ning andis sellele oma määrava allkirja. Tänukiri paigutatakse vallavanema sõnul Lääne-Harju Vallavalitsuse au-ja tänukirjade seinale.
24.01 toimunud kogukonnakomisjonis tutvustasime Seltsi tegevusi ning edastasime tänukirja vallavanemale, tänades teda kõigi Seltsi liikmete nimel. Oleme saanud järgneva vastuse:
Mina ja kogu vallavalitsuse nimel tänan toetuse ja abi eest, mida Sina ja teised seltsi liikmed olete vallavalitsusele osutanud. Mulle läks eile isiklikult väga korda, et andsite saadud tänukirja vallavalitsusele. Hindame seda väga!
Tänud veelkord Sulle ja kogu seltsile toetuse ja koostöö eest!
Jaanus Saat
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | jaan. 20, 2019 | Lohusaluloodus
20.01.2019 Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ
Lugupeetud Vallavalitsuse liige,
04.10.2018 edastasime Teile Dr. Anneli Palo eksperthinnangu, mis puudutas Lohusalu poolsaarel asuvate Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu ala piires asuvaid metsapolügoone. TÜ teadlane, ökoloogist tippekspert on tutvunud Lohusalu teemaplaneeringu käsitletud metsakooslustega ning teinud ettepaneku antud maa-alad kaitse alla võtta.
04.10.2018 edastatud pöördumises palusime arvestada ekspertarvamuses toodud hinnanguid nii Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu edasisel menetlemisel, kui ka ala edasisel planeerimisel, sh ka uue Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel. Ühtlasi tegime ettepaneku võtta Lohusalu munitsipaalmaadel asuvad metsad kohaliku tasandi kaitse alla vastavalt eksperdi hinnangule, selleks algatada vastav menetlus ning kehtestada vastav kaitse-eeskiri. Meie pöördumine oli järgmine: https://lohusaluloodus.ee/wp-content/uploads/2018/10/Lohusalu_luitemetsad.pdf
21.12.2018 edastatud kirjas teavitasime, et poolsaart on üle-Eestilise uurimuse raames väisanud VEP ekspert Renno Nellis, kes on mainitud munitsipaalmetsades tuvastanud kaks vääriselupaika, mis on registrisse kandmisel. Talvisel perioodil, mil vaatlused toimusid täheldati antud aladel eelkõige männikute ülikõrget vanust, mis ületavad kahekordselt VEP juhendis kirjasolevat männikute bioloogilist vanust. Edastame manusega Renno Nellise poolt tuvastatud VEP paigad ning selgituse.
Ekspert tõi välja ja kaardistas kaks vääriselupaika, üks põhjaranna lähedal – osaliselt kattub varemplaneeritud suurparkla nr 1 alaga, piirneb varemplaneeritud parklaalaga nr 2 ning ulatub vahetult varemplaneeritud suurparklani nr 3.
Lohusalu kahe täheldatud VEPga seoses oluline info: vääriselupaikade maa-alale ei tohi rajada taristuobjekte, nt hooneid, uusi teid, parklaid, elektriliine vms, sest neid objekte ei saa ilma vääriselupaiga seisundit kahjustamata rajada. Samuti ei tohi nendel aladel teha edaspidi raiet, v.a koristada vääriselupaika läbivale teele kukkunud puid.
Riigi ja valla maadel on vääriselupaigad riikliku tähtsusega kaitse all, need kantakse looduskaitse kaartidele, täpselt samamoodi nagu muud looduskaitselised objektid.
Vääriselupaigad on kaitstud keskkonnaministri määrusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010
Teadlase eksperthinnang ja kahe vääriselupaiga leid – need mõlemad on väga kaalukad argumendid, et need, Lohusalu poolsaarel asuvad ainsad vallale kuuluvad metsad tervikuna kohaliku kaitse alla võtta.
Soovime esitada järgneva teabepäringu:
- Kas vallavalitsus, olles tutvunud tippeksperdi teostatud loodusauditiga ja kaitse alla võtmise ettepanekuga, on seda arvesse võtnud?
- Milliseid samme on vallavalitsus kaitse alla võtmiseks astunud?
Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ juhatus,
Tiina Reimets,
Kairi Niinepuu-Mark,
Ulrich Reimets
Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ on asutatud mais 2018, mil kogusime loetud päevadega 315 allkirja Lohusalu poolsaarele planeeritavate suurparklate vastu, mis oleks tinginud 1,5 ha metsa raadamise.
Loodusseltsi algatustest on olnud huvitatud erinevad meediakanalid, sh Eesti Rahvusringhääling: https://lohusaluloodus.ee/meediakajastused/
Loodusseltsile on detsembris 2018 omistatud Riigikogus toimunud metsanduskonverentsil tunnustus: https://lohusaluloodus.ee/avalikkuse-tahelepanu-lohusalu-rannamannikutele-jatkuvalt-korge/
Loodusseltsi infolistis on 275 inimest.
Liikmetaotlus rahuldatud 86-le inimesele, mis teeb Loodusseltsist piirkonna suurima liikmeskonnaga ühingu.
Loodusseltsi sotsiaalmeediagrupis soovib poolsaare looduskeskkonna kaitsega seonduvate arengutega kursis olla 440 inimest.
Loodusseltsi ametlik infokanal: https://lohusaluloodus.ee/
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | dets. 25, 2018 | Lohusaluloodus
18. detsembril oli Lohusalu Poolsaare Loodusseltsil au olla kutsutud Riigikogusse EMA metsanduse aastakonverentsile, kus meile anti üle tunnustus “Lohusalu poolsaare rannamännikute kaitsmisel ning innustava eeskuju eest teistele kohalikele kogukondadele oma kodukeskkonna hoidmisel ja kaitsel ning kustumatu panuse eest Eesti kodanikuühiskonna arengusse.”
Lisaks tänukirjale sai Selts kingituseks raamatud Eesti Metsad (Anneli Palo, 2016) ning Eesti looduse kannatuste aastad (Valdur Mikita, 2018).
Seltsi liikmed saavad antud raamatuid lugemiseks laenutada. Laenutamiseks palume saada sõnum tere@lohusaluloodus.ee
Teeme siinkohal mõned väljavõtted Valdur Mikita raamatust, mis Seltsi liikmeid võiksid kõnetada:
Eesti omapära on siiani olnud selles, et siin pole toimunud inimese ja looduse suhtes mastaapset kultuurikatkestust nagu paljudes teistes maades. Vanaema juures maal toimunud õuesõppe ja etnobotaanika kursus, pärimuslikes koriluspaikades seenel- ja marjulkäimine on olnud loomulik osa eesti kultuurist. Eesti on ikka meenutanud üht mõnusa ja metsiku moega vääriselupaika. (10)
Tänapäevaste matkaradade ja discgolfist täksitud salude kõrvale oleks meil hädasti tarvis metsa ka Arvo Pärdi ja Kaika nõia jaoks. (10)
Foto: Tiit Hunt
Hajaasustuse embuses sündinud vaimukultuuri jäljed iseloomustavad meie kultuuri tänini .(25)
Eesti loominguline vaim vajab elurikkust ja rikkaid elusülemeid, see väestab nii teadust, kirjandust kui muusikat. Rohelise maailma puudutus viljastab eesti rahva intellekti. Lisaks on tänapäeva eesti kultuuril iseloomulik tendents moodustada metsamaastikuga kultuurilisi hübriide, olgu need siis lõputud suvelavastused, Suure-Jaani rabakontserdid või siis metsaraamatukogu meenutavad miniatuursed arhitektuuripärlid.Eestis läheb kõik metsa, st pole olemas kultuurivormi, mida ei saaks üheskoos suure kisa ja käraga metsa tassida. (25)
Üksikisiku tasandil oleme omaks võtnud metsarahvamüüdi, riigi tasandil kultiveerime metsiku ja puutumatu looduse müüti. Mets ja raba on vaat et ühed kõige olulisemad Eesti riigi märgid. Eesti riik tutvustab ja turundab ennast metsiku ja puutumatu looduse kaudu, samas on Eestis valusalt tuntav siseriiklik ökokolonialism, mis väljendub kahes dramaatilises nähtuses: läbi aegade kõige suuremas elusvara hävingus ja kõige kiiremas maastike muutuses Eesti ajaloos. (26)
Palivere hiiekünnapuu. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets
Kuna Eesti koloniaalkultuuris tavapärane migratsioonipump ei töötanud, jäid targemad inimesed maale alles. Võib-olla just kõrge IQ ja hajaasustuse omavahelise seose tõttu on meil nii palju looduse ja maastiku mõtestajaid. Võimalik, et just samale fenomenile on Skandinaavia ja Põhjamaad sünnitanud aja jooksul omajagu suurepärast loodusfilosoofiat. Intelligentne inimene paneb ikka tähele oma koduümbrust ning seetõttu on meil nõnna palju saunataguse tiigi mõtestajaid. (24)
Enam kui kindel on aga see, et mets on nii otseselt kui kaudselt tugevasti mõjutanud tänapäeva eesti kirjandust, kunsti, muusikat ja paljuseid teisi kultuurivaldkondi.(23)
Enno Allik, Rannamännid, õli (2006)
Eesti mets on mõneti erakordne mudel, kahe erineva ideoloogia võitluse tannermaa. Sellest lahingust võib sõltuda üpris suurte asjade saatus. Need kaks ideoloogiat, elurikkust hoidev ja majanduskasvu kummardav mõteviis saavad kokku Eesti metsas. Seetõttu on suur metsasõda kahtlemata kõige parem asi, mis Eestis viimase viie tuhande aasta jooksul on juhtunud. (11)
Maastike mastaapne muutumine, maaelu häving ning pärimusliku haridussüsteemi kokkuvarisemine tabas meid korraga. Äkki polnud enam metsa, kuhu minna, polnud maavanaema, kelle juurde sõita. Suhe loodusega, mis oli varem isiklik ja intiimne, muutus teistsuguseks. Kaela sadas ränk looduskatkestus, mida nüüd rahvana sügavalt üle elame. (12)
Foto: Tiit Leito
Kui inimkonda ähvardab lähema 100 aasta jooksul mingi katastroof, siis pärineb see kõige suurema tõenäosusega looduse hävitamisest. (13)
Väetiste ja pestitsiidide üha suurenevatest kogustest ning mesilaste käekäigust võib aimata, et viimaks on järg jõudnud Eesti muldade kätte. Kui muld kurnatakse välja, läheb maa tervis korrast ära. (15)
Üpris kurb on vaadata seda maad, mida igatsesid taga meie esivanemad. Maad, mis elu hinnaga vabadussõjas kätte võideldud ja viimaks ikka klaashelmeste eest maha parseldatud. (15)
Riik soovib ellu viia euroopalikku metsanduspoliitikat, neljast metsa funktsioonist on jõuliselt esile tõstetud kaks – metsa majanduslik ja sotsiaalne (peamiselt puhkamisega seotud) funktsioon. Metsa ökoloogiline ning kultuuriline funktsioon on seevastu marginaalsed ning üksnes segavad kahe eelnimetatud funktsiooni realiseerumist. (19)
Foto: Marko Vainu
Kõigele vaatamata kehastab Eesti ikka veel mingil moel neitsilikku ja puutumatut ürg-Euroopat: vähe inimesi, jääaja-järgsed rabasilmad ja jää poolt vormitud maastikud. Metsik lauskmaa on Euroopas muutunud suureks harulduseks, puutumatut loodust on alles veel siin-seal mägedes, ent mitte lauskmaal. (28)
Maastike hulgas on raba kindlasti punase raamatu liik. /../ kõige olulisem on ugrilase jaoks intiimne side metsiku ja inimtühja maastikuga, kus elu kulgeb omasoodu /…/ See on igatsus, mida võiks nimetada maastiku kodustamiseks. See on paik, kuhu läheb hing sisse, kellest saab inimese kaaslane pikkadeks aastateks kuni surmani. (28)
Kultuure, kus inimese hingeseisundid on seotud maastikuga, jääb aina vähemaks. Kuid just sellest nähtamatust seosest sõltub suuresti maailma looduse käekäik. (28)
Vähe rahvast, metsik loodus, ja rikkad elusülemid võimaldavad elustiili, mida paljud loomeinimesed väga hindavad. Eesti sooservadel uitamine on ikka midagi hoopis muud kui kulgeda kusagil Euroopas mööda ontlikke ja tsiviliseeritud matkaradu.
Prantsuse kirjanik Richard Millet kirjeldab Abrukat kui vaikusest kumisevat paradiisisaart Euroopa serval, mille kõige suurem ime väljendub selles, et see on ikka veel olemas. /../
kaheksakümnendate aastate lõpuks oli suur osa Eesti loodusest oma vanade loodusmetsadega üks Euroopa suuri loodusimesid. Seeasemel, et neid hoida, hakati siinseid maastikke kiiresti rahaks müntima ja see ime pages aplate puitlaevade kõhus tuhatnelja mere taha./…/ (29)
Foto: Anneli Palo
Eestis on palju rohelise psühhikaga inimesi, kelle jaoks on metsal kognitiivne väärtus, olgu see viimane loomingulist või intellektuaalset laadi.(29)
Kui palju eesti kirjandust, muusikat ja teadust on aegade vältel sündinud sellistes mõtlusmetsades! Teadlaste ja loomeinimeste suvekodudel on sageli ka teaduse või kultuuri tippkeskuse funktsioon. (30)
Mõnel inimesel kujuneb juba varases lapsepõlves kummaline seos loodusmaastike ja hingeseisundite vahel, teisel ei teki sellist sümbioosi kunagi.(34)
Foto: Tiit Hunt
Kuidas muidu seletada kummalist seost, et haiged, kes näevad aknast suuri puid, paranevad teistest kiiremini. Meie keha mäletab midagi, mida me ise võib-olla juba unustanud oleme. (39) /…/ sest kontakt loodusega on osa meie rahva vaimsest tervisest.
Kui looduslikud pühapaigad, kalmistud ja koduõu on veel kuidagiviisi kaitstud, siis kodumets on üks kõige rängemini kannatanud eestlaste identiteediga seotud maastikutüüpe. (54)
Eestis on vähe inimesi, kelle kodumetsad poleks laastatud. See on löönud paljude hinge sügava haava. (55)
Kodumets oma rikkaliku pere- ja kohapärimusega on eesti kultuuris aegade vältel kujunenud paikkondliku mälu ja identitediloome epitsentriks. Sellel põhineb ka maakodu märgiline tähendus eesti kultuuris.
Võib öelda, et kodumets on reservuaar, mis on alal hoidnud mitmed arhailised metsa funktsioonid – nii skaraalse, teraapilise kui pärismusliku. See on kultuuriliselt kõige enam laetud metsatüüp Eestis. Üksikisiku, perekonna või suguvõsa seisukohalt on kodumets tihti kõige olulisem pärandkultuuri objekt üldse. (55)
Foto: Tiit Hunt
Oleme uhke rahvas, kes võitleb ikka veel oma maa pärast. (58)
Seepärast on mets säilitaud eesti kultuuris pühakoja funktsiooni ja eestlase jaoks on mets ikka veel sakraalse tähendusega. (61)
/…/ kohapärimus on meie pühakiri. Seetõttu kogetakse maastike ümberkujundamist teatud kandi pealt hoopis vägivaldse usupuhastusena. (64)
Mida saame täna teha Eesti looduse heaks? Minu meelest on siin üks lihtne mõte, mida ei tohiks lasta unustusse vajuda – luua intiimne side maastikuga. Sellest vormub looduslik katedraal, mis kingib meile aastate pärast vankumatu sisemise aukoodeksi. /…/ See on võimas relv kujundamaks ümber ajale jalgu jäänud ideoloogiaid. Mida haruldasem nähtus, seda olulisem on tema tähendus inimese jaoks. Seetõttu on soome-ugri aukoodeks maailmamõõtu kultuurivara. (96)
Võimalik, et alles tulevikus hakkame vähehaaval taipama, millist rolli mängis ajaloos Eesti mets. (110)
Foto: Arne Ader
Kui hoolid – Sinu hääl on kulla hinnaga. Eesti Metsa Abiks algatatud petitsioon lageraiete vastu: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/40bed752-854e-4cab-9cf0-e055480d4a45
by Lohusalu Poolsaare Loodusselts | dets. 25, 2018 | Lohusaluloodus
Sel aastal on president Kresti Kaljulaid külastanud Lohusalu poolsaart/ Laulasmaad mitmetel kordadel.
Oktoobris, Arvo Pärdi Keskuse avamisel tõi president oma kõnes kauni kujundi Pärdi loomingu ning looduse vahel: /…/ ma kuulasin ja mõtlesin sellele, kuidas päike samal ajal Eestimaa sügises punaseid vahtralehti valgustab ja vaatasin mõttes koduste mändide punetavaid tüvesid. Kui sügisene päike enne liiga madalale vajumist nad korraks niimoodi helendama lööb, et vaikus muutub lauluks /…/ Maakera pöördub, kodu on ikkagi meiega, isegi kui tegelikult ei ole; üksildasest hotellitoast, saab korraks kodune mets, eestimaine soo. Vaade kuuri ukse kõrvalt pingilt üle välja üle sauna loojuva päikese poole ja selles hinge peegeldamises on midagi, millest Sul ja Sinu muusikal, Arvo, on roll, aga mis päriselt saab ikkagi igal kuulamisel uueks looks, sõltuvalt kohast, ajast ja meeleolust.
Detsembris salvestati Keskuses ETV+ aastalõpuintervjuu.
Sel aastal saatis president 2500 jõulukaarti, kus lisaks jõulusoovidele on kaardil kirjas üleskutse: “Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta.”
